16.oktoober

Hommikul tööl tädi tellis koogi, pildiga. Pildiga Peter Rabbitist. Ma juba niutsusin seal nunnudusest ja siis ta ütles, et see on ta abikaasale 65ndaks sünnipäevaks!!! Oh, see täitsa tegi mu hommiku! niii äge! Ütles veel, et ta mees kogub igasuguseid Peter the Rabbitiga seotud asju.. 65! Niii vahva!!

Muidu oli üle pika aja vaikne ja rahulik päev. Eks see tuul vist puhus kõik kliendid teelt kõrvale.. (ma hommikul minnes mõtlesin ka, et ei tea, kas jõuangi õige majani.. puhutakse enne minema äkki..)

Peter the Rabbit, teile siin.

14.oktoober

Tere, täna on meie majas 14 kraadi..ee..sooja?
Suuloputusvedelikuga suu loputamine oli nagu oleks väga külma jäätist järsku hammustanud.

Ja paljas mõtegi, et ma pean oma fliistekist toogast välja ronima ja sinna vihma kätte astuma, et Morrisonsi jalutada, paneb võbelema.
Ja siis pärast läbimärjana siia "sooja" majja tagasi tulema. bõrrabõrra

13.oktoober

Vahepeal oli üks Neljapäev, üks production meeting ja hästi palju väsimust ja läbimärg olemist.

Production meeting oli..ma ei tea.. Joan ei mõista vist, et kõik ei peagi seal kohal olema, ja et see pole parem kui ta tund aega vähemaks võtab seda production meetingut..
Ja siis see Neljapäev oli täis tassimisi ja arvuti ja printeriga mässamisi ja ühest kohast teise jooksmisi. Ja siis lõpuks õhtul koju jõudes oli Elise ja Kiku poolt üks suuuur Domino pizza. SUUR. 1,5 päeva sõin seda.
Ja production meetingul, Richard jõudis enne mu mõtteni kui ma seda öelda jõudsin.. Bleh.

Ja reedel olin palju arvutis ja kirusin taas Google Sketchupi. Kui taun saab üks programm olla? Aga sain igatahes mingi kast-kast-silinder lavakavandi tehtud.

On juba aeg, kus ma ei võta grupiasjadest osa, vaid olen stsenograaf ja..ma ausõna ei tea, mida ma seal proovides tegema peaks.. Peaksingi vist väga asjalik olema ja uuurima koguaeg ja joonistama ja sketchima ja tegema midagi..

Ah, reedel ikka võtsin osa ja olin koormeister..üksi. Okei, Sam aitas natuke. Sest Joan oli kuskil meetingul. Hästi kaua. Aga ma õpetasin neile laulu selgeks, enamvähem. Alt puterdab natuke, vahel, kui nad kahtlema hakkavad. (Mitu korda ma ütlesin eile neile seda, et ärge kahelge, sest te teate ja kui te kahtlete, siis hääl hakkab värisema ja läheb sinna kuhu just tahab?) Ja siis nad suudavad vahel väga veidralt mööda laulda.. Ja siis.. Oh, mõistsin, et ma ei oska ühtegi laulmisega seotud inglise keelset sõna ja olen lihtsalt mingi "And then your voice does this *teeb käega lainet*". Ei, põnev kogemus on.

Ja siis ma igakord nutan kui mõnda Ellioti ja Lily stseeni improviseeritakse. Ausõna.

Ja nüüd..pildi aeg!

Kui meid Kikuga kostüümilattu lastakse.. 

Me grupi tüdrukud loevad luulet.. 

Edith toksib klaverit 

Kui mehed tegid etüüdi 

Langev jada. 

Kui kõik oli roosa ja sädelev.. 

Kui meestele tehti sõjaväe õppust ja neist said mehed. 

Niiiiinnjaaaa! 

Kui kõik said viipekeele selgeks

8.oktoober

Mida kolm poissi teevad/õpivad kolme peale 40 minutit, teeb/õpib Edith 4minutiga.
ehk kuidas Edith on tehnika-guru ja Qlab'i-printsess.

Mõtted on pidevalt Productionil, mis on veider, sest ma tavaliselt pole üldse nii...pühendunud? või..närvis?

