5.detsember, küünal

Passisin kodus. Niisama. SÕin ploomi ja mandariini ja šokolaadi. Tahtis vist natukene jõulune ja kodune olemine olla, aga ei tulnud nagu välja..

Tüdrikud ja "Santa Baby"

Õhtul oli Christmas Showcase. Ei osalenud, ilmselgelt. Arvasin, et ma olen ainuke fresher, kes ei osale, aga noo tünks. Ühel hetkel kirjutas Beth mulle feisbuukis, et ou, kas sa esined või lähed vaatama? Ma olin mingi, noo, vaatama lähen kindlasti! Leidsime, et siis lähme koos. Olime juba varakult kohal. Laulsime ukse tagant neile soojendusharjutusi kaasa. St, lõugasime "We like the flowers, we like the daffodils" jaa "big Booty, big booty, oh yeah! big booty number one, number one number ten" janiiedasi! Siis liitus meiega Amber, kes KA ei osalenud showcase'il. Oioi. Naersime telekast tulevaid reklaame ja muusikavideosid.

Poisid ja "üllatus". "Christmas is all around"

Ma tõesti ei mäleta ta nime ja mida ta laulis, aga ilus pilt on :D

Ja hästi laulab muidugi!

Lõpuks saime sisse ka.. Ja siis ootasime veel sada aastat. Olime närvis "NO Millal juba algab???". Lõpuks algas. oli häid laule ja kehvemaid laule. Ja mitu pettumust ja imestust. Aga...eks nad panid kogu kava kokku nädalaga. Niiet, vist oli ikkagi hea. Ei oskagi öelda. Mulle ikka meeldib, see on alati nii.. Mulle alati meeldib!

Osad tüdrukud ja "I feel pretty"

Will ja Sean, koomikud.

4.detsember, jõulutäht

Hommik oli emotsionaalne. Lahkuminekud ikka on.

Käisime veel enne poodlemas natukene. Emps sai veel asjakesi, mida kodustele viia. Jõudsime veel kohvi ja kakaodki joodud.

Lõpuks rong. Taaskord emotsionaalne. Veider ikka on kaugel ja eemal olla. Ja ega vist teistelegi see kerge pole. Harjumused vist, vahel on hea neid lõhkuda.

Jalutasin veel tühjalt mööda linna ringi.

Muretsesin, et kuidas emme ikka saab ja kas kõik läheb hästi ja kõik.

Õpetasin teda veel mälu järgi Londonis liiklema. Leidis hotelli, kõik oli hää.

3.detsember, lumememm

Täna oli nii, et läksime lõpuks Constitution Hilli otsa.

Üksik pink ja jalgratas.

Nukulinn. Kõigest makett.

Ei oskagi midagi väga rääkida. Vägev on ta ikka. Emme oli vaimustuses. Kõndisime ka Borthi poole natukene, sealpool oli ka jube vägev.

Trepp, mittekuhugi viiv.

Lambad olid jube lähedal, mis oli ka väga äge!

Fotosüüdistus. Emme viibis Aberis.

Muidugi lootsin, et üleval on kohvik lahti ja saab midagi süüa-juua seal üleval, aga noooo..milleks? Õnneks tegi emps võikusid kaasa ja neid olid küll hea nosida seal üleval. Kuigi hakkas jahe ühel hetkel ka. Tuul oli jube tugev.

I can't help it..

Vahepeal paistis isegi päikesekene natukene kuskilt pilvede vahelt ja tekitas merele ägedaid päikeselaike! See oli vahva!

Obesed.

Ja mägi osutus palju kergemini läbitavaks kui kämpusesse viiv mägi. Blah. Ma ei oska öelda nüüd, kumb kõrgem on, aga ilmselt on uuest kohast ikka lihtsam üles ronida..ja kui sa ei pea otse mööda asfalti üles ronima, vaid on ikka natukene põnevust ka ja kivid, kuhu toetuma peab ja kivid, mis võivad alla veereda ja miskõik..

Mu linn. Päikeselaiguga.

Siis jalutasime veel Morrisonsi, viisin empsi nats pikemat teed pidi (nagu välja tuli..). Läksime mööda mere äärt. Nägime sadama ja South Beachi ära. Morrisonsis olime kaua kaua ja ostsime paljupalju. Pärast veel muidugi kohustuslik kohvi ja kook ka! Ja siis bussiga koju!

