6.jaanuar - 31.jaanuar

Kerge..paus on olnud!

Igas mõttes. Mul on kõikse aeg vaheaeg olnud, jube tüütuks võib muutuda lõpuks mitte millegi tegemine.

Olen paarkorda Nialliga filme vaadanud. Ühe korra kinos käinud. Kolm korda 3.aasta teatriprojekte vaatamas käinud (ja oh, need on vägevad olnud!)

Niiisama ringi tsillinud.

Esseesid kirjutanud ja unetuid öid nende tõttu üleelanud. Stseno etteaste eest 70 punkti saanud ja mida kõike..

Ja nüüd lõpuks algab homme kool, jepikaa! (Jätke see meelde, seda, et ma kooli tõttu elevil olen ei juhtu tihti)

Kuigi, mul on ilge dilemma, et kas öelda film kohe ära, sest see noh.. tundub jube tüütu. Ja see veerand on veel see TV, mis tundub veeel jaburam. Jaaa, blaaaaah.

5.jaanuar, London VII

Viimane Londoni päevake!

London Tower, killuke vaid.

Läksime jälle Liispetiga lahku, sest mul oli hea plaan uisutama minna. Seda ma tegingi. Olin enne netist välja vaadanud, et Toweri kõrval peaks üks liuväljake olema, mis oli isegi peaaegu, et arvestatavalt normaalse hinnaga.. Rääkimata sellest, et ühel korralikul Londoni käigul tuleb ikkagi Tower ja Tower Bridge ka ära näha.

Sinised uisud?!

Muidugi reis sinna on pikk, sest kuigi vaatamisväärsus ja puha, on ta ikkagi kesklinnast nats väljas, aga noh, eks metrooga on ka tore sõita. Kui ükskord metroost maha sain, siis avastasin, et Toweri juures on JUBE külm. No, ma ei saaanud aru, mujal on ikka normaalne, aga seal oli selline tuul, et sure maha.

Killuke Päikest.

Igatahes, sain uisutama. Maaailma kõige ilusam tunne on, kui sa sõidad jääl ja tuul vihiseb vastu ja lihtsalt..ilus on! Kuigi...ma ei saa endiselt aru, mis mul mõtteis oli, kui ma nõustusin laenutatud uiskudega sõitma. APPI! Ma üldse ei imesta, et inimesed lausa kardavad uisutamist, kui nende ainus jää kogemus on laenutatud uiskudega.. Need on ikka päris jubedad omadega. Hea, et ma sain veel enam-vähem teritatud uisud (näiteks Harjumäe liuväljal olid täiesti teritamata uisud ja see oli küll kohutav..), aga neil polnud mitte miskit, mis kasvõi natukene meenutaks sakki, ma pidin mitu korda ümber kukkuma, kui ma hoogu tõukasin (sest algul ma ikka tõukan sakist hoogu ja alles siis kandist..)..

Mõni uisutajagi.

Ja üldiselt oli ikka vägev. Algul läks ruttu ka jube palavaks ja siis ma tsillisin tükkaega lihtsalt särgi väel, aga siis sai tuul võitu.. Ja jube raske on ikka vastutuult uisutada, selline tunne, et natuke tugevam tuuleiil tuleb ja siis sa lihtsalt ei saagi ühes suunas uisutada, sest tuul lihtsalt puhub minema.

Muru on rohelisem ja taevas sinisem.

Lõpuks said tuul ja aeg minust võitu ja ma lahkusin liuväljalt. Kuid kohe kui ma lahkusin, tulin päike pilve tagant välja ja jääl oli jube ilus peegeldus! Muidugi siis ma seisin veel tükkaega jää ääres ja imetlesin ja tegin pilte (muidugi.) Kuid siis leidsin, et tuul on ikka jube ja Tower Bridge ootab vaatamist. Muru oli jube roheline seal Toweri ümbruses ja kajakad tahtsid tähelepanu ja Tower Bridge on endiselt samasugune..või ei. tundus vist natuke väiksem.

