2.jaanuar, London IV

Lõppude lõpuks leidsime, et on aeg Tate Modernis ära käia, kaua võib! Niiet, sinna asusimegi teele..

Vaade Blackfriarsi sillalt

Kuna aga Blackfriarsi metroo on kinni (ehk siis peatus, mis on Tate'ile kõige lähemal), siis saime tükkmaad ilusasti mööda Thamesi äärt kõndida. Ilus, ilus. Kõndisime Somerset House'ist (suur kultuurikeskus või midagi) mööda ja puha, mhm.

Moodsus.

Natuke ekslesime, aga jõudsime õnnelikult siiski Tate'i. Algul jalutasime Liispetiga koos, aga väga ruttu läksid me teed lahku, sest vaatamiskiirus oli väga erinev :D

Monet.

Ma ütleks, et seal oli palju ägedaid töid, paljude tuntud kunstike töid (Monet, Picasso, Warhol jpt), aga.. Midagi oli nagu puudu.. See ei köitnud mind üldse eriti.. Ma lihtsalt käisin kõik saalid ära, vaatasin tööd üle, aga that was it.. KUIGI, ma ei saaks öelda, et see muuseum mind ei inspireerinud, inspireeris ja meeldis ja kuidas veel! Ohsapoiss. Mul tuli nii paljuid mõtteid seal rinigi käies. Kasvõi see sama mõte, et muuseumis käies polegi mõtet sellele, et sa tead nüüd täpselt kõiki neid kunstike ja nende töid, vaid pigem on see see rahulik muuseumi õhkkond, mis on oluline, mis on eemal argipäevast.. kunsti "maailm" või midagi..

Uurivad fotosid..

Ja siis ma märkasin neid inimesi, kes lihtsalt tuimalt vaatavad neid teoseid, üritavad näidata seda huvi, sest jube oluline on ju kunsti ja kultuuri vastu huvi tunda.. Tegelikult nad mõtlevad ikka sellele, et "mis ma täna kodus süüa teen" ja et "selle jama pärast jäi mul nüüd mingi aruanne tegemata". blah. Ja siis nad teevad nägu, et nad üritavad ja mõtlevad selle kunsti üle ja muidugi nad siis lõpuks leiavad, et nad mõistavad seda..

Olin inspireeritud.

Aga see mõistmine polegi vast kõige tähtsam, arvan mina.. Keegi ju ei tea täpselt, et mida kunstik mõtles mõnd teost luues ja ma arvan, et polegi nii väga tarvis teada.. Tema lõi teose mõeldes millelegi, et ülejäänud maailm saaks seda teost näha ja mõelda ka..millelegi.

Must-valgsus.

Ja siis, seal oli fotograafia ja ma naersin, sest seal olid ühe fotograafi tööd, kes pildistas inimesi kunstimuuseumides, tuntud teoste taustal, jälgimas kunsti. Ja ma naersin, sest ma olin just seda sama teinud :P

Natüürmort

Ja siis ma lõpuks leidsin järeldusele, et modernsed kunstnikud üritavad kõigist niiii väga erineda, luua midagi, mis oleks uudne ja noh.. teistsugune.. Kuid lõpuks on nad kõik omavahel nii sarnased, sest nad kõik üritavad erineda. Vot, midaiganes.

Jõi moccat, suhkruga.

aaajaaa seal muuseumis oli pood (nagu igas muuseumis) ja see oli üks vägev pood, pool külastusajast läks seal poes tuhlamisele, oi küll oleks tahtnud igast raamatuid osta ja nänni osta ja kasulikku nänni osta jaa.. aga jamh.

Käisemegi!

Siis me lõpuks lahkusime Liispetiga, kui muuseum kinni pandi.. ja kuna me tahtsime süüa ja ma tahtsin Shakepeari Globe'i teatrit näha, et siis me liikusime selle poole ja selle kõrval oli kohe üks pizzarestoran, kuhu me siis läksime, et vahelduseks miskit süüa :D

St.Paul ja Milleeniumi Sild

Jalutasime veel St.Pauli Katedraali juurde, imetlesime seda, rääkisime, laulsime "Early each day on the steps of St.Paul's the little old Birdwoman comes.."

St. Pauli aias

ja siis, et "All I want is a room somewhere.." (sest mõlemad on St.Paul'siga seotud, eksole.)

Mängisime jalgpalli ja läksime metroose ja kodu.

On rahul :)