10.aprill

Eilne päev oli põrgu. Peavalu ei lasknud magada ega üleval olla.

Seda suurem oli rõõmustus hommikul/päeval üles ärgatas, et noh, enam polegi valu! Jeeee!

Yvette. ja ootamine, sest Lidlis olid kaaa järjekorrad.

Yvette kutsus randa ja noh, ega mul ju midagi targemat teha ka pole, et muidugi ma leidsin, et lähen. (enne sõime Weronikaga riisi mingi punase plögaga, mis Jordan meile jättis - nomnom, kuigi mitte just kõige parem hommikusöögiks.)

Imejook.

Tatsasime Arts Centre'i tagant alla ja rõõmsalt laulis meile meeskoor "Anthem'it" Chessist, kõmri keeles. Väga vahva.

Fookussügavus.

Päike tegi pai ja palju. Ootasime väikese Spari ees, et üks Yvette'i sõbrants (meid oli 4 kokku) tahtis süüa osta ja muidugi oli järjekord Sparis - kõigil ju kõhud tühjad.

Siis me veel rändasime edasi Lidlisse, sest teine sõbrants oli saanud smsi oma sõbralt, et neil on rannas BBQ ja siis oli ju vaja süüa osta. SUURTES KOGUSTES. Ma ostsin vahvleid ja mõtleisn, et olen nüüd hästi varustatud. Nemad ostsid, vorste ja ketšupit ja saia ja mingeid määrde asju ja šokolaadi ja alkoholi ja küpsiseid ja sinki ja umbes kõike, mida veel võib ette kujutada (3,5 kilekotitäit asju, mhm).

Elemendis.

Niisiis jõudsime umbes 100 aastat hiljem South Beachile. Sõbrantsi sõprade juurde, neid oli päris mitu ja neil käis hull grill ja jooming. Kell päris päeval. Meie auks tehti uus kogus mingit, ää, punchi? st. kallati kõik olemas olevad alkoolsed joogid ühte suurde lillepotti ja siis joodi seda vahvat kraami. Ma vaatasin lihtsalt suu lahti, kuidas nad kallasid lihtsalt terve pudeli viina ja siis terve pudeli šampust ja siis siidrit ja mingeid veini ja tekiilat ja miljard asja, mille nimegi ma ei tea ja kõikkõikkõik valasid lihtsalt kokku. Ja siis nad lihtsalt jõid seda. Tähendab, leidsid, et on naljakas maitse (noooo, ülla-ülla) ja siis lisasid 3 tilka (otseses mõttes) mustsõstra siirupit juurde - siis kõlbas juua. Nojah.

Enamvähem kuivad, veel...

Siis nad sõid seal oma purkse ja me sõime miskeid vinkupirukaid. Tähendab, ütleb peal, et on sausage roll, aga tegelikult on see jube tünks ja see on mingi lihamass seal sees. Mitte kõige parem ja reaalselt vinkupirksi ei ületa kuidagi (eriti emme tehtuid pirrukaid), aga täitsa söödav oli.

Sulps.

Kuulasime veidraid, väga veidraid, jutte. Naersime jaburuste üle. Mõnulesime päikese käes. Täitsime tühti alkoholipudeleid kivikestega. Mängisime kivikestega. Ja ühel hetkel leidsime paarikesi, et aitab naljast, et peab natukene jalgupidi vees solistama ka.

Natuke märg kallistus..

South Beachi rand on hästi kivine, üldiselt on siukesed siledad ja lausa siidised kivid, aga paljajalu üle kivide mere poole minna on siiski paras piin :D ja vesi oli jääääkülm :D okei, mitte päris, aga piisavalt. Ometi oli see jube mõnusja hoolimata jäätunud jalgadest ja seega põrgupiinast, mida iga liivatera ja kivi tegi, olime päris tükkaega vees. Yvette kukkus lõpuks sisse. See tähendab, ta vajus kuhugi auku omadega ja siis leidsid lained, et aeg on natuke suuremaks saada. Ja siis pritsis nad ta täis. Ja siis teised üritasid teda välja tõmmata, aga noh, sellega nad feilisid ka natukene ja Yvette sai veel märjemaks, oih. Aga noh, see ei takistanud meil edasi meres olemist :D Ja lõpuks tegid kaks tüüpi mõnusalt vee pritsimist ja olid mõnusalt läbiligunenud :D Ja siis me lõpuks liitusime taas teistega.

Tahtsin äge olla ja kunsti teha. feilin.

Kuulasime veel naljakaid jutte. Osad olid vahepeal kuskil pubis absindi ja maeiteamis shote käinud tegemas, sest nad leidsid, et nende alkoholiringes on veel liiga palju verd.. ja noh siis me kuulasime veel imelikke jutte, aga astusime varsti teele ka, sest kaks läbimärg avastasid, et kell 6 õhtul ei võta päike enam nii hästi ja nad ei tahtnud eriti ära kuivada.

Milleks kuiv olla?

Tagasi teel kõndisime mööda ühest telefeniputkast, kus telefon helises. See oli nii äge! Aga me ei jõudnud õigel ajal sisse, et vastu võtta :(

Varvased.

Ja nüüd on mu nägu punane ja kipitab ja on põlenud ja olemine pole ka kohati kõige parem. Kena, kena. Laske veel Edithit Päikese kätte.