26.aprill

Ma olin asjalik.

Käisin päeval/hommikul (oleneb, kelle vaatenurgast vaadata, eksole) emme pakil järel. Niii palju vahvaid asju! Sõin kohe mõnuga ühe Kinder Delice'i, proovisin kõiki riideid kolm korda selga ja kandsin järgmised paar tundi oma mütsikest peast, lihtsalt, sest mul oli see võimalus!

Sirvisin Student Finance'i pabereid, naersin, et ma pean umbes neli risti tegema ja siis ära saatma. Tervitasin neti kaudu tagasi Aberimaale jõudnud Kristinat, kuulasin muusikat, olin natuke mõttetu vahelduseks...

Mõtlesin, et kui palju on asi kinni lihtsalt alustamises. Ma teen ja olen kui suudan alustada.. Aga see on kõige keerulisem..

Lõpuks leidsin, et kaua ma inisen, et midagi pole tehtud ja lihtsalt alustasin. Ja sain 1000 sõna TV esseed ära kirjutatud mingi tunnikese-pooleteisega...ja ma pole veel poolt osa House'istki ära analüüsinud. Siis torisesin enda pihta, et miks ma siis ei või varem end kätte võtta.. Ja siis samas olin natuke ikka rahul ka, et sai miskit tehtud..

Siis ümisesin jälle kauaaega Norwegian Woodi, mis on ilmselt kõige ilusam Beatles'ite laul, ever. Minu jaoks, muidugi. Tegin pelmeene, millled ma Birminghamist juhuslikult ostsin. Kodune maitse - nagu päris ja nagu päris liha, mitte mingi..sodi. Päris vägev oli!

Lõpuks kobisin veel kella 9 paiku õhtul Rosser Lounge'i, et veel produktiivne olla. Kella 12ks oli mul üks TV raamat läbi (muidugi mitte kaanest kaaneni, aga olulised ja esseeks vajalikud kohad, loodetavasti..), miljon märget tehtud. Naerdud mingit tekstide peale ja lugemisse süvenemine parajalt kadunud.

Istusin siis seal arvuti taha ja hakkasin teatri jaoks filmi Richard Foremanist vaatama.. Oh, see mees on nii äge! Ma tegin oma 6 lehekülge märkmeid, kogemata.. Kahjuks DVD jumpsis ja jäi pidevalt seisma ja siis hüppas paari sekundi kaupa üle kohtadest, et paljud asjad, mida ma oleks tahtnud kuulda jäid kuulmata.. ja ma ei tea kui palju kasulikku ma oma portfoolio jaoks sealt kuulsin..

ja mul on tunne, et ma hästi ei taha meedia kohta uurida tema töödes.. Publik küll, sellest ta räägib tihti, et ta ei tee oma teatrit publikule, kui siis ainult nautekene, ta teeb, et tal huvitav oleks, ja et kuna ta prooviperioodid on pikad 8-12 nädalat, siis 6ndaks nädalaks ta tüdineb mingist asjast ära ja lisab uue kihi millelegi, mis on jälle huvitav tema jaoks..aga et ta ei eeldagi, et publik igat kihti mõistab. Mönus mees.

aga meedia.. eemmm.. kasutas vanasti palju raadioid, mhm. lasi samal tekstil sealt korduvalt mängida.. Ei. Võibolla teen teksti kohta, sest kuna enamus ta lavastused on ka ta kirjutised.. siis tal on teksti kohta palju öelda (ja ma ju katsun asja enda jaoks lihtsaks teha, eksole..)..Ma muidugi pean vaatama, kas tekst on üks meie uurimisobjektidest või mitte.. Ainult publiku kohta on vist natuke vähe öelda..

Edith oli täna tubli. (ja jõi lisaks kaks tassi Briti stiilis teed, huvitav.)

25.aprill

Ma pole eriti kirjutamistujus. mm, jah. St, ei.

Tuleb öelda, et käisin Milton Keynesis, mis on üks ütlemata naljakas linn. 30 aastat vana. Tehti sinna järv ja järvest ülejäänud mullast tehti mägi. Jahjah.

Käisin seal Avenue Q'd vaatamas. Omapärane.

Olin päeva Birminghamis. Ja vingusin, sest oli palav ja palju rahvast ja palju kotte kaelas. Millal sinna nii palju rahvast tekkis?

Isegi pilte ei teinud. Paar tükki.. Enamus neist on tehtud umbes rongis minekul, sest Päike loojus..

Lõikasin tuka. Nüüd olen väike My (nali.)

Muidu kuulan muusikat. Naudin ilma. Teen õppimisnägu.

Järgmise korrani!

18.aprill

Tegelt on vaja mainida ka 16.aprilli, kui Kriška tuli Werontsile külla. ja sai kingituse.

