Mul tuli meelde, mille üle ma olen unustanud vinguda.
Et see fotograaf, kes käis peaproovis pilti tegemas oli idioot.
Kes see teeb teatris välguga pilti? Tükkaega kirusime ühe teise valgusetüübiga seda fotograafi..
Siis ma vahe peal mõtlesin, et äkki ta on mingi eriti osav ja teeb mingit nippi, et tulevad välguga ka ehtsad pildid, aga nooo.. täna vaatasin siis neid pilte, mis olid pandud üles fuajeesse ja tahtsin kreepsu saada. Ma ausõna võin iPhone'iga ka kaunemaid pilte teha..
Nagu pooled neist polnud ligilähedaselt fookuseski mitte, sest teatrisuits+välk pole kõige kavalam mõte.
Ja kui mõni pilt oligi fookuses siis see oli lihtsal ülevalgustatud ja (mis sõna see on, mis ma otsin, et kui valgus on otse näkku?) nägudega ja päris õudsad(sed? kes seda veel teab..)
Hakkas kahju, et ma ise idikas olen ja kaamerat kaasa ei tassinud...(mitte, et mul oleks olnud hetke, kus klõpsida, aga pmst.)
May 4, 2014
May 3, 2014
"Annie get your gun"'is on kõige kehvemad muusikud, mis asjad te olete ja miks te nönna mööda mängite?
Mu lemmik on, et iga kord kui ma teen midagi teatrivalgusega seotut, järgneb sellele meeletult metsik peavalu. Absoluutne lemmik. Ma saan aru, et mu hellad silmad ei kannata palju valgust, aga ahoi, valgus on mu lemmik ju :(
Mu Sigatüüka särk oli täna vestluse algataja. Kõik nõustusid, et väga vinge on, ja Potter oli jututeemaks mõnda aega.
Tegime sünkroontantsu härra Intspitsiendiga. Ja laulsime korda mööda cans'idesse (teatrirüüpide vaheline kommunikatsiooni vahend, mille nime ma ilmselgelt ei tea eesti keeles.. mikrofoniga kõrvaklapp, mida igausgused lavatagused kannavad (valgus, dirigent, heli, inspitsient, lavamehed), et saaks lihtsalt kommunikeeruda).
Jaaaaa.. rohkem ma ei mäleta, mis ma öelda..aaaa.. et ma olen lootusetu follow spotiga, ma endiselt ei saa pool ajast aru, kus ma olen omadega, eksole. Lisaks "I can do anything" ajal nad liiguvad nii meeletult, et siis on eriti vahva hüplev follow spot Edithi poolt :P (õnneks ma enamus ajast vajutan lihtsalt GO'd..)
Nüüd vist sai kõik.
Mu lemmik on, et iga kord kui ma teen midagi teatrivalgusega seotut, järgneb sellele meeletult metsik peavalu. Absoluutne lemmik. Ma saan aru, et mu hellad silmad ei kannata palju valgust, aga ahoi, valgus on mu lemmik ju :(
Mu Sigatüüka särk oli täna vestluse algataja. Kõik nõustusid, et väga vinge on, ja Potter oli jututeemaks mõnda aega.
Tegime sünkroontantsu härra Intspitsiendiga. Ja laulsime korda mööda cans'idesse (teatrirüüpide vaheline kommunikatsiooni vahend, mille nime ma ilmselgelt ei tea eesti keeles.. mikrofoniga kõrvaklapp, mida igausgused lavatagused kannavad (valgus, dirigent, heli, inspitsient, lavamehed), et saaks lihtsalt kommunikeeruda).
Jaaaaa.. rohkem ma ei mäleta, mis ma öelda..aaaa.. et ma olen lootusetu follow spotiga, ma endiselt ei saa pool ajast aru, kus ma olen omadega, eksole. Lisaks "I can do anything" ajal nad liiguvad nii meeletult, et siis on eriti vahva hüplev follow spot Edithi poolt :P (õnneks ma enamus ajast vajutan lihtsalt GO'd..)
Nüüd vist sai kõik.
April 29, 2014
"Sound of music" ja kohe otsa "Annie get your gun"
Mind hellitatakse ära teatriga ju nõnda.
Teha get out, jõuda koju kell 1 öösel, et järgmine hommik kella 7ks hommikul jälle teatris olla, et teha get in, ja seda teha kella 11 õhtul. Et siis järgmine päev teha taas üks 9-23 päev. Ma olen üsna väsinud, aga mul on niiii tore!
Get out oli nats junn, sest meil polnud piisavalt akudrelle. Kamandasin natuke me armast stage crew'd, ja tundsin end tähtsana. Ja sain elu esimese hiigel lihavõtte muna! (Mul on ilgelt hea meel, vähemalt mul on õhtuti midagi kähku süüa :P )
Ja järgmisel hommikul get in'is tegin kõike valgusega seotut (Ja rääkisin näitlejatele prozedest ja tundsin end jõle targana.. "No, no, we'll go and do that, you know too much to do simple things" :P ) ja õppisin palju ja oli nii tore, ja lugesin esimest korda tegelikku valgusplaani, ja käisin tallescope'i otsas ja fokusseerisin valgust ja siis lubati veel valguspuldiga ka veidi mängida.
Ja täna käisin eriti jubedate redelite otsas ja jäin ellu (v.a see kord kui ma poole pealt alla kukkusin, aga see oli ka rohkem šokk kui tegelik viga saamine.. Ja ütleme, et ma olen kass, sest teine tüüp mu kõrval oli lihtsalt mingi "Kas sa kukkusid või hüppasid?")
