Sherlockit filmitakse praegu kesklinnas, kuhu oleks jube lihtne saada ja ma istun kodus, sest ma olen liiga laisk.
(Ja hirmus, et palavik tõuseb taas - kust see tuli nagu?!)
Aga põhiliselt, sest ma olen hirmus laisk.
Selline võimalus.


--

P viib mind teatrisse, sest ta peab oma "research fund'i" kasutama. Naersime selle üle mitu aega. (kuna ta tegevusala on 'teater' siis maksuametnikule on kõik teatriskäigud 'research')

Otsused.

Paratamatult tundub, et tuleb täita P seatud uus aasta lubadust: võtta vastu rohkem otsuseid.


See inimestega suhtlemise värk hakkab vaikselt toimima.
Valetan. inimesed. brrrrr... (Aga ma ei kogu ennast enam päris 8 minutit enne kui "send" nuppu vajutan vm...)



/ Mul on hetkel nii palju süüa? Nagu. Ma ei tea, mis ma endaga peale hakkan. Sest P andis oma võileiva ka mulle (sest me käisime kohvikus-asjas söömas). Ja siis mul oli tänane salat-asi ja siis töölt sain võileiva ja siis ma millegi pärast ostsin Tescost veel ühe. Wat? Homme ma siis nälga ei jää vähemalt.
(Seda ma tulin siia kirjutama.. Muu tuli kogemata)

Ma olen peaaegu terve päeva saanud normaalselt hingata - hurraa!

Esimene esimese vaatuse läbimäng.
Oli veidi katastroofiline.
Teine oli kordi ja kordi parem.
(lisaks, kas pole naljakas mõelda, et meil on olnud 2 nädalat proove ja meil on esimene läbimäng? Ainult ühe vaatuse küll, aga siiski..)

"Kui te ei tea, kus te olema peata, siis EDITH TEAB. KÜSIGE EDITHILT. Mul pole õrna aimugi, kuhu ma teid panin."

ehk pmst, miks ma proovides olen. :D
(ja et kirjutada üles lõputuid liste rekvisiitidest, mille kohta härra Lavastaja ühes proovis arvab, et jätaks ära, et siis kaks proovi hiljem mõelda, et võiks vist ikkagi kasutada neid. onjueksju.)

Nohu.

St, rohkem nagu. Mu nina ei tööta.

Lisaks, mu muusika lugemise oskus on päris asjalik vahepeal..

Ja tuleb välja, et valgusest jään siiski Salaaias väga kaugele. Millest on vist kahju, ah ma ei tea ka.. Ma üldse ei tea..

Uhkustamise hetk:

Sõitsin MD'i autos koju. Nagu ühele MD'ile kohane mängis tal klassika raadio tasa taustal. Siis ta ühel hetkel läks elevusse ja keeras valjemaks "UUh, see meeldib mulle väga". Ümisesimine ja dirigeerisime siis omaette tükkaega kuni ma küsisin, et "Mis pala see on?" (ise mõeldes, et see on mingi romantiline. Brahms ilmselt.) MD arvas, et Saint-Saens.
JA KELLEL OLI ÕIGUS?! EDITHIL.
BURRRRRRN.

Ja siis ta üritas mulle väita, et ta ei tea ühtki Eesti heliloojat. Ja siis ma ütlesin Pärt. Ja ta muidugi teadis Pärti, sest kes see siis Pärti ei teaks.

Lisaks sobis mulle väga ta kommentaar, et "You read music, obviously".
JESSS. Võib-olla, natuke, teesklen.

(ehk kuidas Edith vahel tahab ka MD ja dirigent olla.)

Mul on üldiselt moest ja värgist sügavalt suva, AGA
Valentino pre-fall 2015 kollektsioonis on paar sigailusat kleiti. Tähtedest ja planeetidest inspireeritud, ja keegi juhuslikult postitas need kuskil ja, aah, iluiluilu.

http://www.style.com/slideshows/fashion-shows/pre-fall-2015/valentino/collection/96

Hetke olukord : köhin taas kopse välja. TAAS. Mine pekki Bristol, ma saan aru, et ma kolme Aberi aasta jooksul olin haruharva haige ja nüüd on vaja kõik järgi teha nagu ühele Edithile kohane, aga WAIIII..


Teisest küljest. Mul on matcha šokolaad, nii et elu on päris ilus.

Miks nad ei võiks teha augustajaid, mis augustades lamineerivad kuidagi augu sisemused ära, niiet paber ei rebeneks.


ehk Edith on kleebistanud üle 200 augukleepsu. ughhh..

