Nt Live: Frankenstein

Kas te teate kui ilus on, kui sul on mingi asja pihta ülikõrged ootused, ja siis sa lähed ja vaatad seda, ja see on veel triljon korda parem? JAH, see on imeilus!

Ma tahtsin Frankensteini näha juba siis kui NT Live (National Theatre Live, salvestatud etendusi näidatakse kinodes) seda esimest korda näitas, nii umbes oktoobris või miskit, ma ei teagi miks, ma jubedalt tahtsin seda näha, aga magasin maha. Siis tuli vahepeal Benedict Cumberbatchi vaimustus, ja siis ma tahtsin seda selle pärast näha. Ja siis tuli uudiseid, et Danny Boyle võitis selle eest Olivier'i auhinna ja miskõik, ja et ta lavastab olümpia avatseremooniat. Palju põhjusi, milleks vaadata, onju?

Esimest sekundist kui film hakkas, ahmisin ma õhku, ja olin lihtsalt.. vaimustuses. Näitas proove ja taustalugu ja ma olin juba vaimustuses.. Ja kui see siis tegelikult hakkas, OH MU JUMAL.

Kõigepealt ma ahhetasin valgustust (muidugi) - neil oli vähemalt 1000 lambipirni riggitud lakke, ja kõik erinevatesse patchidesse ka (vist, ilmselt oli midagi paaris ja midaiganes, aGA) igatahes nad tekitasid laineid, ja tegid igast trikke. Ja siis kuidas Koletis (Cumberbatch) ronis "üsast" (ma arvan, et see on see, mida see pall endast kujutas) välja, sündis.

Esimesed kümme minutit me vaatasime miimi, kuidas Koletis õpib lihaseid kasutama, kõndima. Vau. Ma ei tea, sellline kehatunnetus saab olla ainult väga headel näitlejatel. Ma lihtsalt, istusin seal suu lahti, ja muudkui imestasin. Sa reaalselt vaatad seda 30-aastast meest laval, ja USUD, et ta näeb esimest korda jalgu-käsi, ja tal pole õrnematki aimu, kuidas need toimima peaksid. Nagu kitsetall, värisevatel kätel-jalgadel. Paneb jala maha, ja siis tasakaal jälle kaob. Aga lõpuks ta saab hakkama.

Ja kuidas ta siis hakkab õppima, põgenenud "kodust" (,sest dr. Frankenstein "viskab" ta kodust välja), tunneb ta esimest korda Päikest, kohtub inimestega, tunneb vihma, katsub muru. See õnn, mis oli esimesest Päikese soojusest, ohmujumal, see oli nii siiras, NIII siiras, tõeline õnn, oli ta häälitsustes (sest keelt ta ei olnud veel õppinud kasutama) ja liigustuses ja SILMADES. Jah, kogu selle meigikuhja alt oli näha õnne läbi silmade.

Aga kuidas kõik inimestega kokkupuuted lõppevad peksmise ja põgenemisega, tema koleda välimuse tõttu. Kuni ta kohutb pimeda mehega, kes õpetab teda, ja USUB, et ta on hea inimene, sest ta ei näe ta välimust. Esimesed sõnad, mida Koletis ütleb on "Fuck off you bastard! Get out!", sest see on see, mida ta kuulnud on.

Vastsündinud inimesest, "koletisest" sirgub mõtlev ja rääkiv intelligent, kes tahab teada, kust ta pärit on. Kes tahab leida oma "Masterit", sest ta on üksik, ta tahab tunda armastust.
Kuidas ta lõpuks leiab oma isanda, saab temaga isegi kokkuleppele, et ta teeb talle naiskoletise, kuid lõpuks siiski põikab ära oma kokkuleppest.
Kuidas inimene tunneb end Jumalana, tekitades elu surmast. Kuidas see tekitis on võimeline rohkem emotsioone tundma kui tema Valmistaja. Kuidas Koletis teab, mis on Armastus, aga Valmistaja teab ainult valemeid ja oma ego.

Ma lihtsalt.. Vaatasin seda 2 tunnist salvestus suu ammuli. Kõik helid olid perfektsed. Valgustus - MU JUMAL, see oli niii ilus, kõik need lambipirnid, ja siis parcanid valgus sein, ja hommikupäike läbi kanga, ja järv ja talv ja liustikud ja Inglismaa ilm,  ja tulekahju, kõik tehtud valgusega, millal kord suudan mina midagi sellist välja mõelda? Kõik näitlemine - see, seda ei saa kirjeldada, kui saab, siis on seda VÄGA raske ettekujutada, see oli lihtsalt, ma ei tea, kui keegi ütleb kunagi, et Cumberbatch pole hea näitleja, siis ma ausõna löön teda, sest ma pole kunagi näinud sellist näitlemist. Seda ei saa isegi näitlemiseks nimetada, sest see tähendaks millegi võltsimist, see oli OLEMINE, TUNDMINE, aah, ma ei teagi. See lihtsalt, vau.

Ja nüüd ma tahaks niii väga näha neid vastupidi rollidest (sest nad mängisid kordamööda, kord oli Cumberbatch Koletis ja Jonny Lee Miller Frankenstein, järgmisel õhtul nad vahetasid.). Ma kujutan ette, et nende Koletised on väga erinevad, aga ma tahaks loota, et ka Milleri Koletis on sama geniaalne kui oli Cumberbatchi oma.

See lihtsalt. Ma vaataks seda umbes miljard korda uuesti, ja ma usun, et see oleks endiselt sama vaimustuv, ja ma jääks ka pärast sajandat korda õhku ahmima kõige peale.