Rääkige mulle, mis on mu fenomen?
Miks ma meeldin inimestele?

Vastan ühele küsimusele draama grupis feisbuukis ja saan vastuseks, et KÕIK ARMASTAVAD EDITHIT.

Sohvot.

inimesed, rääkige mulle, miks ma teile meeldin?
Tahaks ka endale meeldida?

Möh?
AH?

30.jaanuar

"This garden will make you lunch" ehk stsenograafia. Palju ilusaid mõtteid. Richard oma elevusega alati inspireerib mind, algul, siis ma väsin tast ära. Paljud tundusid vinguvingu, et mis pagana teema see on. Ma arvan, et on jube raske, sest võib teha miskõike. Ja see on halb minu puhul, sest ma tahangi teha kõike. Kuigi kui küsitakse, siis automaatne vastus on "Light ja photography", aga ma tegelt üldse ei tea, kas see on see ja õige, sest ma ei tea millestki midagi, võiks palju rohkem teada ja proovida ja katsetada.

Shakespeare. Ma arvan, et mulle meeldib. Ma arvan, ei tea. Põnev, vist. Kasulik igaljuhul. Eksnäis. Ma ei tea. (kuigi arvestades me stsenograafia teemat mõtlen, et oleks pidanud vist ikkagi Place,space and landscape'i võtma?)

The wonderful world of Dissocia. Lõpuks laenutasin, korraks, läksin Starbucksi lugema (kui hipster saab olla? Sõin wräppi veel samal ajal ja kirjutasin Moleskine'i..) . OHSAPOISS. See on äge. Palju mõtteid ja palju müsteeriume, mida lahendada ja OHSAPOISS. Seda tahaks küll juba teha. NIII äge.

Käisin linnas ka. Kindla plaaniga, et on vaja asju. Uusi süsisid/uut mehhaanilist pliiatsit, aga süsid olid sama kallid kui 10 pliiatsit ja 10 pliaatsit oli ka kallis, ja ma mõtlesin, et äkki mujal on odavam ja lõpuks ei viitsinud esimesse kohta tagasi ka minna. Notebooke pole linna peal ühtki, mis inspireeriks ja ootaks sisse kirjutamist. ühtegi vahvat 2013 päevikut pole ka. Ühesõnaga. Ma ei saanud midagi, mida tahtsin. Sakib vahel siukeses pisikeses kohas elamine.



Aaahja. Stsenos kirjutasin venna sinepikollasest kampsunist. Ma isegi ei tea 100% kindlalt, et kas vennal on sinepikollast kampsunit. Tahaks loota, et on. Ma kirjutasin sellest päris palju. Tähendab, me pidime võimalikke seoseid leidma igast asjade ja mingi kampsuni vahel. Ma jõudsin The Simsi ja Sherlock Holmesini. aga venna!

27.jaanuar

Täna on..veider päev.

Kõigepealt on pühapäev ja kütet polnud pool päeva sees. Hurra.. :/
Torm on, veits. Tuul puhub nii, et maja rapub (eile oli äike ja mürts ja pauk ja valgus).
Siis olin üksi kodus luku taga. Ilgelt oli vaja piima ostma minna. Oma võtit ei leidnud üles (see on halb muidu..ma tõesti ei mäleta, kuhu ma ta panna võisin). Tegin süsteeme ja pääsesin välja siiski lõpuks.

Siis olen olnud kirjaku kostüümis terve päeva.  (mitte, et see enam kuidagi veider oleks..)
Ja igakord kui ma poisse näen, siis nad on pesu väel? Ok, tore. AH? Pange püksid jalga, poisid -_-

Ja siis olen ma hommikust saati tahtnud tomatisuppi süüa, aga noh, ma põhimõtteliselt ei saa hommikul ega lõunal suppi süüa, eksole. Ja siis kui mõtlesin, et nüüd on paras aeg küll, siis polnud enam isu. Üldse. Mitte millegi isu. Kohvigi ei taha. Üldse midagi. Jura. Nats nagu tahaks aga.. Ei tea. Mhh.

