Enne kui ma edasi liigun on veel paar asja, mida ma tahan öelda, uisutamise kohta, vist.
Ma tahan öelda, et. Plushenko on..ma ei tea, mis ta on, aga mul pole enam mingit respekti ta vastu. Ta on ennast-täis staar. Ma ei saa öelda, et ta on halb uisutaja, sest ma tean, et ta on suurepärane. Rohkem kui suurepärane. Kui vaadata ta punkti skoori näiteks. Ta sai presentationi eest 9.25 kui 10 on max. Ma tean, et ta on tehniliselt suurepärane, kõrgem klass.. Aga see.. kuidas ta on lihtsalt..eputrilla noh. Täiesti, süda läheb pahaks. Ma ei suuda oma käsi liigutada, et talle plaksutada. Ja ma ei suutnud terve saali täie inimestega koos püsti tõusta kui ta oma vaba kava lõpetas. Lihtsalt.. See hakkab nii vastu.. Kuidas ta gaala alguses kui kõik esinejad olid jääl, tähendab, hakkasid lahkuma, jäi viimaseks ja lihtsalt.. tegi oma samme ja mida kõike. Ma arvan, et ta pole mulle kunagi nii palju sümpatiseerinud kui Yagudin, omal ajal. Yagudin teadis, et on aeg lõpetada, aga Plushenko lihtsalt..jätkab tagasi tulemist.
Teiseks, et. Meeste vaba kava (mul oli üldse palju mõtteid selle ajal). Kõige rohkem meeldis mulle Kim Lucine. Monacost. Jäi mingi 12. vist. Miks ta meeldis mulle? Sest ta tegi, mis talle meeldis. Ta polnud tehniliselt eriti vapustav, siuke keskmine, aga ta nautis jääl olemist. Ja teda oli nii hea vaadata. NII HEA. Lisaks. Ta muusika kasutus. Ta sõitis Jungle Booki järgi (ehk noh..Disney Mowgli) ja kuidas ta kehastuski siis kõikideks tegelasteks. Kui oli Bare Necessities laul, siis ta oli karu Baloo, kui tuli Kaa hüpnotiseerimismuusika, siis ta oli madu. Ja ta oli.. näitleja, jääl. Ja teda oli poole ilusam ja huvitavam jälgida kui Plushenkot ja ta neljakordseid.
Teine, keda oli hea vaadata oli Samuel Contesti. ilus oli. Ja mulle meeldib, kui nad suhtlevad publikuga. Aga natukene ja piiratult. Nagu nad korraks unustaksid võistluse ja lihtsalt näitaksid ilu. Mitte ainult näitaksid, vaid jagaksid seda, publikuga. Nagu..teater noh. Mingil määral on minu arust vaja neljanda seina purustamist, aga üle ei tohi ka mängida.
Ja siis. Ma olen märganud, et ma tihti.. ei jaksa keskenduda uisutamisele.. ma jälgin teisi inimesi jälgimas uisutajaid. või kuulan muusikaid. või vaatan ainult seda, kui palju uisutaja sõidab muusikasse. ja siis ajas tigedaks, et maailmas on niii palju muusikat ja ometi vähemalt 5 inimest uisutasid Cathedrale Notre Dame de Paris'i "Le temps des Cathedrales" järgi. Bleh. Või La vie en Rose on teine lemmik.. või mingi flamenko. Bleh.
Ja siis. Fotograafid, neid ma jälgin ka. Oma jube ägedate objektiividega, mis on nelikorda suuremad kui kaamerad ise. ja kuidas neil on neli kaamerat, et oleks erinevad objektiivid kohe võtta. Ohjaaa.
Siis veel, et. Mul oli kahju Sheffieldist lahkuda. Kuidagi, armas linn on. Ja mul on nii kahju, et ma Huddersfieldis ei saanud rohkem ringi jalutada. Ma oleks tõesti tahtnud seal pargis paar tiiru teha, aga nojah.. Kunagi..teine kord vist.
No comments:
Post a Comment