LNDN 0,7

Ja siis oli võiõlu, mis oli hästi magus ja natuke liiga gaasiline, aga ikkagi kuidagi piisavalt hea, et oleks võinud lausa veel juua. (kinnituseks, võiÕLU on tegelikult umbes mingi limonaad, mitte-alkohoolne)

LNDN 0,6

Ja siis jäin suu ammuli, pisarad kurgus seisma, olles astunud Sigatüüka maketi ruumi. Puhas maagia.

LNDN 0,5

Ja siis Starbucksi töötajad leiavad, et Edith on liiga keeruline nimi, et 1.arusaada 2.kirjutada 3.hääldada. Edithist sai Elise.

LNDN 0,4

Ja siis on need päris turistid-turistid, kes kõnnivadki meeter minutis ja vaatavad üles ja alla, ja Minagi juba närviline ja kihutan mööda, et ikka sihtpunkti jõuda. Kiiresti. Aga jõuab ikka ka vahel üles ja alla vaadata ja märgata mõne maja katusel ahvi joonistust või mõnd ilusat akent ja ust.

LNDN 0,3

Ja siis on lõputud seosed igasuguste filmidega nagu Mary Poppins või Potter või Oliver või Cats või midagi muud.

Lõputud pargid ja päikesed ja lilled ja linnud ja kõndimised.

LNDN 0,2

Ja siis on neljapäeva õhtu ja kõik vastu jalutavad inimesed lõhnavad alkoholi järele. (ja iga kolmas neist on kas liiga noor või Ameeriklane).

LNDN 0,1

Ja siis ma olin raamatupoes ja lugesin ja sirvisin kõiki neid ilusaid raamatuid, ja mõtlesin, et lähen koju ja tellin amazonist, sest on hästi palju odavam (aga kunagi ma hakkan rikkaks ja siis ma lähen ja sirvin ja vaatan raamatuid raamatupoes ja kui vähegi tundub ilus, siis ostan ka, nii ja kohe, ja siis mul on suuuuur raamatukapp/-riiul/-asi, ja on hästi ilus olla). Aga nüüd ma juba ei mäleta kõiki neid imeilusaid raamatuid, mida ma pidin ostma, ja siis ma hakkan kahtlema, et äkki ikkagi pole väärt seda ostu, et kuhu ma panen nad kui pean Aberist lahkuma.

Ja siis Waterstone'is on need imeilusad riiulid ja lauad, kus on töötajate soovitused või twitteri ja feisbuuki kaudu tulnud soovitused või a la "Raamatud, mis panevad sind ohkama". Ja siis neil on kõigil käsitsi kirjutatud review'd ja on ilus.