26.jaanuar

Tööl, üle kuu aja jälle. Nooo, on ikka tohuvapohu. Dave, kallis, on hindu tõstnud, nüüd on kõik asjad .99 senti -_-. Nooo, milleks? Christine ütles, ka et noo see 4 senti hinnatõus nüüüd küll väga palju ei aita.. Nats jabur lihtsalt.. Või sellised hinnavahed, et kui enne oli tükk lemon merangue'i kaasa võtmiseks 99 senti, et siis nüüd on 1.09 ???? 1.09??? Kes see enne sellist hinda näinud on?? Teretulemast.
Ja muidugi kakstriljonit inimest, kes pole kuu aega süüa saanud.. Tohuvapohu.


Ja siis kutsuti mind taas Broadwaysi miitingule.. One Actsile etenduste skripte lugema ja valima.. ma ei saa siiani aru, miks nad mind siukestele asjadele kutsuvad? Ja ma endiselt arvan, et nad arvavad oma lavastajatest ja nende osavusest liiga hästi.. Seal oli mitu skripti, mida ma poleks valinud, sest.. neil on oht jääda väga igavaks.. nagu terve eelmise aasta one acts. (v.a muidugi Nialli ja minu lavastatud jura, hih, oleme ägedad). Aga ok. Ja tegelt ma ei olnud pooli näidendeid lugenud, mis valiti, sest olin tööl, niiet tegelt ma ei saa üldse midagi väga öelda.
Ja siis oli põnev, et koolis käimine mõjub ka, ja ma tegelt ka mõtlen, et kuidas midagi lavastada või kujundada. Jee! Millestki on mingit kasu!

25.jaanuar

Ma jälle ei jaksa ära oodata, et oleks kolmapäev ja saaks korraks kooli.
Väärib mainimist (ma oleks praegu mainib väärimist kirjutanud..), et see poolaasta jätkab tavalist traditisooni - 2 päeva koolis. Jobud. Mulle meeldis eelmine poolaasta - väga!

Kõik igasugused unerežiimid ja graafikud on absoluutselt pea peal (või.. millal nad mul üldse kunagi normaalsed on?)
Kord kirjutan öö läbi esseed ja värki. Magan 15 tundi. Ärkan kell 5 hommikul. Lähen magama järgmine 5 hommikul. Magan 3 tundi. Normaalne (NORMAALNE??) päev. Järgmine päev magan 12ni, silmad valutavad. Teen kummelikompressi. Liiga valgustundlikud, et avada. Jee. Lõpuks uni/silmade kinni hoidmine viskab üle. Tõusen üles kell 1 öösel. Päris hurraa.

Homme võibolla, kui hästi läheb, äkki, parandatakse mu toa valgus lõpuks ära. Valgus sakib praegu, sest pirn põles läbi ja poes oli ainult uduseid pirne. Bleh.

Üks päev mõtlesin, et olen tubli olnud ja ostsin pizza endale, suure. Ja kahetsesin terve päeva. (aga to be fair, mul oli suht terve päev vahele jäänud, niiet see, et ma jube palju sõin oli nats loogiline..)

Ja mu essee kripeldab mul peas ja mõtlen ja kahetsen, et tuli ikka ilgelt kehv.. Nii paljut oli, millest oleks saanud sügavamalt rääkida ja rääkimata jätta jälle see, et 1918 aasta naiste riideid on kehv disainida, sest see oli veider aeg, kus Edwardi-aegne rangus polnud veel päris kadunud, aga uued 20ndate tuuled juba puhusid. Ja blabla.
No tere.
Oleks võinud valgusest kirjutada. Palju. Kuigi on raske, aga oleks pidanud.
Vihkan, et ei ole motivatsiooni, kunagi.
Selle pärast oli hea kui olid pidevalt proovis - pidevalt oli kohustus arendada mõtteid. Ei olnud, et 2 kuu pärast on tähtaeg, küll siis hakkan tegema. Oeh jah. Ei õpi ka ju oma vigadest. Kord kui on midagi, mille kohta on palju öelda. Ja ikka on ainult vusserdis.

