Mitmel päeval olen näinud vudinal sibavaid siilikesi ja mu nunnumeeter (küll see on üks vana ja veider sõna? rate.ee) on täiega põhjas, ja lihtsalt tahaks neid kaisutada ja kukimukitada. Siiilikesekesed!
Mu loom-semu puudus ja igatsus on ühesõnaga täiega põhjas. Aberis olid vähemalt Semud Kassid, kes vahel jalutasid sind koju või üritasid sülle ronida, aga Bristoli kassid on tõelised suurlinna kiišud ja kõnnivad omapäi..

---

Ma lõpuks sattusin ilusa ilmaga õue (enne on ka ilus ilm olnud, aga mu plaanid on hõlvanud bussiga sõitmist ja sees olemist, niiet otseselt õues pole olnud...).
Jalutasin oma sihtpunkti, ja hiljem jalutasin tagasi, ja ootasin bussi. Ja see on mingi..umbes noh 20 minutit päikese käes olemist, eksole. Aga mu nägu on nagu vähil, ja ilmselt homme ma koorun. (loe: ehk ma olen ära põlenud, väga).
Rääkige veel, et UK's pole suve. On, lihtsalt kevadel.

---

ROWLINGU KRIMKA! (see, mis on pseodonüümi all kirjutatud) Ma olen nii vaimustuses! See on vist esimene krimka-sorti raamat, mida ma olen lugenud, mis leiab aset tänapäeval. Mis on jube kehv, sest see on jube reaalne, ja Rowlingul on see oskus luua oma tegelased väga elavaks ja reaalseks. Ehk mul on viimasel mitmel päeval olnud kange tahtmine otsida netist samu asju, mida nad otsivad, guugeldada neid nimesid, neid pilte, mida nad vaatavad.
Lisaks toimub sündmus Londonis, nii nagu mina seda tean, mitte.. you know... aastal 1886 ja London, mis on ju ka tore, aga pole siiski nii elav mu silmis (valetan täiega, see on mu lemmik aeg ja koht, ja kui viia edasi seda mõtet ajareisist, siis see oleks kindlasti üks mu sihtkohtadest). Aga siiski, London, nii nagu ta on, oma poodide ja rahvamasside ja pubikeste ja metroo ja McDonaldsitega. Käega katsutav, ühesõnaga.
Ja Rowling hoidis nii hästi viimase hetkeni sind teadmatuses oluliste faktide eest, et sa poleks kindel kuni pääriis viimaste hetkedeni, et kuidas müsteerium laheneb. (Ma pean ütlema, et mu instinktid on head, peaaegu.)
Nii kaunis oli, ja mul on hea meel, et tal on plaan veel kirjutada sellesse seeriasse.

Mõtlen veel, et see raamat on palju lähemal Potterile ja sellele stiilile, kui Casual Vacancy (mis iganes ta eesti keeles on... "Ootamatu võimalus", tuleb välja). Casual Vacancy ei istunud mulle üldse.. Nii tavalised ja igavad inimesed (okei igav on vale sõna, aga pmst) ja kuidagi...tuim..nagu ta oleks üritanud tõestada, et ta oskab teisiti kirjutada (st teisiti kui Potter..).  (ja mis ma endast arvan, et hinnata mingit autorit... jeeebusjeebus, tunnen end nagu mõni kirjanduse õpetaja, kes sunnib sind arvama, et kui autor kirjutab sinisest taevast, et ta siis ta mõtleb vabadust ja miskõiksuguseid metafoore, selle asemel, et lihtsalt...sinine taevas..) (mitte küll päris see mastaap, aga mind alati ajab närvi kui inimesed üritavad arvata või "teavad", mida autor mõtles.. JURA.. minge ära..Aga jah, see selleks).

Ühesõnaga, mul on nii hea meel, et ma selle kogemata ostsin.
(vaatan just Waterstones'ist, et järgmist saab juba ette tellida, aga et kahe kuu pärast alles tuleb...Hakkan päevi lugema)

---

Lisaks, kuna tekkis natuke raha, onju, siis ma olin eriti priiskav täna toidupoes (tegelt ei olnud,  lihtsalt ma mõtlesin, et ostan, midaiganes ma tahan, aga tundub, et ma siiski ei taha väga paljut..)
Igatahes on mul nüüd äkki maasikaid ja viinamarju, ja see tundub selline luksus,et noh.. 5tärni.

(Ja ma kunagi ei mäleta Morrisonsi minnes, et neil on parim salaami, ja ma natuke kilkan sisemiselt igakord kui ma jalutan sellest "deli" alast mööda ja mul tuleb see meelde!)

(Lisaks. Avastasin, et on olemas söödavat sushit. (Jah, täpselt nii palju vabadust ma endale lubasin, et kui mulle pole elus sushi maitsenud, et siis osta karbike take-away sushit, sest.. vahet pole onju..).. Ja et mulle lihtsalt üldse ei meeldi see must ümbris-asjandus... Aga mist'and on Californian sushi on päris mõnus lausa..) (Sõin juurvilja sushi valikust, ei mingit toorest kala ega muud rõvedust)

---

Nüüd vist sai kõik maailmamured ära räägitud.

AAAA EI.

Käisin täna lõpuks aitamas seda teatritrupikest. Ehitavad oma lava. Aitasin värvida ja värki. Aga seal on üks vanem mees, ma arvaks, et noh 60+ (aga ma olen kehv vanustega, eksole).
Aga ta on täpselt nagu mina!
Ta teeb samasuguseid tobedaid häälitsusi nagu mina! Või üritab asjadega rääkida! Või ütleb täpselt selliseid tobedaid kommentaare nagu mul on tihti kombeks. Ma nii itsitasin ta üle koguaeg. :D