Kriška kink. :)

Weronts on asendus-emme ja teeb mulle võikusid!

Ja tegelikult räägin hoopis pühapäevast, 17.aprillist..

Magan, niisama

Päeval ma vist üritasin natuke õppida, edutult muidugist.

Aga õhtul - oooo, õhtul!

Borthi endiselt ei jõudnud, kuigi ta piilub sealt.

Me läksime seltskonnaga Constitution Hilli otsa, päikeseloojangut vaatama.

Weronika, Kriš, Chris, Anni, Lucas, Goša ja mina, algul on Kaša ka, aga nohjah. (ilmselgelt on pooled siin hetkel umbes ja täpselt poola nimed, eksole..)

Varjatud kaamera

Samad inimesed, seekord nähtavalt.

Tegime miljard pilti! Ja niiiii ilus oli! Ja Anni ja Chris ronisid kuskilt suvalisest kohast üles ja siis jõudsid mingise suvalise künka tippu :D Ja siis me istusime kuskil kaljunukil ja tegime fotoshuuti. Ja kuidas me siis istusime lambaste kõrval ja vaatasime, kuidas meri põleb. Ja elasime päikesele kaasa, et ta ikka kiiremini loojuks (külm hakkas, noh.)..

Seltskond

(Weronika tägis ming FB põõsana, niiet, ma olen põõsas, meeldiv tutvuda)

Jaaa kuidas Päike tegi tünksi ja tegi nägu, et on juba meres ja tegelt tuli kuskilt kõrgelt pilve tagant välja, midaiganes, Päike.

Vaata, me kukume

Ööd on vist endiselt mustad.

Ja siis me tulime alla ja keegi ei uskunud, et ma tean, kust alla saab. Tean küll, muuseas :D

Ja siis leidis Anni, et ta ikkagi peab ujuma minema. Ja siis ta läkski lihtsalt ujuma. Ja siis Chris leidis, et ta ei saa kehvem olla. Mina ja Lucas sulistasime lihtsalt jalgu pidi vees. Ja taustaks laulsid purjus onud meile mingeid veidraid laule, mhm.

Linna taustal

ja siis me kõndisime paljajalu mäest üles. Ja oigasime kivide peale. JA nägime jäneseid - st mina nägin ja siis ma kiljatasin, as always.

Suvaline küngas ja Chris ja Anni.

Smile and wave, just smile and wave.

Ja kuu oli suuuur ja väga ümmargune ja väga täis omadega.

Ja siis me jõime kakod vahukoore ja vahukommidega ja vaatasime pilte ja Toy Storyt.

Mingi..loojang või asi

Täna on muide +19 ja lühikeste pükste ja t-särgiga on palav olla :(

ja homme näen "Avenue Q" muusikali ja muidu olen äge ja ostsin Where's Wally koti,

Vohsäh

mis tuli tuulekiirusel 3 päeva varem kohale, opaaadii :D

17.aprill, on tüng

15.aprilli pildipostitus. mhm, muidu tulevad uued pildid peale ja siis on jälle jama.

Lugu asja taga on siis see, et Weronika ja Mariata (ma ausõna ei tea, mis ta nimi on. Marita vist tegelt) otsustasid, et nad on modellid Polly poele (mis teeb maailma ägedamaid riideid, kõige kallimaid ka ilmselgelt) ja siis neil oli reedel juuksuri ja meigi proov. Ja kuna ma olen äge, siis ma tšillisin kaasa nendega. Tulemuseks oli natuke fotoshuuti varemetes.

Mõni lill.

Mõni tulnukas.

Mõni imelik.

Mõni kükitab

ja

uus parool on "Ööd on siin mustad"

Mõni ei taha poseerida.

Mõni tahab poseerida.

Mõni näeb välja nagu päris supermodell.

Mõni on ainult peegelduses pildil.

Mõni seen kasvab peas.

16.aprill

Pilte ei viitsi endiselt panna.

Weronika õel vastas ka ei käinud, läksin kinno hoopis. Vaatasin "Patagoniat", mis oli ilus, aga natuke veniv..olid hetked, kus ma olin lihtsalt "Selle näitamine nüüd küll polnud üldse vajalik..".. pikaldane. eh, mina ei tea, mis see õige sõna olla võiks.. Üldiselt ilus ja südamlik, kahe teekonna/otsingu lugu.

Õhtul saatsime Kašia koju Werontsi ja ta õega. Werontsi õde ei oska väga inglise keelt, aga oskab saksa keelt.. Mul jooksis juhe kokku, sest liiga palju keeli, mida mõista, oli korraga. Rääkisime umbes, et Ja arbeite in der school. (st poola+saksa+inglise keel). Ja üllatasin Weronikat mitu korda, tabades ära, millest nad poola keeles räägivad :P Geenius. Naaat. Väga omapärane igatahes.

