Täna oli nii, et läksime lõpuks Constitution Hilli otsa.
Üksik pink ja jalgratas.
Nukulinn. Kõigest makett.
Ei oskagi midagi väga rääkida. Vägev on ta ikka. Emme oli vaimustuses. Kõndisime ka Borthi poole natukene, sealpool oli ka jube vägev.
Trepp, mittekuhugi viiv.
Lambad olid jube lähedal, mis oli ka väga äge!
Fotosüüdistus. Emme viibis Aberis.
Muidugi lootsin, et üleval on kohvik lahti ja saab midagi süüa-juua seal üleval, aga noooo..milleks? Õnneks tegi emps võikusid kaasa ja neid olid küll hea nosida seal üleval. Kuigi hakkas jahe ühel hetkel ka. Tuul oli jube tugev.
I can't help it..
Vahepeal paistis isegi päikesekene natukene kuskilt pilvede vahelt ja tekitas merele ägedaid päikeselaike! See oli vahva!
Obesed.
Ja mägi osutus palju kergemini läbitavaks kui kämpusesse viiv mägi. Blah. Ma ei oska öelda nüüd, kumb kõrgem on, aga ilmselt on uuest kohast ikka lihtsam üles ronida..ja kui sa ei pea otse mööda asfalti üles ronima, vaid on ikka natukene põnevust ka ja kivid, kuhu toetuma peab ja kivid, mis võivad alla veereda ja miskõik..
Mu linn. Päikeselaiguga.
Siis jalutasime veel Morrisonsi, viisin empsi nats pikemat teed pidi (nagu välja tuli..). Läksime mööda mere äärt. Nägime sadama ja South Beachi ära. Morrisonsis olime kaua kaua ja ostsime paljupalju. Pärast veel muidugi kohustuslik kohvi ja kook ka! Ja siis bussiga koju!
Borth piilub.
Õhtul tegi emps veel hakkliha kastet ja kardulaid. Mmmmm. Kuigi, nii kartul kui ka hakkliha maitsevad siin veidralt. Ikka teistmoodi värk kui kodus :(
Piltmõistatus: mitu lammast on pildil?
Ja siis emps natukene pakkis ka, sest järgmisel päeval oli juba juu teele minek.
JAAAAA. Teatris käisime. Kui nii võib öelda. Broadways tegid mere ääres Bandmingisasjas oma etendust "Lost in the woods". Vägev oli! Naersin, tähendab, ei naernud, olin liiga külmunud, et naerda. Enne olime läbi paduka alla linna tulnud, läbimärjad, ja ega seal kohas ei olnud ka soe. Kõigest ei saanud aru, aga enamvähem ikka, ägeäge.
No comments:
Post a Comment