Pärast natukest üleval olemist mõistsin, et ma ärkasin, sest mu kõrv valutas.
Päris hurraa.
Ainus asi, mis pähe tuli oli teha kummelikompressi. Purustasin siis oma ühe padja, et vatti saada ja keetsin oma kaunist kummeli-vanilje teed. (mul pole õrna aimugi, kuidas kompressi tegemine tegelt käib)
Siis, kõrv kinni seotult, asusin guugeldama. (kõige ohtlikum asi üldse).
Muidugi tuli ühe esimese vastena, et kui on Miskimiski, siis ei tohi kõrv märjaks saada, Ja kui on teine MiskiMiski, siis ei tohi soojas hoida. Ma siis mõtlen oma läbiligunenud ja tulisooja kõrvaga, et "Noh, läks hästi jälle" (Sama ju alati kaelaga, ühtpidi tohib ainult külma ja teistpidi ainult sooja - närv vs lihas vs põletik või midagi... ega ma ometi ei mäleta ju, mis millega käib).
Lisaks on KÕIK netidoktorite kõrvavalu lehed mõeldud lastele. "Põletik on ilmselt siis kui laps vigiseb ja katsub kõrva" Nooo. Tore?! Ma tegelikult ei saanud palju targemaks, aga põletik ilmselt pole.
Aga mis iganes, ma sain natuke edasi magada selle sooja peale.
Kuskil keskil mingis eesti foorumis öeldi, et tuleb sibulat hakkida ja marlisse panna ja siis kõrva peale panna. Pidavat toimima.
?!?!?!?!
Ma ei kujuta ette, mis asi seal ja kuidas toimima peaks?!
Naersin natukene nende netiemmede ja nende soovituste pihta.
Aga see ei takistanud mul töölt sibulat ja marlit kaasa pätsamast. (Noh, igaksjuhuks. kui kuidagi paremaks ei lähe).
Aga noh, praeguseks ma ei saa enam aru, et kas mul valutab pea või kõrv või mõlemad või et kas pea valutab, sest kõrv valutab või kõrv valutab nii, et terve pea valutab.
August 28, 2014
August 27, 2014
August 24, 2014
Täna tegin taas hooldusvisiiti Almasse. Ja läks umbes 10 minutit max. Tundsin end nats mõttetuna küll. Aga kõik toimis. (ja ma isegi võtsin isolatsioonteibi kaasa, mitte, et mul seda vaja oleks läinud, aga ta oli kaasas!)
---
Täna on mul sushi-nälg. Nüüdseks võiks juba üle olla. Aga nooo ei ole. Peaks riisi keetma..
---
Ma just taipasin, et ma saan ju jälle duolingot kasutada, sest internet. Oh võlud, oh valud.
---
Selle asemel, et vaadata mõnd toredat ja tegeliku sisuga sarja, vaatab Edith Digimoni. See on nii kohutavalt mõttetu. Aga ma ei saa ju mitte vaadata nüüd. (lisaks tundub mulle, et kui ma olin 8-9, siis ma tegelt ka vaatasin kõik osad ära kui nad telekast tulid - põhjus, miks kell 7 hommikul üles ärgata.. Kuskil on kindlasti veel alles paberilikapad, kuhu ma kõik digimuutumised üles kirjutasin...)
---
Täna on mul sushi-nälg. Nüüdseks võiks juba üle olla. Aga nooo ei ole. Peaks riisi keetma..
---
Ma just taipasin, et ma saan ju jälle duolingot kasutada, sest internet. Oh võlud, oh valud.
---
Selle asemel, et vaadata mõnd toredat ja tegeliku sisuga sarja, vaatab Edith Digimoni. See on nii kohutavalt mõttetu. Aga ma ei saa ju mitte vaadata nüüd. (lisaks tundub mulle, et kui ma olin 8-9, siis ma tegelt ka vaatasin kõik osad ära kui nad telekast tulid - põhjus, miks kell 7 hommikul üles ärgata.. Kuskil on kindlasti veel alles paberilikapad, kuhu ma kõik digimuutumised üles kirjutasin...)
August 23, 2014
August 22, 2014
Ostlen
Mul on kuidagi palju raha 'üle' see kuu, et siis ma siin mõtlen, et võiks ju osta vajalikke asju, onju, võiks...
