Ostsin endale pistiku ka, et saaks siis oma kaablit kaabeldada oma pärisomade tööriistadega, onju.
Ja siis on jube kurb, et maagiline tööriist pole üldse maagiline ja lihtsalt lõikab kaabli läbi.. Ja ma olen juba peaaegu tund aega selle üle väga kurb olnud.
Raske elu.

Aga ma olen üllatavalt elus täna, arvestades, et läksin 5.30 hommikul bussile, et tööle minna.
Võib-olla saab minustki kunagi hommiku-inimene?
Nali. Vaevalt. Tööl mäugusin ja määgisin, sest rääkimine oli natuke ülejõukäiv..

Tegelt peaks minema ja katsetama mikroka ahju funktsiooni, sest Paulile on vaja kooki küpsetada..


---

Silver leidis, et ta on piisavalt äge, et ka Bristolisse kolida.
Ütles, et mul on briti aksent eesti keeles rääkides.. Ja eks ma rääkisin ka nii, et korda mööda sõnu eesti ja inglise keeles. oehjah.
Ja 8 kassipoega aknalaual! (ja mu süles.. kõik ja korda mööda!)

Sünnipäev jõudis varem kätte see aasta.
Ehk Paul kinkis mulle mini-tööriistakastikese, koos tööriistadega!
(muidugi teadmata, et tegelt ongi peaaegu õige aeg..)
Ja siis ma avastasin, et ma ka satun elevusse kruvikeerajate ja näpitsate ja muu sellise pihta.
Lilleline haamer, mille sees on peidus veel kruvikeerajaid mitut sorti ja suurust. Nii kihvt! Päris omad! (Lisaks andis ta mulle pisikese rulli kaablit ja nüüd ma muidugi pole õhtu jooksul teinud muud kui kasutanud mu lemmiktööriista - kaabli-ümbrise-eemaldajat! (minu oma on Pauli vana ja ta ei toimi nii hästi ja pole nii maagiline, aga siiski!)) (Ja siis ta andis rulli nööri, et ma saaks igasuguste sõlmede sidumist harjutada!)

Muidu on nii, et kell 5:45 majast välja astuda hommikul, et bussile minna, pole üldse nii hull.
See hull hetk on umbes kell 9 hommikul pärast 2 tundi töötamist kui väsimus lööb laksuga.
Ja järgmine hull hetk on nii umbes 19:30 kui etenduse alguseni on veel pool tundi ja silmad ei taha kuidagi lahti püsida..
Muidu on päris tore hommikul töötada. Selles suhtes, et töö lõppedes on veel terve päev ees ja õues on valge ja puha..

Jaaa.. viimane etendus oli ka. Oli ka aeg.. Peas kummitavad laused etendusest.. Ja noh, natuke kurb oli, sest rahvast oli suhteliselt vähe vaatamas.. Aga eks ta oli ka natuke mitte kuhugi jõudev etendus..

Ma arvan, et miski on korrast ära.
Ma olen see nädal iga päev 8 ajal ärganud. (+- 20 minutit)
Okei. On vaja olnud. Aga ma pole olnud surmväsinud.
(teater ilmselt.. motiveerib.. äkki?)

Täna ma tegin taas nägu, et ma saan midagi elektrist aru. Matt rääkis mulle pikalt igast juhtmetest ja asjadest ja plönnidest ja tööriistadest, millega mida teha, jaa.. ma noogutasin ja lootsin, et ta ei küsi mult midagi teemakohast. (läks õnneks).
(Ja siis ta sattus ülipõnevile uue juhtmete pihta, mis nad olid tellinud. Tükkaega näppis seda ja kiitis. Päris naljakas oli :D )

Õppisin kiirkorras ära uue valguspuldi, et "treenida" kohalikku "tehnikut" (1. nali onju, et ma, kes nägin pulti esimest korda pidin "treenima" tüüpi, kes on ilmselt nii mitmeidki show'sid seal teatris teinud, aga ok. (lõpuks ma "treenisin" Pauli vaid, sest "It's good practise"..apparently) 2. "tehnik"-tüüp ütles, et "ta teab igat selle puldi heeblit ja funktsiooni une pealt. (ehk polnud vaja "treenida", kuigi Paul arvas, et "see une pealt teadmine tähendab, et ta oskab heebleid õigel hetkel üles alla liigutada..", mis on ideeliselt suht kõik, mis sa pead teadma selle puldi kohta, kuigi tal oli ka mitmeid põnevaid lisafunktsioone..)