Tower Bridge.

Selleks ajaks olin ma juba piisavalt jäätunud ning arvasin, et oleks aeg Starbucksist miskit head ja sooja võtta. Noh, see plaan läks nihu, sest ma lõpuks võtsin sealt hoopis frappucino (ehk siis jääkohvi), ma tõesti ei tea, miks ma leidsin, et just see on hea.. Ja muidugi ma võtsin umbes kõige suurema ja siis olin järgmised väga tükkaega kuskil suveniiripoes ja jõin seda seal, et natuke soojem oleks.

Minu "soojendaja"

Mõtlesin siis, et jalutan Cityst läbi, sest kuigi jäätusin siis ei maksa ju ikkagi metrooga sõita, eksole. Igatahes, jube veider oli, sest ma olin mingi pisike ja fotokaga ja värviline ja ümberringi on mustades pintsakutes ja portfellidega onukesed ja tädikesed. Lisaks mingid hiiglaslikud klaasist ehitised ja puha.. Tundsin end veel pisemana.

London Bridge is falling down, falling down..

Lõpuks leidsin, et tasuks ikka kuhugi metroosse hüpata ja asusin lähima metroo poole teele. Läksin mööda mingit pisikest tänavat, kus iga maja nurk meenutas 7.Potteri Minsteeriumisse hiilimise stseeni. Olin ma elevil või ja?

Potteri nurk? - Tegelikult mitte

Lõpuks jõudsin omadega Covent Gardenisse. Iga tänavasildi küljes on veel eraldi märge : Theatreland. Olin rõõmus :D Nautisin vastuplinkivaid muusikalisilte ja jõudsin omadega Covent Gardeni turule, Apple Market. See on endiselt sama armas kui enne, aga ega ma seal väga põhjalikult ringi ei vaadanud, sest viimane päev ja tahaks kõike ja kohe näha. Jäin veel tükiks ajaks seal mingeid tänava-akrobaate vaatama, kes lõpuks pläkutasid rohkem kui miskit asjalikku tegid. "Ja kui ma ikka ära surema hakkan, et siis helistage kuhugi, mingi kiirabisse või midagi" ja nii sada korda, jajah, toretore, mis trikki sa nüüd teed?

Üksiks baleriin ja mõni telefoniputka..

Jalutasin veel Covent Gardenis ringi, kurvastasin, et Lyceumi juures olnud kihvt teatrirestoran oli kadunud (mille omanik rõõmustas, et ma punapea olen, 4 aastat tagasi siis) ja selle asemel oli mingi moodne sushibaar. Pähh.

Covent Gardeni Apple Market :)

Lõpetasin nagu alati Oxford Streetil ja mu aku oli tühi, niiet ma ei saanud Liispetiga ka kontakti astuda, et kus ta on. Leidsin, et on tark hostelisse minna, et laadida ja tegin väikese vahepeatuse Baker Streetil, ei saanud ju Mr. Holmesi ja 221B nägemata jätta. Ja siis hostelisse. Ootasin Liispeti seal tükkaega ja lõbustasin end teleka vaatamisega, see oli üks väärt lõbustus.

Kui Liispet tuli, siis vaatasime ka veel telkut, sest nats oli rongini aega (öiserongi värk).

Akrobaaaat.

Lõpuks asusime Eustonisse teele, jõudsime ilusasti. Jaamas olid veel mingid toidukohad lahti ja me varustasime endid suurte toidukogustega, et öösel üleval püsida.