Ja järgmiseks nädalaks lubab +20, aga ka äikest ja tormi. OHKUIÄGE!

Peaks õppimislainele suunduma, päriselt, ei edene üldse :(

15.aprill

Ma ju võiks pilte postitada hetkel, sest neid sai täna üksjagu tehtud, aga ma olen laisk ja jätan selle homseks (st tänaseks).

Peaks mainima, et olen väga edukalt täitnud oma lubadust teatri postitusi teha (loe: olen neid teinud täpselt 0). Aga nädal pole veel läbi, eksole!

Muidu olen jauram ja teen nägu, et õpin ehk lõpuks ikkagi üürgan mingeid naljakaid laule laulda. Ja Richard Foreman'i uurimine jääb ainult kaugeks mõtteks ja eesmärgiks. Oih.

Weronika õde tuleb homme siia. St täna. Ja Weronika on tööl. Võib juhtuda, et ma pean talle vastu minema. Oi, huvitav.

14.aprill

Suht naljatilk olen. Ärkasin 4.30, läksin tagasi magama kell 8, ärkasin uuesti kell 13. Mida iganes, Edith.

Siis tegin asjalikku nägu ja lippasin raamatukokku. Lugesin siis seal natukene, kuni mulle jõudis kohale, et mul pole eriti mõtet lugeda raamatut postdramatic theatre'i kohta või meediast lavastustes, kui ma isegi ei tea väga, mida mu uuritav Richard Foreman teinud on.. aga noh, ma ikkagi lugesin veidi edasi..

Siis leidsin, et aitab naljast ja läksin omadega Morrisonsi. Kiljatasin šokolaadi vahes, sest nägin Milkat. Muidugi ma pidin ostma. Siis kiljatasin jäätise vahes, sest Ben and Jerry's oli poole odavam + seal oli palju huvitavaid proovimata maitseid. Ja puuvilja vahes kiljatasin ka, sest maasikad olid odavad. (ja kiljatused olid pigem sisemised rõõmuhõisked kui nii väga otsesed häälega asjad..).

Tagasi tulles nuusutasin maailma. Lõhnas värskelt niidetud muru järgi ja vihma-eelse-niiskus-soojuse järgi ja miljoni erineva õitseva lille järgi. jaaaa..samal ajal laulsin - tõlkides eestikeelseid laule inglise keelde.. Põnev, põnev.

13.aprill

Spinatiga tortelliinid maitsevad mitte millegi järele. Maitsetud. Ei soovita. Vähemalt mitte Lidli omasid. Nope. Pole mõtet.

Ja tegelikult ma oli tubli ja reaalselt läksingi National Library'sse ja õppisin. Jeeeeeee. Tähendab, kõigepealt tutvusin süsteemiga ja sain teada, et ma pean raamatu enne kohale tellima ja niisama ja kohe ei saa mitte midagi.. Nii ma siis passisingi tund aega niisama. Tähendab, ei..Ma lugesin artikleid natukene! Vohvoh!

Ja siis lugesin raamatuid. Mis polnud eriti kasulikud.. Noo ma ei tea.. Lähen homme tagasi ja loen veidi veel. Üks raamat oleks võibolla TV essee jaoks kasulik olnud, aga ma olin teatri lainel omadega ja ei suutnud kahte korraga mõelda.

+ vihma sadas ennist õues. Ma jõudsin raamatukokku suht väga niiskena. ja jube külm oli seal.. Soojendasin oma papusid maci akulaadijaga, mis läheb hästi kuumaks. Isiklik radikas. Ja diivan oli ka natuke liiga täpselt paraja suuruse ja pehmusega, et natuke peaaegu keras lugeda ja siis tuli tukk peale ka. ohjah.

igatahes, sain natuke midagi kirja ja paika ja olen jube uhke enda üle ja nüüd ma katsun neid maruigavaid ja paksult täiskirjutatud TV powerpointe lugeda ja välja mõelda, mis teemal esseed teha..

Tehke aplaus mulle, olen tubli, peaaegu.

11.aprill

Palju õnnne, Ülle! Palju õnne, Kadri! Jeeejee!

Täna oli nii, et päike säras ja ma ütlesin Werontsile, kes oli hommikul arvanud, et on kole ilm ja siis mitte tööle läinud, et aitab naljast - võta raamat kaasa ja nüüd me lähme randa. ja nii sai.

On mingi..

Olime üldiselt tegelikult edutud, sest poole mäe peale jõudes avastas Päike, et milleks enam särada ja peitis end pilve taha ära. Ja jube tuul oli ka..

Roosapuu

Aga ega see meid takistanud. Tatsasime rõõmsalt randa. South Beachile taas..sest North Beach oli VÄGA tuuline.. ja kui me maha saime istutud, siis tuli Päike ka välja. Ja siis ta käiski edasi-tagasi.

