Oh ilus hetk kui pangakontol olev summa sai neljakohaliseks. Hurraa.

---

Väsimuse tase on selline, et maailm tundub aegluubis olevat. Või pigem. Mina aegluubis, samas kui maailm kihutab mööda. Väga veider.

Hippodroom on niiiii suuur. Saalist vaadates ei tundu ta niiiii suuur. Aga vau.
Ja üleslendava asjad ja aksides on tegelt ka ruumi ja trepid need trepid.

Ja ma sattusin kuidagi lavavasaku inspitsiendiks. St. Tglt mitte päris. Ma kannan kõrvaklappe ja annan vasakul lavameeskonnale käsklused edasi. Vot nii asjalik olengi. (ja muidugi täna, esikal, kogemata juhtisin üht käsklust, sest inspitsient unustas..)

Olen avastanud, et mul on oskus petta väsimust. Ses suhtes, et kõik niikuinii vinguvad kui väsinud nad on, siis mul ju pole mõtet vinguda ja siis ma mängin, et ma pole väsinud. Väidetavalt on usutav.

Mul pole ausõna tegelikult midagi öelda.

Järgmine nädal on surm.
Aga ahoi Hipodroom ja üks suurimaid vastuvõtvaid teatreid UK's.
Aga surm.
Uni on nõrkadele niikuinii..

(ehk nädal täis 5:30 hommikul bussile minekuid ja 7-15 tööpäevi ja 8st hommikul teatrisse sisse saamisi ja lava püsti panemisi ja öösel kella 2-3ni lava maha võtmisi, et järgmine hommik kell 7 järgmisesse teatrisse sisse saada, et järgmist lava tekitada. hurraderiihurraaderaa)

Harry Potter ühendab elusid ja igasid.
Ehk kuidas umbes 75+ vanatädi komplimenteeris mu Hogwartsi t-särki. :D

--

Ma vist olen nüüdsest P pereliige XD Ehk kuidas ta naine mind toitis.
(Kaua sellest möödas on kui ma päriselt laua taga sooja toitu kellegi teisega koos sõin?? sajandeid, ilmselt)

--

Ja siis istusime 45 minutit autos, sest pagana Dan Brown suutis oma raamatu lõpu venitada mitte millestki vähemalt 6 peatükiks. (ehk herr P sai sünnipäevaks Dan Browni "inferno" audioplaadi)

(suht okei raamat, muide, kuid ma pole kindel, et audioformaat mulle istub. Raamat peab ikka paberist olema, ma arvan.. aga arvestades seda, suutsin ma üpris hästi jälgida, mis toimub..)(Sellest ma ei räägi, et poolest raamatust ma ei tea midagi, sest ilmselgelt ma päris kõikidel sõitudel ei ole P'ga koos..)(Aga kuna raamat on väga Brownilik ja mu teadmised Dantest ja Itaaliast ja bioloogiast ja Brownist on üllatavalt piisavad, et tabada ja ennetada juhtumisi)

Naljakas on see eemal olemine.
Igasugused postid ja asjad jõuavad ju päevi hiljem.. Ja päev, mida üritad vältida (mitte, et saaks..), venib palju pikemaks kui tavaliselt.


--

Muidu on nii, et käib kordamööda töö hotellis ja igasugune teaterdus.
Ja töö hotellis muutub iga korraga vähem talutavaks. Peab vist selle õudse töö-otsingu uuesti ette võtma. Võeh.

Lisaks tuli põhiline hommikusöögi kokk tagasi ja kuna ma olen teinud mitmeid hommikuid viimasel ajal, näen ma teda. Ja ta on väga vastumeelset sorti inimene mu jaoks. Ajab mind närvi. Oma olemisega. Ja rääkimisega.
Rääkis teisele kokale, kuidas tal on "hea hobi, mis toob sisse" ehk tal on piisavalt raha, et ta on soetanud endale suhteliselt väga hea kaamera ja igasuguse lisanduse, mis sellega kaasas käib (vinge välk ja miskõik..). Kahjuks ta ei tea mitte midagi stseeni sättimisest või ma ei tea, kas või pisikeste asjade muutmisest töötluses. Sest.. noh teate ju küll.. "Mul on hea kaamera. Järelikult ma olen professionaalne fotograaf".
No ausõna. He does my head in. Nagu mingi britt ütleks. Lihtsalt koledad pildid. KOLEDAD. Ja kuna ta on ilge fotograaf, siis on ta pilte mitmes kohas seintel hotellis (tagaruumides vaid, õnneks, kliendid ei pea jubedust nägema) ja ma igakord võdisen õudusest kui mõnest mööda kõnnin.