Eustonist Birminghami sõit läks jube kiiresti ja siis oli veel üks jube ja külm öö Birminghami New Streeti jaamas. Alkohoolikud ja narkarid ja muidu veidrad inimesed. Liispet käis küll vahepeal Macis, mis oli 24h ja tõi sooja juua ja sooja süüa. Üks purjus tüüp üritas meiega pidevalt suhtlust alustada, üritasin vältida, aga no, ei saa ju täiesti vait ka koguaeg olla. Lahendasin Sudokut mingist ajalehest, mis ma Londonist sain ja üritasin süvenenud nägu teha.. Aitas vist ka natukene. Hommikul käisin veel Macis soojas ja jalutasin Birminghami peal. Veider on kell 5 hommikul ringi jalutada. Mitte keskit ei liigu, mõned koristajad, mõned reklaamiülespanemistüübid, kuid muidu vaikus ja tühjus. Ja oli veider, sest jõuluturgu enam polnud ja tänav oli nii lai ja nii tühi. Ja "Happy Christmas, Birmingham'i" asemel oli tekkinud "Have a good year Birmingham".

Elementary, my dear Watson

Lõpuks saime rongi peale, magasime mõlemad norinal oma istmetel. Lõpuks Aber!

Läksin kohe magama, ärkasin mingi hetk uksekella peale, jooksin välja (kui lõpuks aru sain), sest ma ju ootasin pakke, aga postiljon oli just ära läinud. Pähh. Lisaks sellele suutis uks mu selja taga kinni minna, st ma olin välja lukustatud. PÄHH. Läksin siis alla ja helistasin receptionisse, et ou, tahaks tuppa saada. Nad olid mingi "ää, tule receptionisse ja siin sa pead mingi ankeedi täitma ja siis me tuleme", mille peale ma olin mingi "eeee, ma just ärkasin ja mul pole midagi seljas ja ma olen paljajalu" ja nad olid mingi "a.okei, nojah, eks me siis tule.." Ja siis nad saatsid mingi onu, kes naeris minu ja mu paljasjalgsuse üle, aga ma vähemalt sain tuppa.

Seiklus läbi.

4.jaanuar, London VI

Täna me tõusime isegi vara üles! Jee, success! See tähendab, et saime suht varakult linna :)

Läksime kohe Liispetiga erisuundades, temal plaan muuseumi minna, minul plaan kunstipoodidesse minna.

Karu Hamleys'e vaateaknalt

Kõigepealt leidsin ennast Hamleys - 7-korruseline mänguasjapood :D Ei, ma ju muidugi polnud ÜLIvaimustuses (endiselt).

Ütleks küll, et 4 aastat tagasi oli seal palju ägedamaid asju, aga eks praegugi oli seal ühtteist, mida tegelikult ei oleks tahtnud poodi jätta :(

Luigekarussell

Kõige parem osa tuli siis, kui ma lõpuks siiski otsustasin, et ma teen poiste korrusele ringi peale ja leidsin HARRY POTTER NURGA. Ma tahtsin lihtsalt kiljuda! Seal oli igasugust nänni, alates võlukeppidest, lõpetades pisikeste 4.osa draakonite kujukestega. Sallid, võlurimale, ajakeerajad, elusuuruses Dobby, Desirable no1 postrid, majavappidega pastakad.. Ma lihtsalt tegin sellele pisikesele nurgakesele 300 tiiru peale, sest see oli maailmaägedaim! Tähendab, tegelikult oli seal ka näiteks Narnia riidekapp ja Sõrmuste issand nänni ja mitmete teiste fantaasiafilmide värke, aga Potteri osa oli kõige suurem. Ja oi, kuidas ma oleks tahtnud seda tühjaks osta :( Mäumäu.

Soho tänavake

Siis vantsisin veel Hamley keldrikorrusele, kus on videomängud (ja noh Xboxid ja Wii'd ja Gameboy'd ja miskõik) ja mängisin seal tükkaega Mario Karti (ja võitsin!) ja siis veel Super Mariot ja siis veel Kinecti (ehk siuke konsool, millele on kaamera sisse ehitatud ja mängimisel ta arvestabki sinu enda liigutusi..).

Kergelt mõni inimene Oxford Streetil..