Ja me lugesime.

Kompositsioon.

Ja Weronika värvis mu küüsi, tal lihtsalt tuli isu..ja ega mul selle vastu ju ka midagi pole, eksole.

Suur kogus midagi väga märga ja sillerdavat

Aga kuna Weronts oli kaasa võtnud prantsusekeelse raamatu, aga mitte sõnaraamatut, siis ta ei suutnud kaua lugeda, ütles, et ei saa poolest üldse aru.. Nojah :D Ja siis ta ärandas mu kaamera ja leidis, et on aeg teha fotoshuuti. Njamh..Pooltel piltidel on fookus väga paigast ära, aga sellest ma ei räägi :D

Kiviklibu randa. Pebbles..

Ja siis oli minu kord natuke fotoshuutida, aga raamat oli põnevam kui kaamera..ja üleüldse oli tegelikult jube tuul ja päris külm, sest ma polnud nii tark ka, et mõnd jakki või asja kaasa võtta. Retuusid ja kleit on ju piisav.

Sini-varvased.

Varsti ma jäätusin ja siis me läksime ära ja vaatasime, kuidas kauguses vihma sajab (mängult Iirimaa kohal..) ja siis jõime kakaod Penguini kohvikus ja see oli isegi hea, kuigi ilma vahukoore ja vahukommideta :( niuniu.

Ära-sega-ma-loen-nägu

Ja siis olime kodus varsti (natukese shopingu üleelamisega) ja siis me tegime mitte midagi ja sõime tortelliine, mis maitsesid nagu pelmeenid ja olid head ja mul tuli ilge pelmeeni isu :(

Märkas ilusat kivi, ilmselt.

(Mul on varsti liiga palju ilusaid kive igalpool laiali..)

Ja õhtul otsustas Weronika, et lähme alumiste naabritega välja. Ja nii me siis läksime Scholarsisse. Ja ma jõin lonksu Weronika õlut ja see oli kohutav. dfhgdfjgkjdögd. ÖKKK. ja naersime ja tegime lollusid ja tantsisime. Ja ma mängisin Louise telefonil Snake'i ja olin väga tegevuses omadega. Ja siis vahepeal tegin pausi ja jälle tantsisin või naersin või ütlesin sõna ka sekka.

Jalad on imelikud, varbad veel imelikumad.

Päris asjalik vist. (tegelikult siiski mitte, aga see selleks.)

10.aprill

Eilne päev oli põrgu. Peavalu ei lasknud magada ega üleval olla.

Seda suurem oli rõõmustus hommikul/päeval üles ärgatas, et noh, enam polegi valu! Jeeee!

Yvette. ja ootamine, sest Lidlis olid kaaa järjekorrad.

Yvette kutsus randa ja noh, ega mul ju midagi targemat teha ka pole, et muidugi ma leidsin, et lähen. (enne sõime Weronikaga riisi mingi punase plögaga, mis Jordan meile jättis - nomnom, kuigi mitte just kõige parem hommikusöögiks.)

Imejook.

Tatsasime Arts Centre'i tagant alla ja rõõmsalt laulis meile meeskoor "Anthem'it" Chessist, kõmri keeles. Väga vahva.

Fookussügavus.

Päike tegi pai ja palju. Ootasime väikese Spari ees, et üks Yvette'i sõbrants (meid oli 4 kokku) tahtis süüa osta ja muidugi oli järjekord Sparis - kõigil ju kõhud tühjad.

Siis me veel rändasime edasi Lidlisse, sest teine sõbrants oli saanud smsi oma sõbralt, et neil on rannas BBQ ja siis oli ju vaja süüa osta. SUURTES KOGUSTES. Ma ostsin vahvleid ja mõtleisn, et olen nüüd hästi varustatud. Nemad ostsid, vorste ja ketšupit ja saia ja mingeid määrde asju ja šokolaadi ja alkoholi ja küpsiseid ja sinki ja umbes kõike, mida veel võib ette kujutada (3,5 kilekotitäit asju, mhm).

Elemendis.

Niisiis jõudsime umbes 100 aastat hiljem South Beachile. Sõbrantsi sõprade juurde, neid oli päris mitu ja neil käis hull grill ja jooming. Kell päris päeval. Meie auks tehti uus kogus mingit, ää, punchi? st. kallati kõik olemas olevad alkoolsed joogid ühte suurde lillepotti ja siis joodi seda vahvat kraami. Ma vaatasin lihtsalt suu lahti, kuidas nad kallasid lihtsalt terve pudeli viina ja siis terve pudeli šampust ja siis siidrit ja mingeid veini ja tekiilat ja miljard asja, mille nimegi ma ei tea ja kõikkõikkõik valasid lihtsalt kokku. Ja siis nad lihtsalt jõid seda. Tähendab, leidsid, et on naljakas maitse (noooo, ülla-ülla) ja siis lisasid 3 tilka (otseses mõttes) mustsõstra siirupit juurde - siis kõlbas juua. Nojah.

