29.august

(Endiselt naeran "augusti" peale)

Lugesin listi You know you are Estonian when.. (ehk Sa tead, et oled eestlane kui..)

Ja siis ma mõtlesin, et seal oli päris mitu tarka asja, ja et ma nüüd olen äge ja teen copy-paste siia ka mõnest.

1. You use the word ‘normal’ if something is ok.
2. When visiting friends abroad you bring along a box of Kalev chocolate.
3. You attended a song festival at least once either as a performer or as a spectator.
4. You are nationalistic about Skype (it is actually an Estonian company)
5. ‘Kohuke’ belongs to your menu
6. You spent at least one midsummer in Saaremaa, Hiiumaa or one of the smaller islands
7. You spit three times around your left shoulder for good luck
8. Words like "veoauto", "täieõiguslik" or "jää-äär" sound perfectly pronouncable to you
9. There can never be too much sarcasm
10. You know the lyrics to "Mutionu" and "Rongisõit"
11. Your best friend's girlfriend is your English teacher's daughter and they live next door to your grandparents, who were colleagues with your advisor, who is friends with your...
12. You look in both directions before crossing the road, even if it's a one-way street
13. When someone asks you "where is Estonia?" you quickly reply that it's located in Northern Europe close to Finland...
14. A foreigner speaks to you in broken horrible Estonian and you go on and on about how wonderful their Estonian is compared to "the Russians'"
15. You find yourself continually ignoring the gender in other languages
16. When someone says "Estonians are so beautiful" you answer almost without emotions "I know"
17. You grin when someone you know says that they bought a BMW
18. You know how to end the sentence "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..."
19. You know that love for 3 oranges is not a weird sex thing and the phrase "x 6 me" makes absolutely sense
20. For you it is totally normal to eat food gone sour (hapupiim, hapukurk, hapukapsas, hapukoor)
21. "Ühesõnaga" means that a really long explanation is coming
22. It's been years since you've seen your paper passport and paper bus pass
23. You presume that all other countries also have ubiquitous Internet access
24. Four-digit bus route numbers cause your brain to shut down.
25. A person that speaks three languages isn't the slightest bit impressive.
26. If it takes more than 10 minutes to drive somewhere within the city, you are mildly annoyed because it is too far.
27. You are beginning to have a glimmer of hope for ever learning how to correctly pronounce Jüriöö Ülestõus.
28. First-graders with mobile phones no longer surprise you.
29. People who type slowly and carefully using only their index fingers are subconsciously considered to be foreigners.
30. Every year you believe, deep in your heart, that Estonia will once again win the Eurovision Song Contest.
31. You're proud that Ernst Hemingway wrote that you can find at least one Estonian in every harbour in the world.

Ma mitmed, mis olid suht mõttetud jätsin välja. Aga, et ma vaatan alati mõlemale poole teed või et ignoreerin sugusid inglise keeles - so true!

28.august

Täna torisen.

Ei leia telefoni laadijat. Ei leia nuustikut.

Nuustiku läksin ja ostsin lihtsalt uue, midaiganes nuustik. Kui sina mind ei taha, siis mina sind ka ei taha. *näitab keelt*

Ajasin endale pool tassi kohvi peale, eile ajasin teed peale. Phäh.

Ja siis on homme veel bank holiday, st et mu hea plaan CVsid jagama minna kukub läbi, sest kõik kohad on ju kinni.

Jahe on ka, ei, tegelikult see täitsa meeldib mulle, sest Eesti kuumus käis mulle juba tükkaega närvidele.

Ja nüüd lähen katsun porisemise asemel hoopis jooksma minna. (ja parem oleks kui ma laadija üles leiaks, sest muidu on mu telefon järgmised tükkaega päris kutu)

27.august

Esiteks pean ma ütlema, et sõna "august" on mulle alati hirmsalt nalja teinud. "August, ma tulen august". Nagu Auk, augu, augusse, augus, august. August. On ju vahva.

Teiseks peab ütlema, et mu jalad on päris väsinud. Ega see ringi tatsamine siiski päris nalja asi pole ja vajab veidi harjumist.

Kolmas öö on algamas mul siin taas ja praeguseks olen omadega nii kaugel, et 5 kasti ja mitu kotti ja kohvrit, mis mu toas olid, on nüüdseks leidnud koha kapi ülemisel riiulil, tühjadena. Kuigi hunnik asju laual ja põrandal ootavad endiselt ära paigutamist, küll jõuab veel. Aga üldiselt suutsin ma kiiremini lahti pakkida, kui ma oleks arvanud. Ma eeldasin, et küllap ma elan veel 2 nädala pärastki kastide ja kottide hunnikus (nii jääb ilmselt nende pisikeste asjadega laual ja põrandal..)

Siis leidsin veel, et Aber lõhnab jube hästi. Mägede ja mere ja huvitavate inimeste järgi, ilus on. Kuigi siin on hirmsalt palju turiste. Peaaegu nagu oleks kuskil suurlinnas, et ei mahu hästi tänaval liikuma.