Väärt hommikupoolik oli veedetud ja asusin teele SOHOsse, sest olin leidnud netist mingi kunstipoe, mis asus SOHOs. Ohsapoisss. Seal oli nii mõnus.. Kuigi enamus tänavaid läksid paralleelselt Oxford Streetiga, polnud seal absoluuutselt tunda seda jubedat kära ja liiklust ja miljardeid turiste, mis on Oxford Streetil. Pisikesed nunnud poekesed ja veel armsamad nurgapealsed kohvikud. Oeh, nii armas!

Kurvad ja üksikud Grišnad, Tallinna omad on edukamad.

Leidsin oma kunstipoe ja sain kõik, mis vajasin :) Jeee! Tähendab, tegelikult ma käisin ikka päris mitu kunstipoodi läbi, aga need kõik olid nii ägedad :)

Siis sattusin veel mingile turule (polnud küll kõigeasjalikum, aga siiski) jaa siis hüppasin veel Starbucksist ka läbi..

Marble Arch.

Suundusin tagasi Oxford Streetile, astusin mõnest poest läbi...Aga kõik poed olid meeeeeletult ülerahvastatud, rääkimata tänavast endast (ei tasu muidugi tipptunnil ka sinna sattud, eksole, Edith.)...Tahtsin ruttu sealt ära saada.. Juba jõudsingi Marble Archi juurde ja mõtlesin, et noo miks mitte ja seadsin sammud Hyde Parki.

Winter Wonderland

Imestasin seal, et suuuuur park ja värk, aga seal polnud Mitte ÜHTEGI pinki EGA valgustust! Mismõttes? Pole ime, et see nii ohtlik tundub (rääkimata nimest - HYDE park, eks Mr.Hyde polnud kõige meeldivad karakter).

Härra JääPuhastusMasin

Lõpuks nägin kaugelt tulesid - lõbustuspark!

Kohale jõudes selgus, et seal on viimast päeva lõbustuspark Winter Wonderland. See oli ikka päris asjalik koht, kõik võimalikud atraktsioonid (alates Ameerika mägedest ja lõpetades tavalise karusselliga), söögikohad, joogikohad, õnnemängud ja miskõik...

Jäämägede karusselll

Lõpuks leidsin sealt ka liuvälja, ma olin juba peaaegu valmis uisutama minema, aga sularaha puudumise tõttu ja tegelikult eriti rõve kalli hinna tõttu siiski leidsin, et EI, mitte täna..

Sain ka Liispetilt juba SMSe, et kus sa oled ja saaks kokku. nii tegimegi, saime Primarkis kokku, ostsin endale veel püksid ja puha (sest lõpuks oli kell piisavalt palju, et riietuskabiini polnud poole kilomeetrist järjekorda) ja siis me koos veel jalutasime ringi, astusime poodidesse sisse ja lõpuks läksime koju.

Mad Hatters' Tea Party

3.jaanuar, London V

Me magasime jälle kaua, unimütsid koos, pole just kõige parem variant.

Koraaan.

Igatahes, seadsime sammud British Muuseumi poole. Vipiikajee. Liispet tahtis uurida, et kui palju ajalooarmastust tas on ja mina.. olin lihtsalt uudishimulik..

Mõni araabia pistoda.

Ütleks kohe ära, et lõpp kokkuvõttes ma ikkagi pettusin päris piisavalt. Kõige põnevam oli Islami saal..või oli see põnev, sest tegime Saladini ja see lihtsalt paelub mind? Igatahes, see oli küll põnev ja iga kolmas asi, mida ma nägin tõi pähe mõtte, et "Doup, sellist asja oleks Saladinis vaja olnud.." (TEgin miljard pilti ka, et järgmine kord ikka teaks :P)

Alaska indiaanlase hülgenahast jakk..