Tunde ja tunde viilisin DMX'i kasti auke suuremaks.
Tunde ja tunde üritasin 15ampriseid pistikuid uuesti kaabeldada. (mis need sõnad eesti keeles on?! inglise keeles nii kaunilt võrdub nimisõna tegusõnaga.. eesti keeles hakka siis sõnu välja mõtlema. Bleh.) (sõnaraamat ütlebki kaabeldust uuendama :D :D :D ja kaabeldama. KAABELDAMA ON SÕNA. MA OLEN ÕNNELIK NÜÜD).
(Mul pole mingit mõõdutunnetust. St on, aga mitte juhtmete puhul. IGAKORD on kas liiga pikk või liigaa lühike ja palju jama..)
(Peaks ostma lihtsalt hunniku kaablit ja siis ühe mingi 15-amprise pistiku ja siis seda lõputult uuesti kaabeldama..)
(tuleb välja, et vähe sellest, et ma inglise keeles ajan socket'it ja plug'i sassi, et ma eesti keeles ei teagi, et pistik polegi socket. deeem. ühesõnaga.. pistikupesasid kaabeldasin..)

Teine sajandis juhtuv ime. Ma ärkasin hommikul üles ja ma polnud väsinud. WAAOOO.

---

Paul:" Kuidas sa elasid 3 aastat tudengielu üle kui sa ei joo alkoholi?"
ehk kuidas Edith jõi siidrit. (ja pidin üles teatrisse jooksma ID-kaardi järele, sest muidugi ma ei näe välja 18... -_-.)
(Ja see jook. siider. asi. Oli kõige veidram asi, mida ma joonud olen. Reaalselt. Ma ei tea, mis asi ta oli.)

Ja siis see lavastaja. "Ei, ma ei taha sulle midagi öelda, kõik tuleb kui sa tunned/tad etendust paremini."
30 sekundit hiljem *vuristab ette 2 leheküljelist listi*
Ma olen ära hellitatud automaatsete pultidega..


Teisisõnu, 2 nädalat teatritööd. Hurraa

See ükskord sajandis juhtuv ime, kui ma tegelikult ka suudan endale lõuna kaasa pakkida (, millega kaasnes eelmisel öösel kell 2 riisi keetmine..), pole mul füüsiliselt seda hetke, millal lõunat süüa enne kui kell 11 õhtul.

Aga olles söömata ja tegeledes valgusega, ei hakanud mul täna pea valutama, mis on küll pagana suur pluss.

--

Põhilause täna: "Ehk jälle kõik cue'd korraga?!"
Onu lavastaja: "Jeph, kõik korraga.."
Mina: "Normal.."

Mu ümber on ilusad inimesed, kes ajavad mu asju, minu heaks.
M ja S, kes pidevalt smseerivad, et "SeejaSEe otsib töötajaid - sulle sobiks see!"
Ja siis Paul (ja ka Matt, üllatavalt?), kes ajavad teatririda ja räägivad kõikide vajalike inimestega.
Ma ei oska olla nii ilusate inimeste keskel. Halb hakkab enda pihta.

Teisipäeva päeval juba olin nii väsinud, et inglise keel ei tahtnud hästi välja tulla suust. (St, ma olen päris kindel, et ma vahepeal rääkisingi eesti keeles..)
Hommikud pole minu jaoks. Et 8.30 olla majast väljas, on vaja HÄSTI palju tahtejõudu. (Seletasin seda M'ile täna, ta naeris mu üle ja ütles, et "8.30 hommikul on ju tegelikult juba keskpäev... minu jaoks". Bleh.

