Mõtlesin, et tegelikult võiks üks Edith palju rohkem kirjutada. Välja elada ennast. Sest ma tean, et kirjutamine on mu põhiline iseenese mõistmise variant (kirjutamine endale, ärge lootkegi kõike näha või lugeda).
Teeme siis arutlusringi. Ekraaniga. Mina-ekraan-mina.
Jube keeruline on ikka see elamise leidmine, Aberis on see alati käinud nii poolmuidu, kuidagi keegi ütleb, et seal on ja siis nii saabki. On ära jäänud igasugused hirmsad maakleritelt petta saamised, mida pea üle nädala võib jälle oma facebooki feedist lugeda..
Alati on kohal midagi viga. Suurepärane hind ja koht, ja siis pole maksud sisse arvestatud ja on kirjutatud, et see lisab veel umbes poole üürisummast. No, thanks.
Imeline koht ja hea hind. Teised maja kaaslased on kaks 40-50 aastast meest. No, thanks. (no näete, eestlased, kes siin pole elanud vist ei mõistakski, mis selles siis halba on - kortermajades ju leidub igasuguseid - ega sa ju ei näe neid seal.. Aga Briti majad on nagu peremajad, kus kõigil on oma toake ja siis köök/vannituba/elutuba on kõigile kasutada, ja elamine 'perena' kahe/kolme keskealise mehega (, kes pahatihti soovivad ainult naisi oma kaasüürnikeks) tekitab natuke siiski mingeid hirmujudinaid minus. ) No, thanks.
Hea hind ja kaunis maja. Miljard miili ükskõik, millesest asulast eemal. Suurepärane kui oleks auto (võinoh..juhiloadki?) Mis kasu mina sellest saan, et kiirtee majale lähedal on? Lähen teen jalgrattal enesetappu? No, thanks.
Või on kõik sobiv, aga eelistavad mees üürilist (üürnikku? ma olen nüüd segaduses, mis sõna ma kasutama peaks?). Või võiks vanus olla 25+. Või see ammu tuntud jura - ole kas tudeng või professionaal. Just ülikooli lõpetanult peakski vist iga 'normaalne' britimaa elanik elama kodus vanematega ja mitte üritamagi mingisugust iseseisvat elu arendada. (sama käib töö otsimisega - ole kas õpilane, et saaksid teha mingeid õpipoisitöid (ma ei suuda sõna intern tõlkida, vabandust) või oma sadat miljonit professionaalset kogemust) (räägin siinkohal erialasest tööst).
Ühesõnaga, just ülikoolist tulnute elu on vägagi keeruliseks tehtud. Vahel tekib tunne, et jääkski siia Kiku põrandale ja teeks oma 2-3 vahetust kohvikus, terve elu. (ja siis teinekord tekib tunne, et vahet pole, ja ma lihtsalt lähen kuhugi ja loodan, et läheb hästi. Seda tunnet on vähem...kahjuks??!)
Ja teisesõnaga. Professor Brian Coxil on uus sari - Science Britannica. Vaatan, aegajalt lõpetan Prof. lauseid enne kui ta ise, ja tunnen end ääretult targana. CERN. Higgs Boson. Newton.
Elis ostis täna endale oma lab komplekti (kirurgilised igasugused käärid ja pintsetid ja skalpellid ja kõik muu, et asju ja elukaid lahti lõigata ja seestpoolt uurida) ja see on kõige ilusam asi maailmas. Nagu mõni ilus kunstnike pintslite komplekt.
(Ja siis ma mõtlen, et äkki oleks pidanud mingit loodusteadust õppima..eh)
Muidu olen mõttetu. Hurraa.
No comments:
Post a Comment