Enamvähem kuivad, veel...

Siis nad sõid seal oma purkse ja me sõime miskeid vinkupirukaid. Tähendab, ütleb peal, et on sausage roll, aga tegelikult on see jube tünks ja see on mingi lihamass seal sees. Mitte kõige parem ja reaalselt vinkupirksi ei ületa kuidagi (eriti emme tehtuid pirrukaid), aga täitsa söödav oli.

Sulps.

Kuulasime veidraid, väga veidraid, jutte. Naersime jaburuste üle. Mõnulesime päikese käes. Täitsime tühti alkoholipudeleid kivikestega. Mängisime kivikestega. Ja ühel hetkel leidsime paarikesi, et aitab naljast, et peab natukene jalgupidi vees solistama ka.

Natuke märg kallistus..

South Beachi rand on hästi kivine, üldiselt on siukesed siledad ja lausa siidised kivid, aga paljajalu üle kivide mere poole minna on siiski paras piin :D ja vesi oli jääääkülm :D okei, mitte päris, aga piisavalt. Ometi oli see jube mõnusja hoolimata jäätunud jalgadest ja seega põrgupiinast, mida iga liivatera ja kivi tegi, olime päris tükkaega vees. Yvette kukkus lõpuks sisse. See tähendab, ta vajus kuhugi auku omadega ja siis leidsid lained, et aeg on natuke suuremaks saada. Ja siis pritsis nad ta täis. Ja siis teised üritasid teda välja tõmmata, aga noh, sellega nad feilisid ka natukene ja Yvette sai veel märjemaks, oih. Aga noh, see ei takistanud meil edasi meres olemist :D Ja lõpuks tegid kaks tüüpi mõnusalt vee pritsimist ja olid mõnusalt läbiligunenud :D Ja siis me lõpuks liitusime taas teistega.

Tahtsin äge olla ja kunsti teha. feilin.

Kuulasime veel naljakaid jutte. Osad olid vahepeal kuskil pubis absindi ja maeiteamis shote käinud tegemas, sest nad leidsid, et nende alkoholiringes on veel liiga palju verd.. ja noh siis me kuulasime veel imelikke jutte, aga astusime varsti teele ka, sest kaks läbimärg avastasid, et kell 6 õhtul ei võta päike enam nii hästi ja nad ei tahtnud eriti ära kuivada.

Milleks kuiv olla?

Tagasi teel kõndisime mööda ühest telefeniputkast, kus telefon helises. See oli nii äge! Aga me ei jõudnud õigel ajal sisse, et vastu võtta :(

Varvased.

Ja nüüd on mu nägu punane ja kipitab ja on põlenud ja olemine pole ka kohati kõige parem. Kena, kena. Laske veel Edithit Päikese kätte.

9.aprill

Lootsin, et saan õuest veidi jahutust, aga õues pole õhku, mida hingata. Arvuti väidab, et 14 kraadi on, aga tundub küll kordi soojem.

Kurk ja pea valutavad. Selle peale ostsin jäätist.

8.aprill, õhtu

Üks performance nähtud.

Teine jäi ära, sest..udu oli. For real. Ma pole elu sees sellist udu näinud.

Ja lisaks.. alati peab ju kellegi eksam edasi lükkuma ;)

Halb on, et arvutis pesitseb nüüd üks fail, mis on selle performance'i jaoks ja ma pean järgmised kuu aega üritama seda mitte kuulata - ei meelega ega juhuslikult.

Merd pole ka näha. Vasakul peaks Pier ka olema nähtaval, aga ei, milleks.

Olen terve päeva ukuleeeelet mänginud. Ma ei tea mitte ühtegi lugu, mille akorde ja tabe mulle anda tahetakse :( Hari end, Edith.

8.aprill

Täna on juba reede. Nädal ongi peaaegu möödunud.

ja ma mõtlesin, et kevade puhul tuleb ka blogi veidi kevadisemalt kirkamaks muuta - sellest ka tausta muutus.. Võtab vast natuke harjumisaega.

Nädal on koosnenud teatris käimisest ja magamisest. Sellega seoses. Lisasin paremale äärde labelid, ehk kui klikkad näiteks "teatri" sildil, siis näed kõiki postitusi, mis ma olen nähtud etenduste kohta teinud. Ja need sildid lisasin sinna selle pärast, et mul on jube palju teatri postitusi, mis on jäänud laiskuse tõttu tegemata, aga millega ma katsun järgmine nädal tegeleda ja ilusasti kõik ära kirjutada :)

Kael valutab. Pea valutab. Varvas valutab. Invaliid olen. Peaks magama minema, vist.