Mul polnud siin toas reede kella 17st kuni pühapäeva kella 00.30ni netti. Ega ma ei kurda, sest ega ma pole eriti produktiivne kui nett on koguaeg käe ulatuses, kuigi eks tuleb tõdada, et ega ma pole ka netita kuigi palju parem..Igatahes laupäeva õhtul ma siis mõtlesin, et noh..aitab naljast - pole veel mäe otsas käinud ja noh võiks ju korraks meilida ja näoraamatud üle vaadata ka ehk algas seiklus arvutiruumi otsima. Tee mäkke oli vaevaline nagu alguses ikka, aga siis tuletan endale meelde, et eelmise aasta lõpus oli mul vahepeal suur mäe armastus ja ma kõndisin 3 korda järjest üles-alla. Igatahes, märkasin huvitavaid asju nagu näiteks, et Seal kuskil oli uus liiklusmärk või et siia on uued puud istutatud ja et siin pole ammu muru niidetud. jah, põnev, Edith, põnev. Jäneseid ei näinud. Rebast ka mitte. Rebasest vast polegi nii väga lugu, aga mõnda jänksi oleks ju võinud näha... Igatahes, asi lõppes sellega, et arvutisse ma ei saanud, sest Füüsikamaja arvutiruumi täpset asukohta ma ei tea (ja natuke jube tundus pimedasse seda otsima minna..), Rosseri arvutimaja oli kinni (tõmbasin kaardi lugejast läbi ja punane tuluke süttis), Hugh Oweni arvutirum oli kinni (ma isegi ei tea tegelikult, kas see seal on üldse 24h ruum..) ja PJMis liikus ringi paljupalju juute suuuuurte turbanitega, niiet mul hakkas päris kõhe ja ma tulin sealt rutuga tulema, enne isegi vaatamata, et kas arvutimaja oli lahti või mitte.

Ja noh, koju jõudes tuli välja, et meil on ka siin nett tagasi niiet jah.. Aga ega mu jalutuskäik asjata polnud, ikka tore on sellest mäest üles tatsata ja tuttavaid kohti vaadata ja oma Trefloyne'i akna taga käia ja avastada, et seal ei elagi praegu kedagi (, mis ideeliselt ei tohiks ju imelik olla, sest tudengid kolivad sisse alles 24.septembril või miskit, aga tegelikult üüritakse neid ühikaid suveks ka välja ja enamustes Trefloyne B tubades põlesid siiski tuled.)

25.august

Suvepuhkus lõppes!

Suurte raskete kottidega seikles Edith mööda UK'd.

Kõigepealt oli lennureis, mis oli tüüüüütu. Lutsukommid unustasin kotti, mis oli liiga suur, et ülevalt uuesti alla võtta. Aga kõrvad ei läinudki lukku, jee. See eest oli süda paha, jee.

Milleks Liverpooli lennujaamale eskalaatorid? Ikka saab treppidega jamada ehk kuidas Edith, pensionärid ja mitme väikese lapsega emad kasutavad lifti.

"Look, she's a giraffe" ehk kuidas mind väikeste laste emad vetsus tervitavad.

Bussireis, sõitsin Penny Lane'ist mööda ja magasin maha selle. Tore.. Buss peatub paar maja blokki raudteejaamast eemal, jeebus, taaskord tassime neid kotikesi.

"I'm not good at telling these thing, but you have a pretty face, you don't need these" ja kõrvuni naeratus läbi bussiakna ehk kuidas mu kaelkirjaku sarved ikka kõigile meeldivad.

Spordikoti rihm läks katki, ma teadsin, et miski läheb kehvasti. Ja siis lõpuks said asjad pakihoidu anda. Aga niii palju rahvast oli. Ei jaksanud. Jalad valutasid. Käed värisesid. Paha oli olla. Siis hakkas vihma sadama. Tänane Liverpool ei istunud mulle üldse. Maandusin raamatupoodi ja olin natuke ilusas maailmas.

Tunnike rongijaamas istumist ja mitte Liverpoollaste inglise keele mõistmist. "Kus pileti automaat on?" "Midagimidagimidagi suure aktsendiga" *möhnägu ja* "Ahah, aitäh"

Aga siis olin esimeses rongis ja oli topelt vikerkaar. ja siis sõitis rong vikerkaare vahel (st suur terve kaar oli mõlemal pool) ja siis oli reaalselt näha vikerkaare algust, keset vett oli, pooleldi õhus. Ja oli kaunis vihmane taevas ja kaunis Päike, mis siis säras.

Ruttu rongivahetus - ikka nii, et peab trepist üles ja alla minema, et uuele platvormile saada. Lift, mu semu. Ja siis hiljem jälle rongi vahetus ja segadus siltidega ja jälle semu lift, mis osutus väga mõttetuks ja tegelikult ei pidanudki üles-alla sõitma.

Ja siiis lõpuks Aberi rong. ja joodikud mu ees. "We are drunk!" "No, we are not drunk, we are tired." "It's the same.." ja oh mis ajuvabad jutud. Süvenema aga ikka raamatusse ja hingame salli.

Aber ja hea tunne. Tuttavad teed ja tänavad. Ülim vaikus. Kašia, kes oli nii rõõmus. "LÕPUKS, ma ei jaksa enam ainult poistega koos elada," ja kumbki ei oska inglise keelt enam. Kes on suvi läbi poola keelt rääkinud, kes eesti keelt. Jutud ja uudised ja küpsised ja poola tee.

ja siis lõpuks peaks ju oma tuppa jõudma ja vähemalt voodisse mingid pesud panema. Tuba on ümertõstetud ja ma olen kindel, et siin oli enne kummut ka, aga noo, mida iganes siis. Võiks ju ilusam olla, olen ühika luksusega harjunud.

Homsest olen UK numbril saadav, +447790331145 .

Ja mu aadress on

47 Cambrian Street

Aberystwyth

SY23 1NZ

United Kingdom

kirjutage ja joonistage