Mul on uus Semu.
Härra Rebane.
Kohtume tavaliselt öösiti kui ma koju jalutan.
Üldiselt on me koos olemise hetked üpris põgusad.
Naeratus ja noogutus.
Vahel peame pikemaid mõttelisi vestlusi, pilkude mäng.
Ja vahel, harvem, ajame juttu. Ma pole kindel, et me üksteisest päris tõeliselt arusaame, aga see pole oluline. Täna näiteks pärisin mina, et "Kuidas sa nii kaugele metsasalust jalutanud oled? Puha majade vahel jõudnud." Tema jõllitas ja mühatas ja vastas, et "Minu toit. Ära sa mitte üritagi sammukest lähemale astuda!" (Ta on natuke enesekeskne mul..)
Muidu on mu Semu Härra Rebane päris tore, aga saba on pettumust valmistavalt vähe kohev.
Ja hästi tore oleks ka üks varjatud kaameraga tehtud pilt hr R-st!
ReplyDeleteMu varjatud (telefoni)kaamera on natuke niru nii pimedas pildistamiseks!
ReplyDeleteAga ma olen päris kindel, et varem või hiljem jõuan ma hr R'iga kokkuleppele, et ta nihkub natuke mõne tänavalambi alla ja siis saab ka ülejäänud maailm teda näha. (Ma olen päris kindel, et ta on natuke selline kuulsuse januline tüüp)