Borth piilub.

Õhtul tegi emps veel hakkliha kastet ja kardulaid. Mmmmm. Kuigi, nii kartul kui ka hakkliha maitsevad siin veidralt. Ikka teistmoodi värk kui kodus :(

Piltmõistatus: mitu lammast on pildil?

Ja siis emps natukene pakkis ka, sest järgmisel päeval oli juba juu teele minek.

JAAAAA. Teatris käisime. Kui nii võib öelda. Broadways tegid mere ääres Bandmingisasjas oma etendust "Lost in the woods". Vägev oli! Naersin, tähendab, ei naernud, olin liiga külmunud, et naerda. Enne olime läbi paduka alla linna tulnud, läbimärjad, ja ega seal kohas ei olnud ka soe. Kõigest ei saanud aru, aga enamvähem ikka, ägeäge.

2.detsember, trummid

Ärkasime emmega ikkagi vara (st, oleks võinud ju magada, kui eile õhtul nii hilja koju jõudsime.)

Kell 11 oli teatriseminar, asjatasin kodus liiga kaua ja jäin hiljaks.. Emme jäi seekord üksi ümbrust pildistama. omapärane seminar oli, asendusõpetajaga..Kohe teistmoodi. Kõik rääkisid pidevalt, ilma et seda oleks vaja olnud välja pigistada neist :D Ja põnev oli, ta lasi me teemadel liikuda sinna, kuhu nad just liikusid. Lõpuks rääkisime stsenograafia asemel sellest, et enamus meist lähevad teatrisse siiski pidulikumalt ja et kuidas me kanname edasi traditsioone oma lapsepõlvest ja miskõik :D Väga mõnus oli! Lisaks meeldis mulle mõte, et oma etendusepiletiga tagad sa omale Koha teatris.

Siis tsillisime emmega linnas. Käisime Costas, sõime ja jõime taaskord. Ma jõin jälle mingit head lattet, aga küllap see ei olnud Starbucksiga võrreldav, sest ma enam ei mäleta, mis latte see oli. mingeid muffineid ikka kaa. Siis poodlesime veidi. Siis jätsin emme poodlema ja läksin üles, sest pidin ju ometi midagi filmi seminariks lugema ka.. (lugesin ma küll palju jah..)

Filmi seminar, kell 16. Meid oli ERITI vähe. nagu päriselt. Mingi 8 umbes..See oli väga veider. Rääkisime, et kas ja kuidas filmid siis ikkagi mõjutavad inimesi.. Ja et miks näiteks ei mainita kunagi uudiseid, mis näitavad nn päris vägivalda ja miks ei ole me, kes me kasvasime umbes Tom & Jerry'ga üles nii vägivaldsed vm. Ja siis me lõpuks leidsime, et ikka on vaja kedagi süüdistada inimeste vägivaldsuses lihtsalt. Et keskajal oldi ju palju vägivaldsemad ja tegelikult on kõik muutunud vähem vägivaldseks.. Aga ikka oli siis ka, et oli vaja raamatuid põletada, mis olid inimestele "sobimatud" ja siis keelata raadiokanaleid ja siis.. ühesõnaga, alati leiab midagi.

Õhtul veel vaatasime emmega veidi Arts Centre'i turukesel ringi ja käisime galeeris. (emps esimesel korral ei saanud arugi, et see jõuluturg, mis Arts Centre'is on, on üldse jõuluturg, vot nii kehv.)

Ja siis ma olin jube väsinud, ja läksime koju. Vaatasime Dr.House'i. Mina: "Saad sa midagi aru ka?" (subtiitreid pole) Emps: "Ei, aga jube tore on! Vaatama veeeel!" ja lahendasime ristsõnu.

1.detsember, kuuseke

Tänane päev algas varakult. Oli vaja jõuda ju hommikusel rongile! Sest 1.detsember möödus

BIRMINGHAMIS!

Ohsapoiss. Kõigepealt pikkpikk rongisõit ja noh, muidugi ilusad ilusad maastikud aknast. Ja mida kaugemale keskmaale jõudsime, seda lumisemaks läks! Ikka nagu päris! Mitte see 2mm, mis siin Aberis paanikat tekitas. Aga ega Eesti lumega ei anna siiski võrrelda.