Ja üleüldse ajavad mind inimesed tööl närvi viimasel ajal, mis ei aita kaasa üldisele mornindusele, mis selle tööga kaasneb.

--

Teatrimaailmas aga.. Olen see nädala vähemalt umbes iga päev P'ga igal pool kaasas käinud (vahel olen lausa kasulik..)(ta on ilmselgelt avastanud mu tobeda mälu, mis mäletab kõikide teiste miniatuurseid vajalikke detaile, ja mitte mu enda, aga see tähendab, et ma olen kasulik.) (ma olen teisiti ka kasulik, aegajalt)
*Puurid on endiselt päris õudsed (ma olen täna seda sõna mitu korda kasutanud ja ma endiselt ei tea, kuidas teda käänatakse-väänatakse :( ). Eriti õudsed on nad kui peab läbi metalli puurima. PÄRIS JUBE. (Sain hakkama küll, aga päris õudne oli)
* Lisaks ma pole piisavalt vägivaldne inimene, et hakkama saada metalli sisse pisikese augu tegemisega, haamriga.
(Aga olen piisavalt vägivaldne, et herilase pihta kurje sõnu öelda)
* Pistikupesade kokkukaabeldamisest on saanud suhteliselt kiire ja lihtne töö - progressss!!!
* 5 minutiga uute valguspultide õppimine on ilmselt mu kutsumus ja talent........
* Muudest asjadest peale valguse tean ma endiselt häbiväärselt vähe...
* Ja siis on need hetked, kus on mingi uus sõna, mis mulle öeldakse ja ma nagu umbes tean, mis see on, nii et mul pole probleemi arusaamisega või selle asja toomisega või mis iganes, aga see absoluutselt ei registreeru mu peas, niiet ma ise kunagi ei oska asjadest rääkida.. Ehk kuidas kõik asjad on 'thingy'd. (ma peaks hakkama kasutama seda teist põnevat sõna.. mida ma ei mäleta.. deeem...)

P käskis perekonda impressida (muljet avaldada, kui tobe väljend) selle review'ga:

http://exeuntmagazine.com/reviews/homeward-bound/


See on siis see etendus, mida ma tegin paar nädalat tagasi.

--

See pagana kuu on alati punane ainult ameerikas. Väga ebaaus.

--

Ainus kurb asi hommikuste vahetuste tegemise juures on, et ma igatsen oma toredaid öiseid bussijuhte, kes mind teavad. (ja üles ärkamist, aga see selleks.. bussijuhid on põhilised)

Primarkis, kohe ukse ees, on terve kollektsioon Potteri riideid. T-särgid 7.filmi plakati piltidega. Dressid. Pusad. Muidu t-särgid.
Lisaks on see automaatne uute parimate sõprade leidmise koht.


--

Plaan oli, et kuna ma olen jälle 5st hommikul üleval olnud, et..lõpetan töö ja saan omad asjad Argosest kätte ja kobin koju vegeteerima.
See oleks olnud jube hea plaan kui tänane liiklus poleks otsustanud hullumaja olla.
Tähendab. Argoses oli hullumaja. Nende numbriluger tegutses omapead. Klienditeenindajaid polnud. Asju ei leitud.. Ma olin 40 minutit seal. Ootasin. Pagana lina.
Ja siis buss. Seda ma ootasin üle tunni aja. Sest.. miks mitte onju.. Oleks ju võinud kõndida, aga jaksu polnud enam üldse.
(ja muidugi on see see üks päev kui mul pole ei raamatut ega märkmikut kaasas..lihtsalt.. vahi taevasse..)

ugh.

