7.märts

Hommikul tegime monteerimist Gemma ja Luke'iga. Ilus oli, sest mu käsi ei värisenudki nii palju kui ma kartsin, ja mitu võtet, mis ma arvasin, et on kohutavalt koledad, olid tegelikult päris ilusad. Samas olid mitmed asjad VÄGA tumedad, mis oli šokeeriv, sest kaamerast vaadates tundus, et kõik on liiga hele. Tehnoloogia juras ja tegi jura ja oli jura. Ja see fianl cut oli keerulisem kui ma arvasin, niiet ma olin nagu paras idioot seal, teen nägu, et tean midagi.

Siis vudades koju. Haarasin asjad. Mourningu proov. Mis polnudki lõpuks üldse proov, vaid ainult riietumine, meik ja fotoshuut. Olin värviline neoonliblikas aka hull punk kunstnik. Neoonoranžid põlvikud, erksinine tüll-seelik, oranzikas top, mustadest sukkadest käised. HIIGEL kirju lips peas. Jamh. Ma läksin nats hoogu. Sest kõik olid mingi "Niuniu, tahan ilus olla." ja siis Edith lihtsalt oli ja pani hullu. Meik oli ka. Silmad said kirjuks.

Tegime natuke "soojendust", pidime kõndima ringis ja olema vihased möödujate peale. Luke ja Gemma kumbki ei suutnud. Luke oli lihtsalt "Kuidas on üldse võimalik sinu peale vihane olla? Sa oled nii armas." ja Gemmaga kähmlesime natuke, millele järgnes pikem kallistus ja "sorry, vabandust, jeesus, ma ei saa, sa oled ju nii pisike.." :D Olime tuimad pungid. Ehk suht mitte üldse pungid. 2 inimest pärismitmest nägid pungid välja. aga noo..okei. Aga siis oli fotoshuut. Ilmatuma kaua tegime vetsus pilte. Täissoditud seintega kabiinis. Jee. Fotograaf Keegi Neiu oli vaimustuses mu kostjumist. :D. Aga ega midagi väga ägedat polnud. Osadega oli. Tegin ka paar päris ägedat klõpsu. Jamh. Ja ühesõnaga, proovi lõpuks ei teinudki, meh.

Õhtul oli etendus Schrödinger, mis oli..huvitav..ilmselt. Mulle nagu meeldis, aga samas.. Ei tea.