5.aprill

PALJU ÕNNE, ADA!

*trummipõrin ja õnnitlustants*

Esmaspäev koosnes, eee. Mitte millestki ja Sandra performance'ist.

Teisipäev oli tihedam. Proov. Pessu (tund pesuks ja kuivamiseks ;)). Performance. Jaa Showcase.

Hea on showcase'i päeval veel koreograafiat õppida, kõike saab, kõike saab.

Performance'ist tuleb eraldi postitus.

Ja showcase läks pekki. Kõik grupi asjad läksid lihtsalt pekki. Lihtsalt. Miks peaksime õigeid liigutusi õigetes kohtades tegema? Ja ma tegin täpselt 0 pilti, kui osav minust.

Ja Rent'i cast on vägev! Tähendab. "Rent" polnud üldse nii vägev, veidi segane oli.. Angel ja mingi suvakas tüdruk kaklesid? öö, okei. Aga "Seasons of love" - wow, mul oli pisar silmas, for real. Ja kõik olid väga närvis ja üleerutatud ja võtsid kõike natuke liiga tõsiselt. Muidu oli kena ja armas. Soolod ja duetid läksid vist väga hästi, vähemalt teiste jutude põhjal, sest Edith on ju ikka terve showcase'i lihtsalt gardekas, of course. Ja ma ei oska kunagi midagi "aitäh" kaartidele kirjutada. "Jube vahva, et sa ikka korraldasid, aitäh, Edith, xxxxxxxx" (x'id on kõige olulisemad, neid peab vähemalt kolm olema, paremal juhul veel rohkem, õõh)

Ma olin maailma tark, et ma punased retuusid nalja pärast kotti pistsin, sest muidugi ma unustasin rohelised retuusid kuivamast ära võtta. Aga noh, võibolla oligi parem, et punane ja pruun olin, mitte roheline, punane, pruun. (mul pole ka ühtki pilti, mida näidata eksole. üks onu tegi pilti küll, Nikoniga, muuseas, agaaa, kes teab, kes see onu oli ja kuhu ta pildid paneb. Mina ei tea igatahes.)

Karjusin natuke oma osasid. Sest..milleks meile mikrid ja panema ikka muusika nii kõvasti, et kui ei karju (või pole lihtsalt loomulikult ägeda häälega), siis pole kuulda :D Okei, ma tegelt päris ei karjunud, mõtlesin lihtsalt tehnikat välja.

Pool ööd laulame, tantsime Lauraga ka. Tuleb mainida.

28.märts - 2.aprill

Nädala kokkuvõte.

Esmaspäeval oli CurtainCalli proov. Seee oli tüdrukute proov ja me saime Omigod you guysi tehtud. Jeee. Mitte midagi väga impressvit. Kõik lihtne ja tavaline.

Siis jooksin seminarile. Ei, ei jooksun, me lõpetaisme varem, niiet mul oli isegi väike paus vahel. Seminaril vaatasime Doctor Who'd jälle, seekord polnud nii jube kui eelmine kord. Kuid siiski, see on selline osa, mida ma ei vaataks nii väga heameelega nii mitu korda. Aga nojah. Siis natuke arutasime gruppides.. Ei võtnud sõna eriti, sest mu grupis oli mitu Doctor Who fanaatikut, kes noh..kellele ei meeldiks oma lemmik asjadest rääkida, eksole.

Siis jooksin proovi Arts Centre'isse. Ohjestas. Päris jube oli. Me enamus ajast tegime oma tanstuproovi eemal ja mujal, sest Melissa pidi asja selgeks saama ja meil endal oli ka nii palju vigu sees. Olime kurjad, et lavastaja ei ütle meile, et me osasid asju totaalselt erinevalt teeme, ohwell. Läks vast natuke paremaks.

Edith sai kleidi kätte.

Lisaks oli mul terve päev mure, sest Tine leitud mees, kes pidi meil filmis olema, pidi koju minema millegi pärast, st meil polnud enam meest. APPI

Teisipäeval oli filmimine. Kell 9 saime ilusti kenasti kokku, võtsime välja kaamerad ja tripodi (APPI; eesti keeles? AA, statiiv!) ja kutsu ja noh, muu vajaliku. siis tsillisime raamatukokku, et rekvisiitraamatuid hankida ("Hmm, ma tahan meditsiini õpikut, millel oleks suur pilt peal!" Looda sa, Edith, looda sa..). Siis valvasin tükkaega me asju, sest Tine ja Agnes läksid süüa ostma.

Agnes üritab baleriin olla, minu riietes.