Ostsin täna endale lõpuks tolmuimeja. Kõige odavam ja mõttetum, aga ahoi, tolmuimeja. AGA TA ON NIII ARMAS. Ma üldse ei oodanud, et ma nõnda otsekoheselt tasse kiindun. Aga ohsapoiss. Ta on kollane ja hall ja imepisike ja niiiii nunnu! Ma arvan, et ta nimi on Harry. Või Harri.
Ma ei teadnud ka, et üks tolmuimeja võib minus nii palju elevust tekitada. Küllap on mu elu nii igav, et sellised asjad just tekitavadki elevust.
Ja siis ma pean rääkima, kuidas ma käisin Londonis M'iga, jälle. Ja me käisime Muumipoes. Ja ma ostsin endale maailma ägedaima t-särgi.
Muumipapa võrkkiiges lugemas Agatha Christiet.
Ma pole tükkaega ühtki teist särki kandmiskõlblikuks tunnistanud..
(Lisaks jõin arbuusi bubbletea'd ja see oli imehea ja jube roosa)
Ostsin täna endale lõpuks tolmuimeja. Kõige odavam ja mõttetum, aga ahoi, tolmuimeja. AGA TA ON NIII ARMAS. Ma üldse ei oodanud, et ma nõnda otsekoheselt tasse kiindun. Aga ohsapoiss. Ta on kollane ja hall ja imepisike ja niiiii nunnu! Ma arvan, et ta nimi on Harry. Või Harri.
Ma ei teadnud ka, et üks tolmuimeja võib minus nii palju elevust tekitada. Küllap on mu elu nii igav, et sellised asjad just tekitavadki elevust.
Ja siis ma pean rääkima, kuidas ma käisin Londonis M'iga, jälle. Ja me käisime Muumipoes. Ja ma ostsin endale maailma ägedaima t-särgi.
Muumipapa võrkkiiges lugemas Agatha Christiet.
Ma pole tükkaega ühtki teist särki kandmiskõlblikuks tunnistanud..
(Lisaks jõin arbuusi bubbletea'd ja see oli imehea ja jube roosa)
August 18, 2014
Käisin täna siis Almas, et teha hooldusvisiiti Pauli asemel.
Ja muidugi on 200 häda.
Vigased kaablid ja puuduvad kaablid ja trupp, kes ei tea valgusest midagi "vajame üldist valgust". Aga siis muidugi eelmine trupp võttis kõik prožed maha. Ja siis muidugi paned prožed üles ja siis üks neist ei tööta, sest kaabel on metsas, ja siis muidugi sa asendad selle, aga siis muidugi ei klapi siis erinevad pooled, sest see uus prože on teist tüüpi ja teistsuguse valgustugevuse ja -vihuga. Ja siis sa pead teiseltpoolt ka ära vahetama prože. Ja siis sa mõtled, et kas olla ilus ja teha tagant valgust neile ka ja siis sa teed ja siis on esimesed sada prožet nii tugevasti üle keeratud (ja ega ma ju tark pole, et mingeid tööriistu kaasa haarata endale..), et mõni pooljumal ei saaks ka lahti keeramisega hakkama ja siis sa lõpuks leiad need kaks prožet, mida saab mingit pidi reguleerida, ja paned nad üles, ja siis MUIDUGI on neil erinevad pirnid sees ja nii erinev valgustugevus, et selleks hetkeks sa tahaksid juba nutta natuke, aga ikkagi võtad nõrgema alla ja tekitad mingi tagant valguse ühega. Ma pidin seal olema max 30 minutit, lahkusin aga 2 tundi hiljem. Redelitest ja treppidest üles ja alla, koos prožedega ja ilma.
Vähemalt heli töötas nii nagu vaja, muidu oleks küll päris kurb olnud, sest siis ma oleks lihtsalt mökmök olnud.
/vingumine läbi.
Sorts.
Tegelikult oli tore rahulikult teha ja näha, mida erinevad prožed täpselt teevad ja äkki lõpuks tunneb mõne prože nime järgi ka ära.
Ja muidugi on 200 häda.