A. Ja NewMedia grupi presentatsiooni oli mu näitlejakarjääri tähetund. Õpetaja leidis, et meie presentatsiooni kõige toredam asi oli Katie ja minu vaheline karakterite pinge. Läks muidu kaheksakümmend üheksa korda paremini ka kui oleks oodanud. Olin pirts ja turts ja tige hommikul. Ja Kiku päästis elu ja printis mu esseed ja lisasid (no ma ei tea, mis ma teeks Kikuta). Ja pärast esimese grupi presentatsiooni küsiti selliseid küsimusi, et ma mõtlesin, et sinna me sureme. Ja siis oli kõik tore ja näitlemist kiideti?!  Lisapunktiks see, et me muutsime eelmise õhtul oma presentatsiooni konseptsiooni. Ja tund enne "eksamit" tegime üldse esimest korda asja läbi. Edukad.

Miks siis on nii, et see, mis nii väga ei meeldi, läheb palju paremini kui see, mis tegelt ka meeldib?

Peaks nüüd Shakespeare'i lainele end maandama. Ja lugema neid keerulisi ajaloolisi. Milleks, kui saab lõpuks Rowlingu uut raamatut alustada?

22.jaanuar

öö, jälle.
kui tavaliselt ma nutan, kuidas ma üldse ei taha teha esseesid. siis täna.. täna ma ka ei taha teha, aga mitte, et poleks midagi öelda, vaid et on liiga palju öelda. 3300 sõna (3000st) ja mul on veel nii palju öelda.
oh, Falling Silent, sa olid hea.

ja mulle tegelt tundub, et ma olen ajanud üle 3000 sõna mingit pada ja tegelikult on kõik väga jura :/

ja siis kõrvale panen new media presentatsiooni ja seda ma ei taha teha, sest... preili õpetaja on igasuguse huvi keeranud lihtsalt pahameeleks tema vastu. "tere, alates 6st on ruum, kus teil eksam on, teie päralt, et harjutada.." ehk 5 gruppi on enne 6t kohal.. ehk kaos... ehk tehniline meeskond läheb kella 6st koju... ehk me tegelikult ei tohi midagi näppida ilma nendeta... ehk tehniline osa ongi ju see, mida kõik ruumis katsetada tahavad... ehk me grupp oli äge ja rääkis Stepheni ära, et ta lubaks meil näppida.. ehk Edith jäi vastutavaks ja mul on endiselt süümekad, et kas viimane grupp ikka lülitas kõik välja.


ja veel esseest.. ma teen liiga paljudesse kohtadesse märkmeid. liiiga paljudesse.. otsi nüüd neid igasuguseid vihjeid ja tsitaate ja värke -_-

17.jaanuar

Joan'iga (performance'i tuutor) oli miiting. Tähendab tagasiside saamine. Veider on, ei osanud kuidagi olla. Mis sa ütled, kui sind taevani kiidetakse, aga sa tead, et sa pole pooltki nii hea nagu näib?
"Ma pidin mingites kriteeriates sind üle olemasoleva kriteeria maksimumi hindama" EH. Noh, eh, tore? Aitäh? Olin terve see pool tundi, mis ma seal olin, ilmselt väga punane. Ei oskanud olla.
Kuigi oli kuidagi.. hea teada, et vahel hinnatakse, isegi kui ma...tean, et pole päris nii ilus kõik. Ja on hea teada, et samu vigu nähakse või kohti, kus võiks areneda. Või käsitakse kontakti hoida ja rääkida, mis sa tegema hakkad kunagi. Ja lubatakse, et kui kunagi on vaja, et siis alati antakse head soovitust su kohta. Kuidagi.. lihtsam hakkas. Ja samas, raske..sest sa pead mingile ootusele vastama..
Aga üldiselt, hea on teha asju, mida väga meeldib teha.