Ehk sel nädalal teatrimaailmas:
* Edith teeb nägu, et ta saab aru, mis toimub elektri-installatsiooni-maailmas. Kaablid ja positsioonid ja terminalid ja. Eh, mida? (ja natuke blondid hetked..)
* Edith saab aru, miks wibbliwobblid (ehk liikuv-valgus) tegi seda, mis ta just tegi ja kuidas viga parandada. Hakkab looma.
* Ei Edith ega Paul ei tea, mida üks või teine cue peaksid tegema. "Kas ma lihtsalt vajutan Go?" "Jaa, mida iganes, midagi väga hullu ju ei saa juhtuda.." - Lisaks - milleks peaksid näitlejad oma blockingust kinni pidama. Milleks? Kellel seda vaja on? Me cue'd ju üldse ei olene nende liikumisest. Mkm.
* Tim'iga üürgame korda mööda (ja korraga) erinevaid esitatud laule ja üritame teisele üht või teist laulu kummitama saada. (Tim'il igal juhul õnnestus see..)
* Edith peab pagana Qlab'is videojunni hästi professionaalselt tegema pühapäeval, ruttu. Üldse ei oota seda. (peaks vist Qlabi taas avama ja vaatama, et kuidas miski toimis..)


Ja muidu:
Mina, peakokale: "Jah, ma teen järgmine nädal hommikuid. Ma olen S'i juures öösel ja siis ma ei pea 2 tundi transporteeruma, et tööle jõuda, nii et on OK."
Peakokk: "Et, kas 11 on liiga vara..?"
Mina: "EE... Ma just ütlesin, et MA EI PEA REISIMA, et siia jõuda. Ma võin teha hommikusööki ka.."
Peakokk: "Ok, ma panen su kella 11st siis"
Midaiganes. MIDAiganes.

Algas mu kolm+ nädalat teatrielu.

Eile päeval India ja Bollywood. Ja kõik, kes üritasid mulle kell 1 päeval curry't (st karri?) pähe määrida. (Ma ei tea, mis värk on, curry pole üldse selline toit, mida võibolla ei võiks kell 1 päeval süüa, aga see mõte karrist kell 1 päeval ei olnud üldse isuäratav).
Sellised 7-9-aastased pliksid buutisheikimas 60ndate Bollywoodi laulude järgi. Põnev, on kõik, mis ma öelda oskan.

Ja siis õhtune baarishow. Ja Pauli "AA..Ma ei maininud sulle, et mind pole õhtul? Ups. Mind pole õhtul. Kõik sinu teha". Ja siis on muidugi ju ruum, kus pole midagi ja mis pole mõeldud teatreerimiseks ehk tuli kaableid vedada ja panna jalgadele üles prožesid ja mis kõik. Ja esinejad, kellel on sügavalt suva.
Aga.. vähemalt ma õppisin natuke Lightroomist paremini aru saama.. Ja mängisin LED parcanide effektidega. Hästi palju värve. (Ja tundub nagu poleks üldse kui ise vahetada, sest nii palju ju ise ka ei viitsi RGB'd slaidereid katsetada..)
Ja tutvusin inimestega. Üks Iiri tüdruk, kes viimased pool aastat elas Rootsis ja nüüd läheb Tšehhi "Ma ei tea, mis ma tegema hakkan või kus elan, aga mul on üheotsa lennukipilet!"Väga äge! Ma olin reaalselt lihtsalt iga kolmanda lause järel "Appi! Nii vinge!" Ütles, et tahab Eestisse tulla, sest meil on üks suurimaid ja tuntuimaid swingtantsu festivale.. Ma ei osanud selle peale midagi kosta.. "Kui sa niii ütled?"
Ja siis oli seal soomlane. Ja on tekkinud uus küsimus kui selgub, et olen eestlane, et "Mida Eesti arvab Ukraine-Vene situatsioonist." Ja ma muidugi ju ei tea. :D Aga seda on mult juba mitu korda küsitud.

Ja täna. Täna sain lõpuks mängida päris intelligentsete-prožedega. Nii põnev! Nad on suht junnid programmeerida. Eriti Windowsi arvutiga, mis on niisama jabur (minu jaoks, st).  Eriti LightFactorys. Aga elab üle. Aga ma kindlasti eelistan päris valguspulte, heeblite ja asjadega. (kas heebel on see sõna, mis ma mõtlen?)
Ja palju laule, paljudest muusikalidest, ja külmavärinaid-tekitavalt-kaunid harmooniad. Ja nii palju laule, mida ma pole elus kuulnud. Ja siis veidrad lauluvalikud nagu "That's how you know" Enchantedist?!?!

Jaaa, Paul ütles mulle vähemalt neli korda, et mu tehtud teed on lausa maagilised. Vähemalt ma oskan midagi teha?

Suveluul

Hoiatus: Hästi pikk pildipost