Tšillisin rulal ja tegin nägu, et ma olen lahe. Õnnestus hästi - mitu tuttavat läksid mööda ja olid mingi - OH, sa oskad rulatada? Ja siis ma naersin ja ütlesin, et EI, ma lihtsalt üritan äge olla :D Igatahes. Järgmine etapp oli filmida establishing shot me majast. Selleks oligi meil rula, et sujuvam võte oleks. Mhm. jurasime sellega tükkaega, tegime rula+triiklaua kosmoselaeva-kaamerahoidjat ja muid trikke, aga lõpuks sõitis siiski Tine lihtsalt rulal ja me Agnesega toetasime teda. Ma olin lõpuks Nialli öösel nõusse saanud, et ta tuleks meile meheks.. ja Agnes oli naine, sest ta semu hüppas ka alt ära, jepikaajee. Igatahes. Suht terve päeva filmisime, okei, kella 4.30ni umbes. Olime edukad, naersime, olime asjalikud ja meil jäi ainult üks stseen tegemata. Jeeejee.

Tüüpiline Niall.

(ja peace märk, pole üldse tegelikult peace :()

Natuke pausi. Ja siis jooksin Arts Centre'isse (ma tegelikult ei jooksnud, aga see kõlab palju paremini kui kõndisin, näiteks.), sest kell 6 pidi algama proov. Ma olin taunik ja ei omanud ühtki riietust, sest kostüümiproov pidi olema kolmapäeval.. Nojah. Kell 7 lahkusin teatrisse ja me polnud veel alustanud ka prooviga. Kell 8 tulin ma teatrist tagasi ja me polnud endiselt jõudnud meie esimese stseenini - great success. Asi oli kohutav. Nagu inimesed poleks kunagi laval olnud. For real, ei saa ju niiiii keeruline olla prooviruumist lavale liikumine. Ma saan aru, et umbes mudilastele on see raske, aga täiskasvanud, kes on umbes vähemalt pool elu teatriga seotud olnud?

Blah. Igatahes. Kell sai 10 ja me polnud normaalselt esimest vaatustki lõpetanud. Oh, edukad, edukad.

Kolmapäeval ärkasin selle peale, et Tine koputas mu uksele kell 9.14. Muidugi ma magasin sisse :D uimerdasime siis natuke aega, aga kaua ei saanud, sest Niall pidi One Act Festivali proovi minema hiljemalt kella 12ks. Aga me saime oma ühe stseenikese kenaste tehtud. Oleks ehk võinud natuke parem olla, aga..I can't be bothered (ma ei oska enam eestikeelseid väljendeid - vabandust.). Ma olin terve filmimise aja pidžaamas - nii võikski alati olla. Millised mugavused, kui sinu majas filmitakse. Igatahes.

Pip ja me riietusruumi uks.

Me lõpetasime on filmimise üpris vara ära. Ja siis ma mõtlesin, et mida paganat ma kirjutan oma esseesse selle filmi kohta?? Tine filmis ja valis kaameranurki ja sättis kaamera erinevaid neid asjandusi (fookus, säri jm). MA hoidsin mikrit ja ütlesin, et Niall peab olema must-valge ja Agnes värviline. Ja vahepeal ütlesin, et sa eelmises võttes hoidsid kätt nii, hoia nüüd uuesti. ja siis hoidsin mikrit (ja isegi mitte kõrvaklappe).. Ja noh, valgust me ei saanud väga muuta, enamasti oli loomulik ja värki. Mida paganat ma kirjutan selle 1500 sõna?? Ilmselt tuleb väga impro essee, taaskord.

Suutsin isegi paar pilti aksist teha.

Kell 2 oli loeng järgmise aasta moodulite kohta. SAKIB. Järgmine aasta sakib. FOr real, mul pole mitte mingit valikut. NJETU. Kui ma jään nii nagu ma olen, siis mul on mingid marujaburad filmi ained ja paar teatriainet, kui ma võtan ainult stseno, siis mul on AINULT stseno ja kõik on täpselt ettekirjutatud. PAGAN. Ma tahtsin Technical Theatre'it võtta ja mitte mingit Stseno projekti, eksole. Ja ma tahan ka äkki võtta 20.sajandi teatrit. EKSOLE. JOBUKAD. Miks ma ei saa rohkem aineid valida kui vaja? Ma niikuinii ei tee ju mitte möhkugi siin. Jobud. Igatahes tulin ma väga nördinult sealt loengust välja.

Läksin veel linna, et sada asja muretseda (põlvikud ja pruunistavkreem ja meiki nats ja msikõik..) ja siis praktiliselt joooksin üles, sest kell oli palju ja me pidime kella 4st juba proovi alustama vaikselt. Tee peal nägin veel Birgitit, kellega leppisime kokku, et ma ei tee neile seti kujundust, sest mul on liiga palju teha. (liiga palju teha ainult sel nädalal, eksole.)

Ja siis olin proovis. Jah, läks juba paremaks omadega asi ja lavastaja tegelt ka ütles meile, et mis ja kus me tegema peame, wow.

