Tervist, üle pika aja.
Nüüdsest võite pöörduda minu poole vaid kui Edith Hermann, BA.
Tähendab, kõige toredam kogu tseremoonia juures oligi, et proua aserektor? (umbes noh) õnnitles PhD saanuid "Congratulations, Doctor WhatEverTheirNamesWere"
Pool UKd sai läbi sõidetud. Kääbiklaski käidud, umbes. Natuke UK rivieerat nähtud. Ja öö lennujaamas veedetud, traditsiooniliselt.
Ebatraditsiooniliselt sain läbi turvakontrolli minna vaid ühe eksemplariga igast riidehilbust. Ehk kohver kaalus lubatud 20kg asemel 13kg. Ja polnud vaja kaameraid ja üleliigseid raamatuid kuskil põues peita.
Nüüdsis juba 4. päev Eestis ja ma olen Tartut rohkem näinud kui Tallinnat. Chalice'i kontsert oli meeliülendavalt kaunis ja Tartu kohvikud on küll jube armsad, aga teenindus on endiselt kehv (eestlased pagan..).
Kõik saavad aru kui ma tänaval juttu räägin ehk Edith peaks natuke vähem lolli loba suust välja ajama.
Ja kass leiab isegi 4.päeva alguses veel, et ma pole teda piisavalt piinanud ja ronib ise sülle.
Ja ühel hetkel tuleb välja mõelda, et mis Minu Walesist saab, sest ei ole enam ju Edith Aberis ja Walesiski mitte. Natuke on veel aega, nii kauaks jääb, mis on.