Siis liikusin edasi ja sattusin Lõuna-Ameerika saali, maiad ja miskõik.. Aga ma ei olnud kuidagi teadmistele häälestatud, ei suutnud neid tekste lugeda ja enamus asju jäid lihtsalt..mingiteks asjadeks..

Mehhiko koll.

Ja nohjah.. Ja see maja on nii segase ehitusega, et tahad nagu kuhugi minna, aga kuidas sa sinna jõuad? Kaart polnud väga abiks, see oli veel segasem. Mingitesse kohtadesse saab ainult mingit kindlat treppi pidi, mis läheb kuskilt väga kindlast kohast.. Mingid ruumid olid remondis, mis tegid arusaamise veel raskemaks ja miskõik..

Alkeemiku nuga.

Igatahes käisin veel India, Tiibeti, Hiina ja sealse kandi tubades.. Siis käisin läbi Egiptuse ja muumiad. Need oleks võinud huvitavad olla, aga see on umbes kogu muuseumi hitt ja seal oli miljard inimest ühe vaese muumiakese ümber..Ja niipalju kui ma nimesid nägin, siis ei tundunud seal ühtegi, mis mulle vähekegi tuttav oleks (Ei mingit Tuttanhamonit ega miskit..)

Põhja-Ameerika ruumis käisin ka..Indiaanlased ja mehhikolased ja alaska indiaanlased ja muud siukesed..

Rosetta kivi, näidis

(originaal oli ka kuskil..kuskil..)

Lõpuks kuskil Tiibeti ruumis istusin maha ja üritasin kaardis selgust saada.. Siis nägin, et seal oli listi "A history of the world in 100 objects", kirusin, et ma seda kohe ei näinud ja selle järgi ei läinud.. Aga noh, küllap tulebveel võimalusi.. ja järgmine kord peaks end üldse kurssi viima, et mis seal täpselt on, sest see on võimatu, et seal lihtsalt minna ja kõik läbi käia ja millestki aru ka saada..

Inimese luust pasun

(ma pole kunagi arvanud, et need tiibetlased normaalsed on..)

Mm, ma mingi hetk sattusin mingisse suuuurde raamatukogu taolisesse ruumi (selline vanavanavana raamatukogu, jube kihvt!) ja seal oli ka lihtsalt lühidalt kogu maailma ajalugu vitriinidesse pandud. Alates mingitest kiviaja inimeste tööriistadest ja lõpetades umbes mingit 17.sajandi leiutistega..

Herr Muumia, khm Sarkofaag..

Tegelikult ma lootsin, et ma jõuan Antiik-Kreeka ja Rooma ruumdesse või siis mingi keskaegsesse Inglismaale, aga ühel hetkel karjuti raadiosse, et sulgeme 30 minuti pärast ja siis ma lihtsalt tormasin mingeid ruume läbi.. Ja Vist jooksin isegi Antiigi ruumid välja, aga ega ma neile keskenduda küll ei jõudnud, et mis seal siis täpselt oli.. Pähh..ja natukene Inglismaad nägin ka vist, sest ma jõudsin mingisse saali, kus oli igale Inglise monarhile kuulunud üks ese (nt Richard I sõrmus, kellegi teise pross jm)

Killuke Egiptuse Surnute Raamatut.

Siis saime Liispetiga jälle kokku, kogemata tegelikult, poes.. See oli üks jura pood. Nad rõhusidki ainult oma mingitele jube tuntud eksponaatidele nagu Muumiad või Rosetta kivi või midagi.. Pähh, aga äkki ma tahtsin islami nuga osta? Ah?Ah?Ah?

Subway..