--

laupäeval sain, vist, loodetavasti, üle oma puurimishirmust. Ja suuuuure ketassae kasutamise hirmust. Võib-olla. (puurid endiselt ei meeldi mulle..)(aga ma võib-olla olen võimeline neid kasutama..)
St kolmapäeval pisikeste tudengite ees oleks niikuinii teinud julget nägu...

http://www.independent.co.uk/voices/comment/stephen-fry-unholy-alliance-of-us-and-russian-christians-fight-estonian-gay-rights-9775793.html

Ohsamumeie.
Stephen Fry. Ma kordan. STEPHEN FRY. Kirjutab Eestist.
(Okei, ainult antigeinduse pärast, sest tal on ilmselgelt palju öelda sel teemal ja ta pidevalt võitleb selle vastu, aga siiski. STEPHEN FRY.)

Kuigi jahvatatud mandlid olid nuhtlus, tuli kook lõpuks päris hää..

--

R.i.p mu Espriti seljakott, mis on minuga seigelnud alates mingine 8.klassist? Olid hea söber, aga su aeg sai vist lõpuks otsa.
(Ja hurraa uuele seljakotile)

--

Täna juhtus siis lõpuks see nali, et kell 5.32 tegi Edith silmad lahti ja tahtis nutta, sest buss, millele ma pidin minema läks.. kell 5.32.
Ehk Edith sõitis taksoga linna, esimest korda Bristolis.
(taksojuht tahtis hirmsalt pisikest juttu teha.. hirmsalt..)

--

Millal oktoober juba kohale jõudis?
Ma olen peaaegu aasta Bristolis elanud.
Bristol meeldib mulle.

--

Miks ma pole kunagi varem (st kuni eilseni) selle peale tulnud, et pruunile paberile pilte printida? Geniaalsus.
(St vist selle pärast, et mul pole printerit varem väga olnud..)

--

Naersin, sest klaverimäng, mida mängin pakkus tänaseks tasuta looks "Take me out to the ballgame"  ja see on laul pesapallist, millega algas mu eelmise kahe nädala etendus. Ei jäeta ikka rahule.. :D

--

Ja siis imestasin, et kust pagana pärast eelmise kahe nädala etenduse korraldajad teavad, millal mu sünnipäev on.. (St Paul ütles, et nad kutsusid mind kingituseks teatrisse..Kuigi võib-olla see on pooleldi Pauli väljamõeldud..?)

--

40 aastat vahet. Peaaegu täpselt. Veider.

--

Eilsed tudengid polnudki kõige hullemad. St..Keegi ei suhelnud kellegagi :D (nooruksed olid igal vabal momendil kaelapidi telefonides.. päris kurb)
'Õppisime' tööriistu kasutama. Teemas umbes täpselt: "See on haamer. Sellega lööd naelu. Nii nüüd proovi naela lüüa"
Ehk kuidas ülikoolide health&safety reeglid on üle mõistuse.
(aga ketassaag ei tundunudki seekord nii jube nagu tavaliselt..)
(ja ma olen terve elu kruvikeerajaid valesti hoidnud. Hurraa.. ) (See on üldiselt selle pärast, et lauad pole mulle sobiva kõrgusega.. Peaks kasvama nats pikemaks vist)

Lisaks tegin nägu, et jagan jalgu ja tolle (mõõtühikuid siis..).

Olen ma öelnud, et ma hakkan osalema UWE CPA (University of West of England; Centre of Performing Arts) wöörkshoppides. Sest neid korraldab P. Ja ma ise muidugi ei tulnud selle peale, et osa võtta või üldse küsida, et kas võib, kui P juba teatas, et "ahoi. Ma rääkisin juhtkonnaga ja saja muu tähtsa inimesega ja ühesõnaga, sa võid ka tulla ja 'mängida'"

Ja homme on esimene sessiooon. Ja mulle just jõudis kohale, et ma pean ju tegelt ka inimestega suhtlema. Tõenäoliselt nii umbes 18-20-aastaste poistega, põhiliselt. Oh õudust.
Ma olen harjunud ju nii umbes 10+ aastat vanematega, kel on mõistus peas.
(Ja see tähendab ka, et ma olen üle pika aja kõige vanem noor.. )
(Ja P muidugi juba naeris ka, et ma olen ainus tüdruk.. ja muidugi naeris, et "mul on siis valik" ja et "ma teda ka ikka pulma kutsuks"....)(Great.. Fantastiline.. Lausa vapustav..)
(Tegelikult.. Poiste seltskond on umbes 85% ajast asjalikum nii, et see pole nii hull..)

---

jahvatatud mandlid on üks nuhtlus.