Mu ümber on ilusad inimesed, kes ajavad mu asju, minu heaks.
M ja S, kes pidevalt smseerivad, et "SeejaSEe otsib töötajaid - sulle sobiks see!"
Ja siis Paul (ja ka Matt, üllatavalt?), kes ajavad teatririda ja räägivad kõikide vajalike inimestega.
Ma ei oska olla nii ilusate inimeste keskel. Halb hakkab enda pihta.

Teisipäeva päeval juba olin nii väsinud, et inglise keel ei tahtnud hästi välja tulla suust. (St, ma olen päris kindel, et ma vahepeal rääkisingi eesti keeles..)
Hommikud pole minu jaoks. Et 8.30 olla majast väljas, on vaja HÄSTI palju tahtejõudu. (Seletasin seda M'ile täna, ta naeris mu üle ja ütles, et "8.30 hommikul on ju tegelikult juba keskpäev... minu jaoks". Bleh.

Ehk sel nädalal teatrimaailmas:
* Edith teeb nägu, et ta saab aru, mis toimub elektri-installatsiooni-maailmas. Kaablid ja positsioonid ja terminalid ja. Eh, mida? (ja natuke blondid hetked..)
* Edith saab aru, miks wibbliwobblid (ehk liikuv-valgus) tegi seda, mis ta just tegi ja kuidas viga parandada. Hakkab looma.
* Ei Edith ega Paul ei tea, mida üks või teine cue peaksid tegema. "Kas ma lihtsalt vajutan Go?" "Jaa, mida iganes, midagi väga hullu ju ei saa juhtuda.." - Lisaks - milleks peaksid näitlejad oma blockingust kinni pidama. Milleks? Kellel seda vaja on? Me cue'd ju üldse ei olene nende liikumisest. Mkm.
* Tim'iga üürgame korda mööda (ja korraga) erinevaid esitatud laule ja üritame teisele üht või teist laulu kummitama saada. (Tim'il igal juhul õnnestus see..)
* Edith peab pagana Qlab'is videojunni hästi professionaalselt tegema pühapäeval, ruttu. Üldse ei oota seda. (peaks vist Qlabi taas avama ja vaatama, et kuidas miski toimis..)


Ja muidu:
Mina, peakokale: "Jah, ma teen järgmine nädal hommikuid. Ma olen S'i juures öösel ja siis ma ei pea 2 tundi transporteeruma, et tööle jõuda, nii et on OK."
Peakokk: "Et, kas 11 on liiga vara..?"
Mina: "EE... Ma just ütlesin, et MA EI PEA REISIMA, et siia jõuda. Ma võin teha hommikusööki ka.."
Peakokk: "Ok, ma panen su kella 11st siis"
Midaiganes. MIDAiganes.