Põder Jõul, lendab.

Birminghamis maha kobinud, oli vaja muidugi esimese asjana emmel suitsu teha, aga et rongijaamad on "No smoking zone'id", siis pidime ju enne rongijaama territooriumilt välja saama. Noh, muidugi läksin mina selleks ajaks mingisse suvakasse keskusesse sisse ja esimene asi, mida ma nägin oli *trummipõrin* Ben&Jerry'se jäätiseputka. HURRRAA! Kahjuks oli nii külm õues, et ma ei võtnud sealt midagi, aga mul on veel aega kordi ja kordi Birmighami sõita..

Võtsime emmega turismiinfost kaardid ja asusime teele, Operatsioon: Leia Fotopood.

Käsitsi tehtud trüflid.

Natuke uurimist ja siltide uurimist ja suutsin üpris kiiresti meid kohale toimetada. Aga sildid on Birmighamis küll lollid, näitavad teed mingitesse suvakatesse kohtadesse, mis pole isegi kaardile märgitud. Aga siiski saime fotopoe leitud ja pärast tükkaega proovimist ja proovimist ja veel natuke proovimist, leidis emme, et väga hea aparaat on, aga et ta vajab natukene mõtlemisaega siiski.

Päkapikud askeldavad.

Istusime siis Pallasadese poodlemiskeskusesse. Kaalusime mitmemitme kohviku vahel, aga siiski läksime ühte odavasse. Jõime kohvi ja Laste kakaod (vahukommidega) ja sõime muffineid. Siis läks emme tagasi fotopoodi ja ma jäin poodidesse tšillima. Leppisime kokku, et kohtume 1,5 tunni pärast Starbucksis. See ostukeskus oli suht jura, mitte miskit väga ägedat polnud, läksin järgmisesse. 1,5 tunni pärast olin Starbucksis.

Karussell.

Üks piparkoogi latte palun, aitäh. NÄMMM! Pidin veel tükkaega emmet ootama ja nautisin suures üksinduses oma lattet.

Emps ostis fotoka ja me suundusime edasi jõuluturule (Frankfurt Christmas Market on asja nimi). UK suurim jõuluturg!

Inglikesed.

Siuke juba päris reaalne värk! Kaunistatud majad ja piparkoogid ja pähklipurejad ja käsitöö asjad ja..ikka ehtne värk! "Raekoja platsi" moodi kohas oli püsti kuusk (mis oli hale..) ja seal oli karussell!!! jube ilus ja värviline ja hobused ja saanid ja OHSAPOISS! Muidugi ma läksin sellega sõitma! Siis vajas emps süüa, võttis miskit hotdogi sarnast? Käisime veel ringi, tegime võidu pilte ja olime niisama ägedad. Siis ostis emps veel mingeid karamellitud pähkeldisi, neil oli seal suur valik neid!

Karamellitud pähkeldised.

Siis hakkas külm ja me läksime taaskord Starbucksi (peab ju võimalust kasutama). Toffe Nut Latte oligi varsti mul ees. No, viib ikka keele alla küll. Ma vist oleks pankrotis kui elaksin kuskil, kus oleks võimalus pidevalt Starbucksis käia...

Mu Toffee Nut Latte.

Siis hüppasime veel paarist poest läbi, sain endale papud, ja kuna me ei mäletanud, et mis kell see rong nüüd täpselt läks, siis jalutasime juba varakult raduteejaama. Saime veel ühe võileiva ostetud, emps jõudis veel suitsugi teha ja juba jooksimegi rongile. Enamus teest ma magasin. Ühel hetkel ärkasin üles jaa..rong seisab. Nooo, okei. Ma teadsin, et üks pikem peatus on teel, et seal läheb üldiselt rong kaheks (või midagi..).

Tänav, täitsa sinine.

Ootasime päris tükkaega. Siis äkki jäi mootor seisma, tuled kustusid ja küte läks välja. No mida??? Ootasime tükkaega külmas ja pimedas rongis, lõpuks öeldi, et mingi tehniline jama ja rong sõidab edasi mingi 45 minuti pärast. nooooo, okei. Tegelikult läks ta ikkagi kohe suht varsti jälle välja ja mis jama seal tegelikult oli, ei teagi.

