Lisaks. Kaks raamatut, millele ma tahaks lähitulevikus käpa peale panna.


Stephen Fry's Incomplete and Utter History of Classical Music

ja

Gareth Malone's Guide to Classical Music: The Perfect Introduction to Classical Music

Palju rohkem kui klassikaline muusika huvitab mind, mis neil kahel mehel selle kohta öelda on. Üks, kes teenib elatist sellega, ja teine, kes ütleb, et ta pole võimeline muusikat tegema. ÜLIPÕNEV. 

Palutakse siin, et ma teid oma eluga kursis hoiaks.
Üllatus, üllatus. Mitte miskit põnevat pole juhtunud väga, on keeruline nõnda kirjutada (isegi minu võimetel, mitte millestki midagit saada, on piirid)

Mõned punktid siis:

* Paar nädalat tagasi käisin skämm vestlusel. Ehk selline pool-püramiid-skeemil töötav firma. Vahetab iga paari kuu tagant nimesid, sest inimesed saavad neile jälile. Reklaamivad igalpool, aga ei ühtki sõna, mida töö tegelikult kujutab. Õnneks ma olen loll ja ei saa telefonis rääkimisega hakkama, st nad helistasid mulle 8 tundi pärast neile oma CV saatmist (muidugi oli see juba veidi veider..), ja kuna ma ei saanud telefonis muust aru, et ole järgmisel päeval intervjuul (veel imelikum), siis ma otsisin telefoni numbrit guuglist ja sain osaks mitmele tunnile põnevale-hirmutavale lugemisele. Nad kuulutavad, et on retail sales ja marketing (pmst riidepoed jms), aga tglt sa käid ukselt uksele ja üritad inimestele kaupa pähe määrida. 12 tundi päevas, 5-6 päeva nädalas. HURRRAA! Kõige toredam osa selle juures on see, et palka makstakse ainult commissioni pealt (st kui sa midagi ei müü, siis sa töötad 12 tundi päevas tasuta). Õnneks, et ma lugesin enne, ei tulnud eriti tahtmist sinna intevrjuulegi minna, aga ma tahtsin näha, mis moodi nad tegelikult toimivad.. Tundus, et nad olid arukamaks saanud. Ja vähemalt mulle öeldi kohe, et mis aegadel ma töötaks (10-22 iga tööpäev), aga täpselt endiselt ei öeldud, et mis sa teed - öeldi, et "näost näkku müük" - aga see pmst võib tähendada ükskõik mida.. Ütlesin, et ajad ei sobi, ja onu ütles, et no sorts, siis meil pole sulle midagi pakkuda. Noogutasin ja läksin minema. Tund hiljem helistati uuesti, et "ilgelt edukas intervjuu oli, tule homme proovipäevale". Naersin neile näkku..

* Reedel täitsin ära töötu toetuse saamise paberi. 2 minutit pärast selle ära saatmist helistati mulle ja sain intervjuu pühapäevaks. Nõnda siis.

* Laupäev möödus unepuudusega võideldes meeletus Londonis. Hoidsin Janely'l kätt ja punusin patsi. Oigasin ilust National Theatre'is (kas ma võin terve nende raamatupoe tühjaks osta, palun?). Olen Londonit igatsenud. Aga elada seal siiski vist ei tahaks veel. Aasta-paari pärast ehk.  (Hiljem tuleb pilte ka , kui hästi läheb)

* Muidu joon palju kohvi ja loen Wodehouse'i raamatuid ja itsitan iga neljanda lause pihta (ei, tegelikult, ta kirjutamis-stiil on nii kaunis, et sureära). Vaatan The Choir'i ja endiselt unistan dirigendiks olemisest. Vaatan House'i ja Elementary't ja imetlen kõike Holmes'i põhist. Ja mõtlen, et peaks ikka kelleltki tolmuimejat laenama.

Vot. Mitte miskit põnevat.  Aaa. Saapa tallas on ka auk, see pole tore.

Tesla Prime

#ScienceFiction Writer, #Astronomy Professor, #futurist, Systems Engineer for #JPL/NASA and dad. Working on my first novel, Tesla Prime and the Regulus Event. ASTRONOMY PROFESSOR. WORKS FOR NASA. KASMAVÕINKUSKILNURGASNUTTA?  Minestab. Mismoodi te inimesed mõtelete, et te Edithit twitteris jälgima hakkate? Ma isegi ei postita midagi.

Täna söön musta leiba ja lahendan ristsõnu.


(ja lõpetasin just Troonide mängu teise raamatu lugemise, ahoi, raamatukogu, tahan järgmist juba järada!)

Õrn

Esmaspäeva öösel vaatas Edith ilmateadet ja avastas, et hommikuks lubatakse udu. Siis tuli Edith hullumeelsele mõttele: Milleks magada kui saab hommikul päikese tõusu ja udu läbi kaamera jahtima minna? Mõeldud tehtud.
Udu muidugi ei olnud. (Hommikul ütles ilmateade ka seda..) Aga kuna ma olin juba üleval (või noh.. endiselt), siis ma läksin hommikut jahtima siiski.
Läksin ammu juba uudistamist vajava jõe äärde. Nii palju sügiseid värve! Hullumeelne mitu erinevat tooni kollast ja punast ja oranži võib leida metsast. Ometi aga ei rahuldanud see mu silma, mis vaatas läbi kaamera.. Nii ma siis proovisin midagi muud. Kõigepealt "igapäeva elu igavat" ja hiljem "õrna". Natuke "abstrakti ka". Jooned ja grupid ja süsteemid olid üldse teemas.

Nautige siis või midagi..

See on looduspark, mis meie maja taga asub. Eemal all on jõgi.

Edasi tulevad "õrnad" (ma tegelikult ei suuda sobivat 'nime' neile välja mõelda hetkel.

Mõned pildid ootavad veel ka photoshopist läbi käimist, et äkki saab midagi põnevat veel.
Üldiselt ma olen alati arvanud, et mulle meeldib loodust jäädvustada, aga ma tegelikult ei tea. Alati tahaks tabada neid imeilusaid suuri panoraami-laadseid maastike, selliseid mis alati igasuguseid auhindu võidavad. Aga ometi see pole veel minu puhul toiminud (laiade maastike tabamine siis...) ja üldiselt ma annan alla, aga seekord kuna kell oli 7 hommikul ja ma olin soojast mugavast toast juba välja roninud, siis ma leidsin, et tuleb leida teine vaatenurk, ja ma olin tükk aega väga vaimustuses ja endiseltki peaaegu rahul mõne pildiga. Je?

Kõik nutsid ja taustaks oli "spiegel im spiegel" - see on absoluutselt ebaaus TV helimontaaž...

ehk Edith vaatab The Choir'i tuletõrjujate osa, nutab kananahk ihul ja unistab dirigendiks saamisest.

Ma harrastan nii vähe rääkimist, et kui ma räägin 5 minutit telefonis, siis kõne lõpuks on mul hääl nii ära, et ma ei saa "Bye"'gi öeldud normaalselt.