Igatahes läksime sealt ära, mõlemad veidi pettunud.. Aga me teed läksid Liispetiga jälle lahku, sest mina tahtsin leida mõnd kunstipoodi (stsenograafia jaoks..) ja ta tahtis midagi muud.. Igatahes. Kõndisin seal ringi, mis iganes linnaosa see on, Bloomsbury's! Kunstipoode ei leidnud. Tähendab ühe leidsin, aga see oli kinni. Oih. Siis ma lihtsalt jalutasin seal ringi, sest see on lõpuks nunnu linnaosa. Sõin veel jäätist (suhkruvati-maitseline jäätis, ei olnud väga suhkruvatimaitseline..) ja käisin Starbucksis (ma ei suutnud vastupanna) ja siis suundusin omadega Oxford Streetile, aga kell oli siiski juba päris palju selleks ajaks ja kuigi ma jõudsin mõnest poest läbi hüpata (jaaa endale kummikud hankida, ops, aga ma ei saanud ju vastu panna punastele, valgete mummudega kummikutele..)

Paar Mikit ja Donaldit

ja lõpuks maandusin Disney poes, sest see oli veel ainus lahti. Ja ma veidi pettusin selles ka, sest kuigi seal oli umbes iga Disney eluka mänguasju (alates Nemost, mis on Pixar mitte Disney, tegelikult, lõpetades muidugi Mikide-Minnidega), oli seal rohkem seda "uut" Disney't. Hannah Montana nänni ja mingit Phineas ja Ferbi ja neid uusi haldjaid, kes mulle üldse ei istu ja siis mul oli lihtsalt kurb.. :(

2.jaanuar, London IV

Lõppude lõpuks leidsime, et on aeg Tate Modernis ära käia, kaua võib! Niiet, sinna asusimegi teele..

Vaade Blackfriarsi sillalt

Kuna aga Blackfriarsi metroo on kinni (ehk siis peatus, mis on Tate'ile kõige lähemal), siis saime tükkmaad ilusasti mööda Thamesi äärt kõndida. Ilus, ilus. Kõndisime Somerset House'ist (suur kultuurikeskus või midagi) mööda ja puha, mhm.

Moodsus.

Natuke ekslesime, aga jõudsime õnnelikult siiski Tate'i. Algul jalutasime Liispetiga koos, aga väga ruttu läksid me teed lahku, sest vaatamiskiirus oli väga erinev :D

Monet.

Ma ütleks, et seal oli palju ägedaid töid, paljude tuntud kunstike töid (Monet, Picasso, Warhol jpt), aga.. Midagi oli nagu puudu.. See ei köitnud mind üldse eriti.. Ma lihtsalt käisin kõik saalid ära, vaatasin tööd üle, aga that was it.. KUIGI, ma ei saaks öelda, et see muuseum mind ei inspireerinud, inspireeris ja meeldis ja kuidas veel! Ohsapoiss. Mul tuli nii paljuid mõtteid seal rinigi käies. Kasvõi see sama mõte, et muuseumis käies polegi mõtet sellele, et sa tead nüüd täpselt kõiki neid kunstike ja nende töid, vaid pigem on see see rahulik muuseumi õhkkond, mis on oluline, mis on eemal argipäevast.. kunsti "maailm" või midagi..

Uurivad fotosid..

Ja siis ma märkasin neid inimesi, kes lihtsalt tuimalt vaatavad neid teoseid, üritavad näidata seda huvi, sest jube oluline on ju kunsti ja kultuuri vastu huvi tunda.. Tegelikult nad mõtlevad ikka sellele, et "mis ma täna kodus süüa teen" ja et "selle jama pärast jäi mul nüüd mingi aruanne tegemata". blah. Ja siis nad teevad nägu, et nad üritavad ja mõtlevad selle kunsti üle ja muidugi nad siis lõpuks leiavad, et nad mõistavad seda..

Olin inspireeritud.

Aga see mõistmine polegi vast kõige tähtsam, arvan mina.. Keegi ju ei tea täpselt, et mida kunstik mõtles mõnd teost luues ja ma arvan, et polegi nii väga tarvis teada.. Tema lõi teose mõeldes millelegi, et ülejäänud maailm saaks seda teost näha ja mõelda ka..millelegi.

Must-valgsus.