Ja siis nägin mitmeid productioni inimesi, sest neil oli ühe järgmise semestri mooduli koosolek. Hea oli inimesi näha. Nad on head inimesed, nad meeldiks teile ka!
Ja ma ikka endiselt ei suuda ära oodata, et see uus semester algaks, kuigi on hirmuäratav ja värki, aga, oh teaterteater.

16.jaanuar

Kolisin lõpuks Kiku toast välja tagasi oma tuppa. Kraadiklaas näitabki juba 1,5 kraadist erinevust, aga tundub, et langeb veel (Kiku toas läheb aga soojemaks, sest küte on koguaeg sees.)
küll mul on palju asju. ma ei tea, kuidas. Ausõna. Raamatuid ja riideid ja mõttetuid asju. Mis ma teen paari kuu pärast, ah?
Aga, kuidagi hubane on hetkel, kuigi tänu asjadele ja otseste panipaikade puudumisele näeb mu tuba välja nagu oleks seapesa. AGA hubane on! kuidagi.. mõnus.. Ja harjumatu ka, pole ammu siin toas olnud ju.

Newmedias olen tehnikaguru. Tere, Edith tõmbas endale fotoshopi ja on nüüd kuningas! Ehk leiutan asju. Tuletasin iseendale Francki ja Muugat meelde Verelegendi võtetel "JAja, selle saab ära fotoshoppida!" aga selle vahega, et mul on pildid ja mitte film, mis teeb asja tunduvalt lihtsamaks.
Mulle erakordselt meeldib me grupp. Me oleme kuidagi.. semud :D Ja ei tee kunagi tööd (mis on natuke murettekitav vaikselt...).. Sujuvalt lähevad me grupimiitingud üle intervjuukleidi shopinguteks või vaidluseks, et kuhu me järgmise miitingu algul hommikust sööma lähme.. Või et millises kohas saab kõige paremaid hash brownse (kartuli mingid... asjad.. mis on maailmaparimad!).
või siis me taaskord alustame asjaliku rääkimisega, aga jõuame selleni, et meile ikka üldse ei meeldi see moodul. Aga kõik on hea, sest meil on tore!

Ma olen kaks päeva üritanud jõuda National Librarisse, et ehk siuke suursugune intelligentsikeskus, et äkki tuleb mul ka nats motivatsiooni. aga nooo.. Eiph..

Kust ma leian kogu selle motivatsiooni, et järjekordne pinge- ja teguderohke poolaasta üle elada? Ja samal ajal.. nautida oma viimast (vähemalt mõne aja jaoks) ülikooli poolaastat?
Ja samal ajal saada selgust, mis ma edasi teen?
APPI

11.jaanuar

Vahel mõtlen, et kui palju loeb juhusest.
Ma oleks äärepealt saanud Arts Centre'isse pantomime'ile (iga-aastane jõulu/ uue aasta naljateater, paroodia asi) follow spoti juhtima.
Kellelegi helistati, kes ei saanud, kes ütles, et helista talle, kes ütles, et helista mulle või teisele, helistati teisele ja ta ütles jah. See üks teine otsus.
Kuigi, kui aus olla.. ma umbes vist ei ulatuks nägemagi välja sealt pagana follow spoti august.. niiet, ega ma väga kurb ei ole..
Lihtsalt need "kui"d

9.jaanuar

Sest, mis oleks parem aeg uue kaamera näppimiseks kui kell 3 öösel?