Vigased kaablid ja puuduvad kaablid ja trupp, kes ei tea valgusest midagi "vajame üldist valgust". Aga siis muidugi eelmine trupp võttis kõik prožed maha. Ja siis muidugi paned prožed üles ja siis üks neist ei tööta, sest kaabel on metsas, ja siis muidugi sa asendad selle, aga siis muidugi ei klapi siis erinevad pooled, sest see uus prože on teist tüüpi ja teistsuguse valgustugevuse ja -vihuga. Ja siis sa pead teiseltpoolt ka ära vahetama prože. Ja siis sa mõtled, et kas olla ilus ja teha tagant valgust neile ka ja siis sa teed ja siis on esimesed sada prožet nii tugevasti üle keeratud (ja ega ma ju tark pole, et mingeid tööriistu kaasa haarata endale..), et mõni pooljumal ei saaks ka lahti keeramisega hakkama ja siis sa lõpuks leiad need kaks prožet, mida saab mingit pidi reguleerida, ja paned nad üles, ja siis MUIDUGI on neil erinevad pirnid sees ja nii erinev valgustugevus, et selleks hetkeks sa tahaksid juba nutta natuke, aga ikkagi võtad nõrgema alla ja tekitad mingi tagant valguse ühega. Ma pidin seal olema max 30 minutit, lahkusin aga 2 tundi hiljem. Redelitest ja treppidest üles ja alla, koos prožedega ja ilma.
Vähemalt heli töötas nii nagu vaja, muidu oleks küll päris kurb olnud, sest siis ma oleks lihtsalt mökmök olnud.
/vingumine läbi.
Sorts.
Tegelikult oli tore rahulikult teha ja näha, mida erinevad prožed täpselt teevad ja äkki lõpuks tunneb mõne prože nime järgi ka ära.
Da Vincil on samasugune mõju mulle nagu Holmes'il.
Selline natuke nagu motiveeriv. (Ja lõpuks ma siiski ei tee midagi, aga vähemalt on jätkuvalt see tunne aeg ajalt, et "Teeks!", et ei ole veel päris juurikas)
Pagana geeniused raisk.
Fiktsionaalsel kujul. (Kas fiktsionaalne on sõna? ma kahtlustan, et mitte)
Eksin ära valedesse maailmadesse ja universumitesse.
Selline natuke nagu motiveeriv. (Ja lõpuks ma siiski ei tee midagi, aga vähemalt on jätkuvalt see tunne aeg ajalt, et "Teeks!", et ei ole veel päris juurikas)
Pagana geeniused raisk.
Fiktsionaalsel kujul. (Kas fiktsionaalne on sõna? ma kahtlustan, et mitte)
Eksin ära valedesse maailmadesse ja universumitesse.
August 16, 2014
Mulle jõudis ruuter täna, how exciting!
Mitte, et ma sellega enne reedet midagi teha saaks, aga.. HOW EXCITING!
Ma vist olen internetiajastu laps.
---
Ma satun ülemääraselt elevusse vaadates wilkinsonist (siuke..ee.. koduvärkide pood? a la Koduextra või Jysk või noh siuke, kust leiab vajalikke asju ja muud möga) elektriasjade lehte. Hõiskasin rõõmust kui tundsin ära terminalid (kes seda teab, mis asjad nad eesti keeles on ja, kas neid üldse on, sest nad on mõeldud earth-juhtme (MAANDUSJUHE, mulle meeldivad sõnaraamatud) jaoks, ja nagu ma mõistan, siis ülejäänud Euroopa ei harrasta earth-juhet)(MAANDUSJUHE, mulle meeldivad sõnaraamatud.. aga kas see tähendab, et ikkagi harrastatakse, oleks loogiline, aga mul ju nüüd pole aimugi, kuidas elektrindus toimub kahe junniga pistikutes..) ja nende juhtme külge saamise masinat (Ma nüüd jälle unustasin ära, mis asi ta on, ka inglise keeles.. cremp? CRIMPING - ma armastan oma sõnaraamatut vol2 - kurrutusmasin!)
Ja kas ma olen rääkinud imelisest juhtme koorijast, mis on minu arust kõige maagilisem tööriist. üldse. nagu.. puhas maagia.. Paul iga kord naerab mu pihta.
(muidu ma ei saa juhtmetega üldse hakkama. Nad on alati, kas paar millimeetrit liiga pikad või lühikesed ja siis katsu neid saada nii, et nad täpselt sobiksid.... Ja siis Paul räägib, et tegelt see koorija on ainult kobadele, et tegelikult sa peaksid tegema seda noaga ja ma olen igakord šokeeritud näoga (iga kord, sest talle meeldib asju mitmeid kordi rääkida...), et siis ma ju lõikaks traatidesse ka sisse.. (ja lõikan ka, testitud teema) ja milline loll kasutaks nuga kui sa saad kasutada maagilist tööriista..
--
Mu elu on täpselt nii põnev, et ma kirjutan kaks pikka lõiku tööriistadest ja juhtmetest. Hurraa!