Uni on endiselt suur. Aga on vaja NewMedia tobedaid tekste lugeda. (NewMedia aine-ideena on hea, aga selle teostus on üks suur prügihunnik.)

7.oktoober

Oma ainsal vabal päeval ärkab Edith kell 3.30. Loodetavasti oli see uni siis vähemalt piisav, et järjekordne nädal vastupidada.

Ma ei taha New Mediat lugeda.
Ja ma ei suuda neid Arvo Pärte otsida, sest neid ei leidu interneti avarustes mulle lihtsalt dõunlõudimiseks.
Tegelikult on tore, igasugusst põnevat muusikat omada, jaaa.

5.oktoober

Neljapäeval oli production meeting, olin päris asjalik..Võinoh, jagasin enda kui stsenokunni arvamusi. Enamus 2 tunnisest meetingust läks Joani lobisemise peale (oli näha kuidas Becky ja Andrea lihtsalt surevad seal..:P (nad on siis productioni põhitädi ja kostüümi-õmblustädi)).

Ja siis meie õppejõud stsenograaf on Richard. Tegi mulle tähtsaid nägusid ja ütles, et me räägime hiljem veel. JEEBUS. Richard on keeruline, ta tundub siuke ninnu-nännu, pai-pai, aga tegelt ta teeb su täitsa maatasa kui sa ei tee nii nagu talle meeldib. Selles suhtes on Simoniga hea, et sa vähemalt tead, mis ta tahab sust.. Richardist ei saa kunagi aru, et mis talle nüüd meeldib või mitte.. (Aga samas on ta mu personaltuutor ka, niiet... ülikoolidele/töökohtadele references - siit ma tulen!)

Ja siis poolpäeva olime Kikuga kostüümilaos - tuhnisime, otsisime õiget ajastut, mida me ei leidnud..
Keegi tahab mulle Kaunitest 7 ilusat Müllersoni-aegset pluusi saata? :D
Tegelt oli niikuinii jama selle kostüümiga, sest me Kikuga mõtlesimegi pigem Edwardi (Müllersoni) aega.. Võinoh, natuke hiljem siiski, et - kõrge kaelusega pluusid, prossid, kõrge pihaga seelikud, mis ei ole enam maani ja militaarjakid.. Aga kuna aasta on 1918, siis Andrea (kostüümitädi) arvas, et peaks olema hoopis rohkem juba 20ndate hõngu, et vöökoht on puusale kleidid ja laiad kleidid jaa.. ühesõnaga.. oli üks suur jura..
Ja siis muidugi sõduri (maeisuudaöeldaseda sõna, tahaks öelda ülikonnad, aga see pole kindlasti see..) uniformid ühesõnaga... Meil on laos täpselt 1  1.maailmasõja aegne uniform.. HURRAAA. Me lõpuks võtsime vist väga mitu 2.maailmasõja aegset rüüd ka, sest ma leidsin,et nad on sama lõikega (Ma pole tegelikult 100% kindel) ja et värvi erinevust pole vast (ma tõesti loodan) väga näha..
Sest ühe rüü laenutamine läheb maksma umbes 100 naela.. Ja meil on..8 meest vist? :D Ja 1500 naelane budget.. Et noh.. oleks kehv kui üle poole budgetist läheks kostüümilaenutusele.

TÄna olin laulukunn. Toksisin klaverit. teadsin kõiki hääli. Olin poistele tuutor ja dirigent. Teadsin, kust noodist laul algab. Hurraa.
Sattusin peaaegu ka hästi-kirjutajate-klubisse. (Elliot ütles, ma ise ei saanud midagi aru...) ehk oskan analüüsida, vist. Lõik mu kirjatükist loeti ette, tundsin end nagu keskkoolis või kuskil.. Päris jube oli, natukene.. Ja ma üldse ei mäleta, et ma selliste sõnadega oleks kirjutanud.. Aga, ok siis.

Ja nagu HURRAAA, Homme saab kella 10ks minna!!!! ja mitte 9ks. IMELINE!

1.oktoober

On öö, vihma sajab, on oktoober, on sügis, ja leidsin selle, ja mõtlesin, et Linnateatri "Tõde ja õigus 2." on ikka väga kaunis tükk. VÄGA.

Ja muusikapala on ka imeline, on ju!