Milaano oli nats igav.
kahjuks.

kui poleks olnud (uskumatult organiseerimata) vabatahtlikutamist, siis poleks vist osanud 5 päevaga küll miskit peale hakata.

st.
kohti, mis jäid nägemata küll on. aga ma arvan, et järgmine kord tuleb kasutada Milaanot hüppelauana muu Itaalia nägemiseks.

teater sai läbi. nii paariks nädalaks.
 (ja nagu ikka kaasnes sellega haigus) (woop, ei saa lahti see aasta kuidagi)

AGA.

5 päeva Milaanoni!!!
korraks ära! või noh. vabatahtlikuna töötamine vist ikka ei loe päris puhkusena, aga mis iganes.

(igakord kui hüiatan endale "MILAANO", mõtlen ma Chessi "Merano" laulu peale. Njamh. Kaart ütleb, et polegi niii-i kaugel üksteisest)

Ma ei viitsi.

Aga varsti on korraks puhkus.

Veebruar

Veebruaris olid proovid. Proovid. Veel proovid. (ja hästi palju sellega kaasnevat stressi ja muidu jura)
Saladinist sai 10 aastat.
Olümpia mängud toimusid.
Marta oli taas Bristolis, nii et me muidugi sõime jaapani toitu.
Vastlakuklit sai esimest korda nii umbes seitsme aasta jooksul!!
Demoti mitmeid effekte meile.
Ronimas sai käidud.
'Wicked' nähtud (ei soovita)
Eesti Vabariik sai 100! (ja ma käisin mööda Bristolit ja lehvitasin lippu ja rääkisin kõigile, et oleme 100) (Bristoli Hippodrome'i teater on vanem....)
Ilmad läksid külmaks ja nüüd on lumi maas.