Vahepeal käisin Londonis, Potterit vaatamas, ja oli tore. (teater, oh, teater)
Potteri teatri kohvikus oli mõni seinakell. Siuke kodune tunne kohe.
Vahepeal tõin oma auto ära Pauli juurest.
Tere, Marvin. (Nagu depressiivne android Pöidlaküüdi Reisijuht Galaktikast)
Tere, Marvin.
Kuuse asemel riputasin kogu valgustuse lakke. Votvot.
Ja saagu valgus vm
Ise ka kaunistet.
Great minds.. ja mis kõik.
Siis kui on vaja tobedate äppidega pilte teha onju.
4 päeva puhkust ehk kuidas muuta ka kõige jaburama unegraafiku veel jaburamaks. hurraa?
AGA.
Lund sadas! Päriselt! Või noh, mitte päriselt, sest see oli tegelikult suhteliselt lihtsalt.. vedel. Aga nägi päris välja!
Kell oli 2.30 öösel kui ma otsustasin, et "kui ma praegu kohe ei lähe seda lund uudistama ja jäädvustama, siis ma ilmselt jään ilma kah"
ehk kuidas ma vahel teen õigeid otsuseid, sest hommikuks polnud pmst miskit alles.
20 minutit õues ja ma pole vist kunagi nii läbi ligunenud olnud.