Mitte, et ma sellega enne reedet midagi teha saaks, aga.. HOW EXCITING!
Ma vist olen internetiajastu laps.
---
Ma satun ülemääraselt elevusse vaadates wilkinsonist (siuke..ee.. koduvärkide pood? a la Koduextra või Jysk või noh siuke, kust leiab vajalikke asju ja muud möga) elektriasjade lehte. Hõiskasin rõõmust kui tundsin ära terminalid (kes seda teab, mis asjad nad eesti keeles on ja, kas neid üldse on, sest nad on mõeldud earth-juhtme (MAANDUSJUHE, mulle meeldivad sõnaraamatud) jaoks, ja nagu ma mõistan, siis ülejäänud Euroopa ei harrasta earth-juhet)(MAANDUSJUHE, mulle meeldivad sõnaraamatud.. aga kas see tähendab, et ikkagi harrastatakse, oleks loogiline, aga mul ju nüüd pole aimugi, kuidas elektrindus toimub kahe junniga pistikutes..) ja nende juhtme külge saamise masinat (Ma nüüd jälle unustasin ära, mis asi ta on, ka inglise keeles.. cremp? CRIMPING - ma armastan oma sõnaraamatut vol2 - kurrutusmasin!)
Ja kas ma olen rääkinud imelisest juhtme koorijast, mis on minu arust kõige maagilisem tööriist. üldse. nagu.. puhas maagia.. Paul iga kord naerab mu pihta.
(muidu ma ei saa juhtmetega üldse hakkama. Nad on alati, kas paar millimeetrit liiga pikad või lühikesed ja siis katsu neid saada nii, et nad täpselt sobiksid.... Ja siis Paul räägib, et tegelt see koorija on ainult kobadele, et tegelikult sa peaksid tegema seda noaga ja ma olen igakord šokeeritud näoga (iga kord, sest talle meeldib asju mitmeid kordi rääkida...), et siis ma ju lõikaks traatidesse ka sisse.. (ja lõikan ka, testitud teema) ja milline loll kasutaks nuga kui sa saad kasutada maagilist tööriista..
--
Mu elu on täpselt nii põnev, et ma kirjutan kaks pikka lõiku tööriistadest ja juhtmetest. Hurraa!
August 14, 2014
August 8, 2014
Läksin kogemata teatrisse. "Singing in the rain". Pool overture'i ajast ma ei pannud üldse tähele, mis inimesed laval tegid vaid ahhetasin valgust. (Ma ei tea ikka mitte midagi valgustamisest).
Ja vihm. Laval. Niiii palju vihma. NII PALJU.
Ja neil on kõige ägedamad vihmavarjud. (Alguses ma olin nii pettunud, aga siis - Woah!)
Ja tase omaette laulda jõle kehvasti, hästi meelega.
Ja nüüd tahaks steptantsu õppida, eksole.. (Ja 20ndates elada, taas)
---
1200st pulmapildist on saanud 650. Ilmselgelt peaks veel kärpima ilgelt palju. Ettevalmistuse ajast tegin eraldi kausta, et anda õnnelikule pruutpaarile mingigi taster.. Aga mu internet ja dropbox ei suuda neid 150 piltigi üle elada.. -_-. Jubedalt sakib see nett ikka..
(ja rääkimata sellest, et selles ülejäänud 450s on need jubedamad pildid, mis tuleb kuidagi ägedalt kokku miksida, et vähemalt pruutpaaril oleks silmad lahti piltidel ja whatnot.. õudukas..)
---
Olin jube äge ja tegin lokke endale eile... Mitte et neid enam näha oleks.
Aga - lühemad juuksed ahoi!
Ja vihm. Laval. Niiii palju vihma. NII PALJU.
Ja neil on kõige ägedamad vihmavarjud. (Alguses ma olin nii pettunud, aga siis - Woah!)
Ja tase omaette laulda jõle kehvasti, hästi meelega.
Ja nüüd tahaks steptantsu õppida, eksole.. (Ja 20ndates elada, taas)
---
1200st pulmapildist on saanud 650. Ilmselgelt peaks veel kärpima ilgelt palju. Ettevalmistuse ajast tegin eraldi kausta, et anda õnnelikule pruutpaarile mingigi taster.. Aga mu internet ja dropbox ei suuda neid 150 piltigi üle elada.. -_-. Jubedalt sakib see nett ikka..
(ja rääkimata sellest, et selles ülejäänud 450s on need jubedamad pildid, mis tuleb kuidagi ägedalt kokku miksida, et vähemalt pruutpaaril oleks silmad lahti piltidel ja whatnot.. õudukas..)
