Pea pool aastat on möödas mu Jaapanist. Ja ma pole endiselt suutnud lõpetada neid blogipostitusi. Ups.
Ühel hetkel saan üle sellest "Kui-ma-nüüd-ära-kirjutan-siis-ongi-kõik" tundest ja kirjutan lõpuni oma Jaapani mõtted. (Ilmselt pannes kuupäevad umbes juulisse, et nad kõik ikkagi koos oleksid)

Seniks aga tuli korraks jura kirjutada, et see jaapani "9" ei kummitaks mind iga kord kui ma blogi avan, ja et saaks siis muust ka kirjutada, onju eksole.


Esimene advent. Ma peaaegu ostsin kolmnurkse küünla-asja, et noh.. advent onju.. (aga siin riigis pole see väga midagi..) (mitte, et minu jaoks see väga midagi oleks, lihtsalt.. nostalgiline, vist)

Nostalgia ongi vist viimaste aegade märksõnaks. Avastasin uisutamise anime. Ja nüüd elan uisutamise maailmas veidi. (Irooniliselt on anime täpselt ajastatud grand prix etappidega samal ajal = animes oli Cup of China ja päriselt lõppes ka just Cup of China) (järgmised etapid on teistpidi, aga mis iganes onju. Animes on Rostelcom Cup ja päriselt on NHK Trophy, aga siiski.. head ajastused)
(Ja viimaks olen sunnitud uurima natuke rohkem "uut" (haahaahaaa! See on üle 10-aasta vana juba) hindamissüsteemi)

Muidu. Kademeel on, et ülejäänud Euroopas oli juba lumi. (Nüüd vist juba lännud?) Siin on endiselt suur sügis. (Aga esimest korda vist, kus tegelikult ka lehed on maas ja mitte endiselt puudel). Otse akna taga on suuuur puu ja sellelt on tore jälgida, kuidas loodus muutub.

Uus aasta on planeeritud Pariisis I'ga. Võibolla isegi Disneylandis (kui seda just maha ei pommitata enne...).

Kirjutamise tunnet pole enam. Kahju vist.