Natuke vara küll, aga Häid jõule!

Ja rong jäi Aberisse ainult 10 minutit hiljaks, niiet ma siis ei teagi, et kas see peatus oligi niimoodi planeeritud või mida? Veider igatahes.

Ja õhtuses Aberis on omapärane ja külm ka mäest ülesronida, kauguses nägime isegi jänkut!

30.november

Kuna õhtul oli emps unine, ei jäänud minulgi muud üle, kui varavara magama kobida.. See lõppes sellega, et ärkasin iseseisvalt kell 5. Ups. Passisin siis mingi 8ni pikali, kuni emps ka liigutama hakkas.

Kohv, puder ja linnnaaa!

Vana ülikool varemetest.

Näitasin emmele Seafronti ja vanat ülikooli ja varemeid. Siis pildistas, minu kaameraga, sest tema oma otsustas enne lahkumist katki minna. Vastutahtmist pildistati mind ka. Nooojah. Siis käisime vanas ülikoolis sees. Emme ütles, et "See meenutab Romeot ja Juliat". Ahah, okei :D

Mingi suvakas ja vana ülikool.

Siis istusime veel Penguin'i kohvikus. Kohv ja kook. Siis natukene poodlemist ja siis ma pidin tagasi üles jooksma, sest loeng ju hakkas algama.

Filmi loeng.. Mmm.. Ma ei mäleta sellest eriti midagi :P Üldiselt ikka see, et kas filmid mõjutavad inimeste käitumist ja vägivaldsust? Ja et kuidas USAs tähendab fašism midagi muud kui Euroopas. Ja et noh..ühesõnaga, jah.

On mingi..

Hiljem Teatri loeng, emme tuli kaasa, Kristina soovitusel. Valis õige loengu :D Me stsenograafia õpetaja R.Downing andis tundi ja noh.. kui talle võimalus anda ega ta siis midagi tavalist ei tee :D Esiteks me mängisime terve tunni vältel bingot, sest tal oli mingi 140 slaidi ja ta ilmselgelt ei viitsinud kõike läbi vaadata :P Siis karjuti numbreid ja ta näitas karjutud numbriga slaidi :D Teiseks olid tal jalpikendused. Metallist mingid jurakad all.

Taolised asjad oli tal jalas.

Tükkaega narritas neid, kes polnud teda varem näinud "Ma olen siin osakonnas tuntud oma pikkuse poolest, jajaa, nad saavad mulle alati lisatööd anda, kui kuskilt kõrgelt on vaja tolmu pühkida.." Üldiselt näitas pilte. Appiast ja Graigist ja teistest veel. Ehk modernsest lavakujundusest, kus tihti ei olegi põhiroll näitlejal, vaid näiteks valgusel. Vot.

Õhtul oli tarvis välku katsetada. Ehk "Edith omas toas."

29. november, hiljem

Hommikune film oli seekord siis "A Clockwork Orange", ma ei oska kohe mitte midagi kosta selle filmi peale. Niiet, las ta siis lihtsalt olla, kuskil.. ja võibolla põhjustada mingite vägivaldsust, aga minu jaoks lihtsalt olla..kuskil.

Stsenograafias panime jälle tühja, see tuleb meil hästi välja! :D Ei, tegelikult me siiski suutsime midagi teha. Tegime minust marionetti ja siis leidsime, et ongi väga äge nii! Arendasime oma mõtteid edasi - oh, kui palju sümboleid!

Ja siis, jaaa SIIIS.

Tuli joosta alla linna, sest emme ju tuli! Jõudsin ääretult täpselt (rääkige veel Arriva rongid jäävad ALATI hiljaks, väga täpne oli see). Ja juba oligi õhtu ja pime. Natukene Raudteejaama äärset laata ja siis hiigelkohvriga mäest üles! Hoirassaa! Lõpuks oli üks Bulgaaria poiss, kes lihtsalt ja vabatahtlikult aitas kohvri P-W mäest ja ka Trefloyne'is 3.korrusel. Vottak.

Kallistused, asjad, emme.