---
Olin jube äge ja tegin lokke endale eile... Mitte et neid enam näha oleks.
Aga - lühemad juuksed ahoi!
August 5, 2014
"Järgmine postitus tuleb Eestist" jäi natuke ära, aja puudus, vist.
Vähem aega on alati mu jaoks tähendanud rohkem produktiivsust. Ma sain lausa mingi osa oma "peab Eestis olles ära tegema" listist tehtud. Vapustav! (ja osa siiski ootab paremat ja rohkemat aega..)
Sai laagerdatud ja tarka mängitud ja "kunsti" tehtud.. (mul on natuke kahju monteerijatest...)
Sain saarel oldud ja ujutud ja vajalikke inimesi nähtud ja mõned rahulikud saaresed hingetõmbed tehtud ja lihtsalt raamatut loetud.
Sai parklapiknik vol2'te tehtud (mitte küll parklas ja ilma kirssideta, aga vähemalt midagigi).
Sai Haapsalus käidud ja Leega kassi kuningriiki mängitud (kõige olulisem osa suvest, obv).
Sai kirsse söödud, igas vormis.
Sai Tessat piinatud, ta küll ei raatsinud mulle seekord kaissu pugada ööseks, aga see eest kappas iga kord õues mu poole, tegi südame soojaks.
Sai isegi fotoshuuditud. Ja juukseid nüsitud.
Kõik olulised said vähemalt korra kallistatud. I'm glad. Järgmise korrani.
---
Ei unustanud Paulile kommikarpi kinkida. Ta jumaldas neid ka. Hurraa. "I'm glad you're back. You make a nice cup of tea." - mulle meeldib, et olen kuidagi kasulik :D
---
J mängis korra autos mulle Stingi plaati. Nüüd mängib repiidi peal.
---
Mulle tundub, et pulmapildid ei saa kunagi otsa. Ja et on nii kohutavad, et nutaks kuskil nurgas.
Ja siis postitas C oma pilte fb'sse. Tema oma vinge kaamera ja kadestusväärsete objektiividega, ja ma vaatan neid ja mõtlen, et "Vau, Edith, sa vist natuke ikkagi oskad midagi kaameraga teha.." ja et "Vastab vist tõele, et kaamera ei loe nii palju kui inimene seal taga.." Naljakas.
Vähem aega on alati mu jaoks tähendanud rohkem produktiivsust. Ma sain lausa mingi osa oma "peab Eestis olles ära tegema" listist tehtud. Vapustav! (ja osa siiski ootab paremat ja rohkemat aega..)
Sai laagerdatud ja tarka mängitud ja "kunsti" tehtud.. (mul on natuke kahju monteerijatest...)
Sain saarel oldud ja ujutud ja vajalikke inimesi nähtud ja mõned rahulikud saaresed hingetõmbed tehtud ja lihtsalt raamatut loetud.
Sai parklapiknik vol2'te tehtud (mitte küll parklas ja ilma kirssideta, aga vähemalt midagigi).
Sai Haapsalus käidud ja Leega kassi kuningriiki mängitud (kõige olulisem osa suvest, obv).
Sai kirsse söödud, igas vormis.
Sai Tessat piinatud, ta küll ei raatsinud mulle seekord kaissu pugada ööseks, aga see eest kappas iga kord õues mu poole, tegi südame soojaks.
Sai isegi fotoshuuditud. Ja juukseid nüsitud.
Kõik olulised said vähemalt korra kallistatud. I'm glad. Järgmise korrani.
---
Ei unustanud Paulile kommikarpi kinkida. Ta jumaldas neid ka. Hurraa. "I'm glad you're back. You make a nice cup of tea." - mulle meeldib, et olen kuidagi kasulik :D
---
J mängis korra autos mulle Stingi plaati. Nüüd mängib repiidi peal.
---
Mulle tundub, et pulmapildid ei saa kunagi otsa. Ja et on nii kohutavad, et nutaks kuskil nurgas.
Ja siis postitas C oma pilte fb'sse. Tema oma vinge kaamera ja kadestusväärsete objektiividega, ja ma vaatan neid ja mõtlen, et "Vau, Edith, sa vist natuke ikkagi oskad midagi kaameraga teha.." ja et "Vastab vist tõele, et kaamera ei loe nii palju kui inimene seal taga.." Naljakas.
Subscribe to:
Comments (Atom)