Veebruar läbi nagu niuhti. 3 nädala pärast on kergelt vaheaeg, peaaegu.
Kiire möödunud nädala ülevaade (kiirest saab raudselt pikk ja logisev, mida ma kirjutan järgmised tund aega, aga see selleks, onju)
Neljapäeval oli stseno, nagu ikka. Heli ja keha.
Helitunnis me mängisime raadioga. Mike tekitas Foundry'isse miniraadiojaama. Ja siis lasi meile muusikat sealt :D Ühesõnaga, avastasime võimalusi, kuidas heli publikuni jõuaks. Ta on teinud seda Mike Pearsoniga, et tekitab oma autosse raadiojaama, kaks Mike'i sõidavad kuhugi kohta, Pearson läheb välja teeb oma performance'it ja publik on auto ümber, et heli kuulda. Et voila.
Keha seminarist sai kerge meikupi koolitus, sest mingid kuskilt tulid ja tegid ilusat asja. Kammisime vahaga üksteisel kulme üles. Mhm. Ja seal oli nii palju põnevat kaupa, mida kõike tahaks osta. Lauavärvi (valetan, lauvärvidest on asi kaugel, nahavärvi) palettide nimed olid näiteks: old age, bruise, corpse, sunburnt, clown jne. ehk spetsiaalsed värvid, millega tekitada sinikaid, vanadust, päikesepõletust ja muud. Rääkimata igasugusest muust kraamist nagu verekapslid või vampiirikihvad või kassininad või vuntsid või igasugud ägedad švammid asjad, mis neil seal kõik pakkumises olid. Seal oli vedelik, mida nuusutades hakkad nutma. Ja vedelik, millega tekitada jäätunud naha tunnet (ainus, millele ma suudan jäätunud nahale mõeldes mõelda on külmunud onu The Shiningus). Jah. Päris äge oli, teistsugune.
Ja siis stseno seminaril me grupiga lihtsalt naersime. Simon tuli me grupi juurde ja ma olin erilises naeruhoos ja ta oli lihtsalt mingi "Calm down, Estonia." XD Mis ajas mind muidugi veel rohkem naerma. Aga Gemma ja Chris tegid stsenograafia räpi. XD Ja see oli naljakas.
Lisaks oli õhtul Foul Westi proov, mis eee. Olen Aaroniga paaris ja meie monoloog on Lesson ja me mängime Jengat. Põhimõtteliselt.
Reedel oli eee. AASTAPÄEV. Iseseisvuspäev, st. Magasin kauem kui pidin. Kella 1 paiku liikusin Kikuga Morrisonsi, siis Sandra juurde. Siis jooksuga üles proovi (The Mourning), mis oli suht.. Lihtsalt rääkisime tekstid läbi ja oli siuke tavaline. Erilist blockingut ei olegi ja põhimõtteliselt mängitakse aktsentidel (sest väidetavalt on minul ja Jessil väga silmatorkavad aktsendid, ta on täiesti absull šotlane ja mina..ma ei tea, mis ma olen). Jaaa, erinevatel reaktsioonidel grupis. Ma olen calming force, Jess on OMG iidol suri ja see keegine kolmas on, eee.., suht masenduses. Jamh.
Jooksuga alla tagasi ja kooki tegema! Manhattani toorjuustukook, nomnom. Sandra diivan ei kukutanudki mind seekord maha.
Aga kook tahtis rohkem küpseda kui aega oli. Sandra ja Kristina lahkusid meikeerima ja Edith jäi üksi kooki lõpetama. Siis jooksuga koju. PESSU. (mitte, et kell oli juba mingi 18.30 ja pidu-asi hakkas 18.30). Lõpuks umbes kella 19.30 paiku jõudsime Madliga Eestlaste piole. Saime süüa, head-paremat. Peaaegu Eesti tunne tekkis, korraks. Pikk-pikk-pikk laud oli. Ilus värk. Aga siis läks kiireks ära minekuga ja Edith kogus Sandrale ja Kristinale toitu, sest nad endiselt alles meikeerisid. Siis kodu. Siis Akadeemia ja siis WHyNot'is sai nats tantsutud ka.
Laupäeval ee, olin suht surnud. Aga elasin. Käisime taas Sandra juures. Pesu pesemas (Kristina pesu). Eem. Ja siis tegin Nialliga Birthi miitingut natuke. Ja vaatasin StarWarsi.