1. Hästi kole pilt minust. Ma näen uimo välja, sest..välk. Aga mida ma tahan tõestada, et esimene pilt, mis ma tegin välguga (ja umbes 5. pilt üldse), ja see friiking pole mingi ülevalgustatud koll !!!!!
Pluss kvaliteet on selline, et ma näen oma näonaha karvakesi o.O Ja absoluutselt igat konarust, niiet päris jube on. Päris kurb on oma nägu nii suurelt ja kvaliteetselt vaadata..brrr.. aga ma teen kvaliteedi statementi siin, eksole. Huule praod!!! (mis on huvitavad, kui ma oskaks joonistada, siis oleks siuke reference picture praegu)

2. Film. On päris äge, aga siin tuleb mängu see ka, et ma kasutasin oma 50mm objektiivi (sest olin laisk ja ei viitsinud ühelt ära võtta, et teisele panna, et selle asemel lisan lihtsalt ühele..)..
* ahaaaah, nalja ka! imovie arvas vist, et oligi aasta lõpp, sest ta lisas selle video aastasse 1904. Meeldiv.
* Et, eee.. zuumida muidugi ei saa, ma ei tea, mis mul mõttes oli. vähemalt mitte selle objektiiviga.
* ma ei tea, kus see mikrofon sellel kaameral on, aga fokusseerimine teeb VÄGA koledat häält.

Nüüd hakkan Vlogi tegema.. NALI... tee ilmselt ei kuule mu häält enam kunagi, vähemalt mitte mingi video kujul, mul on juba küll päris kõrini oma häälest ja näost pärast selle ühe klipi tegemist. brrrr.. :S
(ja mulle tundub, et imovie ja blogger koostöös on 1:0 teinud kvaliteediga.. :( )

6.jaanuar

Oi, näe, uus aasta. 

Praegu peaks üks Edith üsna usinalt esseed kirjutama, sest homme keskpäeval lööb kell ja kui punkt siis pole ära antud, kukun läbi. Aga see ju siiski pole piisav motivaator. Hoopis põnevam on teha kokkuvõtet oma elust, mis kedagi ei huvita, hurraaa.

Ei, tegelikult. Aastavahetus möödus Rudolfi emaga lobisedes. Elust ja olust ja kõigest. ETV käis taustaks (mainiks, et ma vaatan esimest korda üle 100 aasta ETV aastavahetuse programmi, eelmine aasta Eestiski ei tulnud selle peale, et seda vaadata..). Ja kohaliku aja järgi 00:00 lükkasime end üle BBCile ja vaatasime Londoni tulevärki. Aberis lasti umbes 2 poolikut raketti. Impressive.

Ja siis ma rongitasin end Sandra juurde Londonisse, sest kunagi pole liiga palju Londonit. Jalutasime palju. Palju olemist Southbankil (sest Sandra elab valel pool jõge..), kus ma pole varem käinud, leidsin, et mulle meeldib vale pool rohkemgi vist. Palju rahulikum ja kuidagi.. kultuursem, eh ma ei tea, mis ma selle all mõtlen. Natuke hirmsam ka samas, siuke nats geto värk sealpool. Aga samas siuke..vanalinn on ka sinna ära eksinud. 

Hõiskasime ringi Globe'i raamatupoes, käisime Tate Modernis ja olime ehtsad draama tudengid - mõlemal märkmikud käes, teevad hoolega märkmeid iga asja kohta. Oli palju mõtteid - teatrist, performance'ist (etenduskunstid! nagu NO99 uudiskiri mulle selle asja eesti keeles selgeks tegi! nii hea! NO99 uudiskirjad mulle meeldivad!), liveness'ist, new media performance'ist ja stsenograafiast, ühesõnaga.. kõigest, millest peaks seoses eelmise semestri moodulite ja eesootavate esseede ja presentatsioonidega.  

Tegime pilte, tähendab, Sandra tegi, kõigest! olin päris kade kohe, et noh.. ma ei tea.. ta jaksab teha? oskab teha mitte millestki pilti ja ikka katsetada ja proovida ja kõiki seadistusi näppida ja teha ja teha ja teha.. samas kui ma üritan ilgelt teha üks kord ja et siis oleks kohe Voila ja kõik imeilus, aga ei ole ju. Erakordselt palju pilte minust. Ei taha pilte minust. Kole on vaadata.