Eriti vinge on märkmeid teha kiire koreograafiaga proovis kui sa ei tea umbes mitte kellegi nime ja lava on läbi umbes 4 erineva tasandi jaa.. nohjah..
Mul mingid märkmed on nüüd, iseasi, kas ma suudan neid homme piisavalt dešifreerida, et midagi asjalikku neist kokku märkida.


--

Jube veider on. Lavastaja ütleb vähemalt 2 korda "Aitäh" mulle/kõigile isiklikult pärast proovi lõppu. Siukest lahkust pole enne nähtud.

Mul on kaks võimalust, kas ma jätkan enda paanikasse mõtlemisega ja igakord kui vaja emaile saate 15 minutit juurelda selle üle, et kas ikka tuleb nii öelda või peaks teisiti VÕI mul on varsti nii suva, et #pohh #YOLO.

Ma ei tea kumb on halvem.

Ehk kuidas Edith saatis esimesed proovi märkmed laiali.

Pea 10 tundi esimesese proovini ja ma võiksin ärevusest plahvatada. Mis toimub?

Palju on vaja veel teha enne kui päev õhtusse jõuab. Stseenide analüüsid lõpetada. 'Mis tegelane, mis stseenis on' plaan tuleb teha ja printida. Mingisugune blockingu leht tuleb teha ja neid sadu välja printida.
ehk
võib-olla ikkagi oles pidanud läpaka koju kaasa võtma.

appiappiappiappi.

Üle mõtlemise meister.

Järsku tahavad kõik Bristolisse kolida.

Olen trendiseadja.

(Lisaks poolmagasin suures kastis täna, DMX kaablite kott padjaks, ja P naeris mu üle (aga pani mule rätiku tekiks peale...)) 

Ma olin täna nii produktiivne, et ma kolisin oma läpakaga voodist laua taha. VAAAU.
Ja lisaks lausa lõpetasin skripti Padi (ja muidu) sõbralikuks muutmise. Nüüd võiks veel teha kuidagi maagiat, et paberil oleva ja elektroonilise skripti lehekülje numbrid ka klapiksid.. (ma ausõna ei mõista, kuidas nad saavad nii erinevad olla...).

Muidu kruvikeerajatasin imelikes asendites ja pisikestes kohtades, sest ainult mina mahtusin. (ja kõik kruvid kukkusid maha. Mul oli 4 kruvi vaja, P tõi umbes 10, sest "Ma ju tean, et sa loobid enamus neist niikuinii maha ja ma ei viitsi neid hetkel korjata" nojah :D )

(Lisaks nimetas P omal algatusel ühe puujubina Fred'iks, sest ma üritasin seda ära visata.)


Iga päevaga, pühapäeva lähenedes, kasvab minus ärevus ja pabin ja hirm, sest esimene proov. appi.

Läksin siis lõpuks kööki uurima.
Meil taas pole pliiti. Hurraa..
Ja et külmkapp on katki läinud onju. Et kogu majas on umbes 6-9 kraadi sooja, aga külmkapis on 17. Mida?
(aga et inimesed ei tule ka selle peale, et oma asju sealt välja võtta, niiet see on natuke kohutavam kui kohutav..)

Kuigi Padiga on mugav, ei saa see siiski lõpuks läpaka vastu. Reaalsed klahvid - jesss! Sada asja korraga lahti - jess! 

Olenemata mu lootusest, et radikas taimeri peal on piisav, et mind ootaks ees toe suba (haahaa, soe tuba), ei läinud nii. Hurra jääkambritele. Ei, tegelt on ju hullematki nähtud, lihtsalt viimased kaks nädalat on elatud soojusluksuses. 

Jõudsin koju. 5 minutit hiljem tuleb email, et me külmkapp on katki läinud ja Camelotil on suva, hankige ise uus. TÄNKS. (ehk kõik mu kaasavõetud asjad on umbes ülehomseks halvad :( )

Kõik asjad jõudsid liiga vara kohale. Lennuk oli 15 minti vara. Rong oli 10 minti vara. Ja siis nad räägivad, kuidas kogu transport on kehv ja mitte miski kuhugi õigel ajal ei jõua.. (ma tglt tean, et asi on minus. Ma olen umbes 2 korda elus hilineva rongi peale sattunud..Ja see ütleb paljut..)

Rongis olid telekad!! Ajuvabade lühifilmidega. Reaalselt. Mida. Suurepärane võimalus mitte magada.