Pühapäeval oli fotoshooot. Kristinal, Edith oli lihtsalt abiline ja kasutas ära võimalust tasuta workshopi saamiseks. Sest Aberi kohalik fotograaf Keith jagas õpetusi Carale, kes tahab olla Londonis moefotograaf. Ja siis jah. Ilus oli. Ilusaid pilte sain. Kristina väitis Keithile, et ma olen fotograaf. Haaahaa. "Millest sa siis tavaliselt pilti teed?" "eeeeee...suvaliselt.." Väga professionaalne, Edith, väga. Aga Keithil on ikka pagana palju igast varustust ja jamh. Ilus oli, ma ütlen.
Sealt jooksin veel Foul Westi proovi, mis.. ma ei tea.. kuidagi venivad on need proovid, sest me istume ja arutame enamus aega.. Sest Barrie tahab, et me ise mõtleksime ja tema lihtsalt ütleb, et Jah, tore ja ilus või Ei, mõelge veel. Bleh. Mulle meeldivad lavastajad, kes teavad, mis nad tahavad. Vähemalt enamvähem.
Öösel vaatsin oscareid ka. Jee.
Esmaspäeval oli KTP, Pina Bauschist. Emm. Ma olin üllatavalt mitte-zombie loengu ajal (enne ja pärast küll olin). Midagi erakordselt põnevat polnud. Mingi äge etendus oli, millest ma polnud enne kuulnud Viktor jamh. Teistest ma olin kuulnud ja klippe näinud enne ka. Mhm.
KTP grupiga ei saanud kokku. Sest Beth oli haige ja Jess oli lihtsalt, et ma tahan magama minna. Niiet, jamh.
Päeval saime Stseno grupiga UpperLimitis kokku. Ja olime väga ebaproduktiivsed. Mul tunne, et me klammerdume liigset ühtede samade ideede külge ja ei oska sealt kuhugi liikuda. Ega ma ei oska midagi mõelda ka, sest täielik loomemadalseis on, bleh.
Ja kell 6 õhtul läksin lugesin mingitele 1.aasta meediatudengitele filmile teksti peale, sest neil oli vaja ida-euroopa keelt, sest.. tegevus toimus Bosnias. jamh. Ühesõnaga. eesti keel = bosnia keel ja jumala okei.
Teisipäev läks töö lainel. Ja siis 2 tundi pärast tööd oli Foul Westi proov, mis oli eriti mõttetu, sest Aaronit polnud, st ma olin paarilisete, st et ma 3 tundi lihtsalt kuulasin, mida teised mõtlevad. Je.
Kolmapäev oli pikk filmimispäev. Kella 1st kella 8ni. Kassettid panid näkku ja ei tahtnud koostööd teha. Statiiv oli katki ja ei tahtnud koostööd teha. Aga, päris mitu ilusat asja tuli, loodetavasti. Palju koledaid oli ka. Päris palju, natuke rohkem kui tahaks. Need kaamerad ei võimalda eriti palju. Hiilgehetk oli kui istusin auto kapoti peal, et teha liikuvat võtet, sest autoaknast oli Bevan liiga lähedal. (pilti vaadake feisbuukist, ma olen laisk ja ei viitsi seda siia laadida). Jaaa, jamh. Metsatee on nüüd asfaldiga või okei, mitte päris, aga see pole mudarada enam, millest on kahju, sest see oli selle võlu :(
Mm, jaa. Morrisonsis oli pagana hea kaneelisai.
Jaaa, jamh. Me saime filmitud. Kui just ei ole seda, et tõmbame klipid arvutisse ja siis on totaalne jura kõik. (Mis oleks kohutavalt kehv).
Täna. Täna oli stsenograafia ja valgus. ja tšillisime Emily-Davise stuudios trampoline gridil, ehk lae all valgusteid paigaldades. 5 tundi hiljem ma endiselt ei mõistnud, miks maa ei vetru nagu see laealune värk, kus me ringi tatsasime.
Lisaks surin peavalust. Ilmselgelt ei saa minust valgustajat, sest mu pea annab otsad siukest valgusmuutuste peale.
Pärast jooksin Foul Westi proovi (Jälle), mis oli produktiivne ja vähem venivam ja me saime oma monoloogi suht paika ja nüüd tuleb leida jenga, millega katsetada JA õppida monoloog pähe.
Pärast seda läksin magama, magasin 8-11 ja siin ma olen nüüd, kell 4 hommikul ja teen nägu, et ma ilgelt loen Pina Bauschi kohta. .
Ja tuligi pikk ja logisev see "lühi kokkuvõte".