Käisime pubis. Ilgelt palju rahvast oli. Tähendab, mida sa ootad SOHO-äärsest pubist, mis on kohe Piccadilly Circuse kõrval. Enne käisime mööda SOHOt, suvaliselt, et leida õiget kunstipoodi (kusjuures, me mõlemad mõtlesime sama poodi, mis oli päris tore). Lõpuks leidsime ka, 9 minutit enne sulgemist. Kurb. Kunstipoodides ma kulutaks palju raha, kui oleks raha, mida palju kulutada.

Üritasime jõuda Sherlock Holmes' muuseumi, ei saanud, järjekord oli pikk. Kurb. Siinkohal kiruks BBC'id. 

Oxford Street'il on uus Primark, st neid on seal nüüd kaks. Aga see uus on tore. Seal on süsteemid ja kõik pole üksteise otsas nagu absoluutselt igas teises primargis, kus ma käinud olen. Aga ei ole ühtki ilusat asja üheski poes hetkel. Või... on asju, aga neid, mis on ainult riidepuul ilusad või mannekeeni seljas. 

Teatrisse ei jõudnudki. Piletileht oli natuke kahtlane ja siis me ei riskinud. Käisime küll National Theatre'is. UK aasta loodusfotograafide näitus oli. NII IMEILUS. Oigasime Sandraga korda mööda ja korraga. Olime inspireeritud, tahtsime kõike teha ja käia ja olla ja ohsapoiss. Ja siis olime kaua veel NationalTheatre'i raamatupoes, sest hea on vahelduseks olla poes, kus ongi su lemmiktüüpi raamatuid. Ausõna oleks tahtnud vähemalt nelja valgusraamatut ära osta. Rääkimata lavakujunduse või stage management'i raamatutest ja lihtsalt näidenditest. Oeh. 

Tate moderni raamatupoes olin natuke kurb, et seal pole ühtki etenduskunsti raamatutki, ma mõistan, et päris teatriraamatuid seal pole, aga etenduskunstid on nii tihti seotud lihtsalt..kunstiga, esitatuna muuseumites ja mitte teatrisaalis (kui palju etenduskunstide liiki kuuluvad asjandused on üldse esitatud teatrisaalis??või vähemalt traditsioonilises teatrisaalis?). On nagu installatsioonid ja videod ja asjad, aga pole ühtki kirjandust nende kohta? Aga kust ma siis neid loen? Raamatukogust või telli amazonist, jah? Mh. Nii pole üldse põnev. 

Ja siis tagasi sõites leidsin, et bussid mulle ikka üldse ei meeldi. Päris jube. Tähendab, bussid Walesis. Kõik oli kena ja ilus kuni me Shrewsburyst välja sõitsime Aberi poole. Sest enne olime kiirteel. Aga sealt edasi hakkavad pisikesed maanteekesed ja kohutavus. Ei ole mulle, eelistan rongi. 

Ja nüüd paar viimast päeva olen teinud essee kirjutamise nägu, mis on jäänud üldiselt lihtsalt näoks. Ja varsti hakkab jälle põnevus peale, kui oleks seda viitsimist. Või nagu.. tahaks teha, aga ei taha näha kedagi, ega kohtuda inimestega, ühesõnaga - oma toast ei tahaks väljuda. aga teha tahaks jube palju.

Ja tegemist hakkab jube palju. 

Keithiga tuleb üks fotoshuut ära korraldada.

Nomadic Playersitele hakkan lava kujundama. (mitte et ma endiselt ei suuda meenutada, mis selle etenduse nimi oli...)

Lollile Kyle'ile (noo, vabandust, aga nii on) on vaja valgust teha presentatsiooni jaoks??? (ma tõesti ei tea kas on vaja?? Ses suhtes, et...eee.. see on tema presentatsioon..)

Enda new media grupi presentatsioon on vaja teha ja ägedaks teha.

Lõpulavastuse essee tuleb kirjutada ja see tundub niiii jube.

Stsenograafia lavastuse moodul tuleb.

Shakespeare'i moodul tuleb.

Broadwaysil tulevad uued asjad.

Kool hakkab läbi saama ja jube on olla. Pool aastat veel ja siis olen taas tundmatus kohas vette visatud.