Reis

Päev on nüüd küll ilgelt vale, aga mõtlesin, et peaks kogu selle reisimise osa ikka eraldi panema.
Estonian Airiga Tallinn-London Gatwick. Lendas mingi...2h45min. Ohjube kui igav saab üks lennukireis olla :D Kõrvad läksid meil kõigil pidevalt lukku, aga vaade aknast oli IMELINE! "See on Taani!" "Ei,ei, see peaks ikka Rootsi olema, me ei saa nii kaugel olla?"
Gatwicki jõudes esimene asi, mida nägime oli Ben&Jerry'se automaat, ega me vist ei ostnud küll üht jätsi. Veidra maitsega oli, aga HEA muidugi!

Londonisse jõudsime Gatwick Expressiga, see läks hästi ruttu ja me muudkui imetlesime neid pisikesi, armsate tagahoovidega majakesi!
Londoni Victoria Jaamast väljudes otsustasime, et nüüd on aeg nuudleid süüa, mõtlesime, et lähme kuhugi parki sööma, lõpuks peatusime Buckinghami Palee ees, Victoria kuju juures..istusime treppidel ja sõime :D
Edasi läks keerulisemaks, sest kuidagi pidi jõudma King's Crossi juurde, et oleks hommikul lihtsam Eustonisse minna + tuli leida öömaja..
Tube'iga sõitsime King's Crossi. Üks tube'i pilet on ilgelt kallis, 4 naela, aga noh, me tõesti ei oleks jaksanud kõndida sinna.
King's Crossi jõudes tahtsime mudiugi leida platvormi 9 3/4, aga seal oli mingi ehitus ja platvormid 9 ja 10 olid mingid ajutised umbes ja me seda õiget kohta ei leidnudki, päris kurb hakkas, MISMÕTTES? Siis istusime St.Pancrase Starbucksis - sõime ja jõime. Starbucksi mingilmääral WiFiga leidsime paar aadressi, kuhu võiks minna.. Läksimegi siis Euston Roadi äärde ja hakkasime kohti läbi käima. Ilgelt masendav oli. Üheö tänaval on mingi 8 B&B'd ja KÕIK on fullid. Läksime siis pettunult King's Crossi jaama, istusime seal, katsusime veel netti saada. Aat jäi magama. Mina läksin kaugemaid punkte avastama. Jätsin kõik kodina Laura ja Adaga jaama ja pistsin jooksu. Endiselt oli kõik full. Inimesed olid kõik küll ilgelt nunnud ja värki, aga siiski ei saanud me ühtegi kohta. Vahepeal küsiti mult teed, ma olin mingi."Ee, möökmökmök, I think it's that big road there." ja siis tuli mulle meelde, et mul on ju kaart taskus! Mina ja 5 itaallast/hispaanlast/lõunamaalast olime siis keset tänavat kummargil ühe kaardikese kohal ja otsisime õiget tänavat. Leidsime ka, muidugi, ja siis nad kutsusid mind endaga kaasa :D

LÕPUKS ma leidisin ühe hosteli, mis oli otse Kings Crossi vastas, iroonia, see oli lihtsalt ilgelt hästi peidetud. Jooksin ruttu tagasi Ada ja Laura juurde ja lootsin, et ei võetaks seda tuba seal ära. Ei võetudki, saime oma toa. Soodsamalt kui oleks pidanud, võibolla natuke kehvem kui oleks algul tahtnud, aga selleks hetkeks kõlbas juba kõik! Ja tegelt oli mõnus! Magasime hästi ja hea oli olla. Kell 8.30 (kohalik aeg) otsustasin ma, et aitab ka, kaua me magame. Olime kõik juba tegelikult pool üleval, lihtsalt arvasime, et teised magavad ja sellepärast ei julgenud üles tõusta, aga ma lihtsalt ei VIIITSINUD enam magada, noo kaua võib! Lõpuks aelesime ikka nii kaua voodites, et lõpuks läksime hiljem ära kui olime plaaninunud.

Eustonis sain üllatavalt kiiresti FastTicket Masinatele pihta ja hanksin meile me piletid. Ilgelt kaua oli meie rong "Being prepared" ja me ei teadnud kuhu minna.. Ada läks toidujahile ja me Lauraga lihtsalt seisime keset rongijaama. Lõpuks siiski tuli teade, et seejasee platvorm (mina küll enam ei mäleta XD) ja jooksimeg rongile. Istusime Quiet Salongis ja seal ei tohtinud kõvasti rääkida, ega mobiile kasutada ega miskit. Enamus aja teest Briminghami katsetasime Lauraga erinevate jelly-beanide maitset. Kõige rõvedam oli soolane peterselli-maitseline, mida poleks tohtinud seal pakis üdlse ollagi mitte.. Vahepeal jalutasime Lauraga endale kohvi ostma, see oli kuskil kauges vagunis ja kuigi need rongid on täiesti hääletud, loksutas see sama palju kui mõni Eesti rong.. Ada istus eraldi ja tema meiega kaasa ei seigelnud... Kohvi saadud oli mul süda suht paha..loksumisest ja sellest,e t me selg ees sõitsime.. Lõpuks hakkasime lähenema Birmingham Internationalile ja meil oli umbes 9 minutit aega, et ühelt rongilt teisele saada.. Kihutasime nagu segased..Kohvritega trepist üles ja teiseltpoolt trepist alla.. Jõudsime rongile. See polnud üldse nii luks kui eelmine. Noh, see sõidab mingisse suvalisse urkasse Aberystwythi ju ka :D Istusime kõrvuti, vaatasime mu arvutist pilte. Ühel hetkel tuli pileti kontroll ja teatas,e t me oleme vales vagunis, et veel ei pea paanitsema ja kolima, aga et see rong läheb umbes mingis peatuses kaheks ja siis me lihtsalt selles vagunis olles ei jõua Aberisse. Varsit hakkasime liikuma, sest me täpselt ei saanud aru, et mispeatus see on, kus ta kaheks läheb ja natuke läksime nagu närvi, et siuke asi. Aberi vagunis oli jube palju inimesi ja jube palju kohvreid. Tükkaega lihtsalt seisime koridois, sest kohvreid polnud meie arust kuhugi panna. Lõpuks üks naine ütles, et ou, pinkide vahel on mingid kohad, et sinna saab kaaa panna. Ok, hästi, aga järgmien jama oli, et meie kohad olid ära võetud, ajasime siis ühed tüübid ära..Ja saime istuda kolmekesi laua ümber.. Pikkpikk sõit oli, maastik oli niiii jube ilus! MUINASJUTT!
Lõpuks jõudsime Aberisse ja meid tõsteti kohe minibussi peale, mis viis suht otse ühikasse. Sain võtme kätte ja nüüd ongi oma tuba - Trefloyne Flat 82B ja Room E-20.