Pruutneitsid ja Ameerika naeratus.

Jooksin koju kostjume tooma ja siis algas ka kostjumi proov, mis läks kordi paremini kui eilne proov. Jee! Kuigi, ilgelt venib ikkagi. Tegin 30 minuti lokid ka. Ei õnnestunud kõige paremini, aga need siiski püsisid. Ja mu lokitangid on lihtsalt jobud, jee.

Neljapäevane päev algas teatriloenguga, mis oli ühe spetsiifilise UK teatrigrupi kohta. Ilgelt põnev oli ja mulle meeldisid nende ideed, et noh.. et oluline on see, et inimesed on tulnud kuskilt kohale ja siia ja et me oleme kõik siin koos ja me tutvume uute nägudega ja oleme koos. Jah. Aga üldiselt oli veider, et me niimoodi ühele grupile keskendusime, aga nojah, mis seal ikka.

Korsetid, korsetid.

TV loeng kohe otsa. Maruigav loeng oli.. Ma ei tea, kuidas ma sain nii valesti hinnata esimestes loengutes seda TV asja. Kohutav. Ma lihtsalt kritseldan terve tunni umbes. Lihtsalt.. IGAV. Aga pärast me vaatasime Dr.House'i ja oli äge olla :D Kuigi..polnud kõige parem osa, mida vaadata, päh.. Ma tõesti arvasin, et ma vaatasime Three Stories osa, sest see on umbes võitnud BAFTA ja miskõik ja isegi mina oskaks tuua selle osa puhul paralleele asjadega, mida meile on loengutes räägitud.. aga nooo, ei, milleks.

Jooksjooks proovi.

Tantsutüdrukud otse proovist.

ESIKAPÄEV. Panin rullid pähe ja kõik naersid mu üle :D TÄhendab, see oli umbes see, et "HAaahaaa, äge soeng, Edith" või "Nii äge, et sa neid kannad!". Aga sakkerid, minu lokid on kõige ägedamad :D (ja miks ma alati satun rollidesse, kus on lokid vajalikud, tore-tore.) Esikas oli..okei, ma arvan. Polnud eriti palju inimesi, aga need kes olid, olid ägedad :D Jaa enamus võtsid seda kui teist kostüümis läbimängu. Siuke vaba ja rahulik õhkkond.

Reede läks ka Guys and Dollsi lainel. Publik oli taas äge. Me olime ka ägedamad. Harjume juba vaikselt ära lavaga ja kõigega. Ja ma olin närvis, mis oli naljakas. Tähendab, ainult mingitele hetkedel. Ja mu jalg valutas, võibolla ma olin selle pärast närvis. Jube veider oli igatahes. 2 down, 2 to go. Ja etendust filmiti, suht kahju, et just seda filmiti ja mitte näiteks viimast..

Laupäeval oli kaks etendust. Kell 2.30 ja 7.30. Ma vihkan kui kaks etendust on ühel päeval. Nagu Mowgliga oli, väkk. VÄKKVÄKKVÄKK. Hommikune etendus oli kaka. Meil läks küll päris hästi, aga mingit pinget polnud, lihtsalt.. Mehaniseeritud liigutused (mis pagana sõna on mehaniseeritud??) ja publik ka sakkis. For real. Nad ei elanud ÜLDSE kaasa.. ja ei naernud seal, kus peab :P Lihtsalt..tuim. Passiivne publik, Brecht poleks õnnelik olnud.

Kauboiplikad. Ja kaks poissi?

Vahepeal oli luksus ja sõin Arts Centre'is lasanjet, JUMALIK (hinnast ma ei räägi, aitäh.) ja me lihtsalt istusime ja ajasime juttu ja Tom oli nõme ja lihtsalt..okei, ta on lihtsalt umbes ainus inimene maailmas, kes on lihtsalt nõme. fnvdflnbdf. Ma lihtsalt..ainus inimene maailmas, keda ma lihtsalt absoluutselt ei salli. Pähhväkk.

Teine etendus. WOOW. Me tõesti olime 120% peal väljas ja andsime endast rohkem kui maksimumi ja olime ägedamast ägedamad, päriselt :D Ja publik oli vägev. Vilistas ja huilgas ja plaksutas ja naeris.

Korsetitarid ja misjonär.

"I like these people. They are nice." Ma arvan, et me publik oli meil palju ägedam kui meie. Ausõna. Awesome people. AWESOME. Ja lokid on püsinud nüüd ligi 14 tundi perfektsed. Äge olen. Hommikul olid nad ikka nagu päris, et mul olid ikka kohe õlgadeni juuksed ja puha.

+ mul on uus hüüdnimi - Eedel. Sest Pip leidis, et Edith on liiga raske sõna tema jaoks :D