Ja siis, seal oli fotograafia ja ma naersin, sest seal olid ühe fotograafi tööd, kes pildistas inimesi kunstimuuseumides, tuntud teoste taustal, jälgimas kunsti. Ja ma naersin, sest ma olin just seda sama teinud :P

Natüürmort

Ja siis ma lõpuks leidsin järeldusele, et modernsed kunstnikud üritavad kõigist niiii väga erineda, luua midagi, mis oleks uudne ja noh.. teistsugune.. Kuid lõpuks on nad kõik omavahel nii sarnased, sest nad kõik üritavad erineda. Vot, midaiganes.

Jõi moccat, suhkruga.

aaajaaa seal muuseumis oli pood (nagu igas muuseumis) ja see oli üks vägev pood, pool külastusajast läks seal poes tuhlamisele, oi küll oleks tahtnud igast raamatuid osta ja nänni osta ja kasulikku nänni osta jaa.. aga jamh.

Käisemegi!

Siis me lõpuks lahkusime Liispetiga, kui muuseum kinni pandi.. ja kuna me tahtsime süüa ja ma tahtsin Shakepeari Globe'i teatrit näha, et siis me liikusime selle poole ja selle kõrval oli kohe üks pizzarestoran, kuhu me siis läksime, et vahelduseks miskit süüa :D

St.Paul ja Milleeniumi Sild

Jalutasime veel St.Pauli Katedraali juurde, imetlesime seda, rääkisime, laulsime "Early each day on the steps of St.Paul's the little old Birdwoman comes.."

St. Pauli aias

ja siis, et "All I want is a room somewhere.." (sest mõlemad on St.Paul'siga seotud, eksole.)

Mängisime jalgpalli ja läksime metroose ja kodu.

On rahul :)

1.jaanuar, London III

Kõigepealt me magasime pool päeva maha..Ega see uusaasta Londonis mingi kerge asi pole, eksole..

Ja siis seadsime sammud targalt Tate Moderni poole. Haaaaaahaaaa. Leidsime, et oleks enne kasulik süüa ja sattusime söögiotsinguil hoopis Leicester Square'i ja West Endi kanti, oih. Tuhlasime seal natuke ringi, saime süüa.

Siis Liispet leidis, et kauaegse Queeni fännina on ikkagi vaja "We well rock you" ära näha. Otsisime oooo, tükkaega kohta, kust saaks odavamalt piletit.. Lõpuks ta sai oma pileti :) Jee! Ja mina..mina lihtsalt ei suutnud otsustada, mida ma näha tahan ja nii ma käisingi Londonis ja mitte muusikali vaatamas (ime!).

Igatahes, kui pilet ükskord ostetud sai, siis oligi kell juba päris palju.. Metrooga paar peatust ja jõudsime Tottenham Court Roadile, vaatasime ära, et kus see teater on (mitte, et me sealt ju tegelikult mingi 20x mööda polnud kõndinud, sest see on suurelt keset Totenham Court Roadi..), aga jah. Siis ei liikunudki Oxford Streetile vaid piki Totenham Court Roadi.. Leidsime Sainsbury ja tegime toidušopingut! (sest avastasime, et hostelis on külmik, woohoo!). Vahepeal helistas Stina ja arvas, et võiks ka kokku saada :) Igatahes, toidušoping tehtud, läksime ikkagi Oxford Streetile, jalutasime poodides ja Liispet proovis mantleid jaa..lõpuks helistas Stina ja me jalutasime taas tagasi Totenham Court Roadile. Ja siis jalutasime kolmekesi mööda Oxford Streeti kuni Liispet lahkus elamusele.

Siis Stinaga hüppasime Primarkist läbi, Stina ostis endale paar asjakest ja siis läksime istusime Mäkki. Lihtsalt, istusime seal paar tunnikest ja jutustasime, kuni Stina sai teada, et ta nüüd saab koju minna. Ja nii me läksimegi lahku omadega.