Ja ühesõnaga, sain enam vähem üle oma redelite hirmust, mis on fun!
Lisaks tegin follow-spoti õhtuses proovis, mis on taas linnuke kirjas!
Kõik mu lihased valutavad ja mu käed ja jalad on nii sinikaid täis, et igalt poolt on valus, aga waheeey teater!
Kui nüüd keegi vaid mõtleks välja viisi, et ei peaks pesus käima või sööma, siis oleks eriti vinge!
Mind hellitatakse ära teatriga ju nõnda.
Teha get out, jõuda koju kell 1 öösel, et järgmine hommik kella 7ks hommikul jälle teatris olla, et teha get in, ja seda teha kella 11 õhtul. Et siis järgmine päev teha taas üks 9-23 päev. Ma olen üsna väsinud, aga mul on niiii tore!
Get out oli nats junn, sest meil polnud piisavalt akudrelle. Kamandasin natuke me armast stage crew'd, ja tundsin end tähtsana. Ja sain elu esimese hiigel lihavõtte muna! (Mul on ilgelt hea meel, vähemalt mul on õhtuti midagi kähku süüa :P )
Ja järgmisel hommikul get in'is tegin kõike valgusega seotut (Ja rääkisin näitlejatele prozedest ja tundsin end jõle targana.. "No, no, we'll go and do that, you know too much to do simple things" :P ) ja õppisin palju ja oli nii tore, ja lugesin esimest korda tegelikku valgusplaani, ja käisin tallescope'i otsas ja fokusseerisin valgust ja siis lubati veel valguspuldiga ka veidi mängida.
Ja täna käisin eriti jubedate redelite otsas ja jäin ellu (v.a see kord kui ma poole pealt alla kukkusin, aga see oli ka rohkem šokk kui tegelik viga saamine.. Ja ütleme, et ma olen kass, sest teine tüüp mu kõrval oli lihtsalt mingi "Kas sa kukkusid või hüppasid?")
Ja ühesõnaga, sain enam vähem üle oma redelite hirmust, mis on fun!
Lisaks tegin follow-spoti õhtuses proovis, mis on taas linnuke kirjas!
Kõik mu lihased valutavad ja mu käed ja jalad on nii sinikaid täis, et igalt poolt on valus, aga waheeey teater!
Kui nüüd keegi vaid mõtleks välja viisi, et ei peaks pesus käima või sööma, siis oleks eriti vinge!
April 25, 2014
April 23, 2014
Oh kui tore on teha jälle korraks 11,5 tunniseid teatripäevi! Niii hea!
Teate, nende tase on päris kõva, arvestades, et tegemist on amatööridega (ja mul on peas mõte mu esimese aasta Aberi vanemate inimeste muusikateatri grupp, see oli kohutavus kuubis...)
Aga nad laulavad eriti vingelt ja need tibud on nii nunnud, no ma ei või! ("Helisev muusika" siis, need pisemad von Trapi lapsed)
Ja ses suhtes, et esimest korda mu elus vist läksid nii tech kui ka dress run suhteliselt libedalt ja ilma suurte viperusteta. Nagu.. WOW! (11,5 tundi läks lihtsalt selle pärast, et kaks truppi lapsi on, ja mõlematega tuli teha nii tech kui ka dress..)
aga ainult ühe trupi vanem poiss laulab "Head ööd" (So long farewell) kõrge noodi, oli kurb kui esimene ei laulnud, aga siis see kes laulab, teeb seda niiiii hästi, et päris äge on!
Ja see lava näeb šeff välja ka! Valgus vaid on natuke liiga "muusikal" minu jaoks.. Noh teate.. roosad ja lillad ja muud sellised toonid, mis on nn "Muusikali" värvid.. ja selles suhtes on nats cheesy see värk..(Sellest rääkimata, et roosades ja lillades ja veidrates sinistes toonides ei ole lavakujundus väga kaunis.. aga ok)
(Aga nii palju LED'e ja liikuvaid valguseid!)
Avastasin, et mul on pagana hea mälu kui asi puudutab lava. Esiteks ma pärast esimest tech'i tegin kõiki tantsuliigutusi kaasa (mille peale inspitsienti naeris, et saadavad minu lavale). Ja siis teiseks tech'iks ma teadsin kohati paremini kui intspitsient ise, mis stseen järgmisena tuleb ja mis me tegema peame.. Eks ta ole.. Mitte, et ta on istunud 6 kuud neil proovides vm :D Lisaks pettusin intspitsiendis, et ta ei teadnud öelda dublant Maria'le, kust ta lavale peab minema (sest neiu dublant-Maria ei saanud olla oma tech'is olla ja ei teadnud mitte midagi mitte millestki..) ja siis ma ütlesin talle, kust päris-Maria lavale läks. Go, Edith!
(Homme ma siiski ilmselt umbes ei mäleta mitte midagi, sest täna jäi mul vahele, sest noh.. töö, eksole..)
Lisaks õpetan vanadele briti onudele, et ausalt ka on selline asi nagu Eesti keel olemas... eksole..
(Ja samas natuke noorema briti onuga arutasime hoopis Eesti poliitikat, eksole (mitte, et ma midagi teaks..tema küll teadis, natuke, tahtis Ukraina olukorra mõjust teada..))
Ja siis. Brittide ladina keele hääldus on selline, et sureks.. (nunnad laulavad neil mitu korda ladina keeles..)
(Aga praegu kuulan Eesti "Heliseva muusika" salvestust, ja see tõlge on päris päris kole :/ )
---
Täna aga oli Sarah armas tööl ja andis mulle tüki HEAD juustukooki kaasa ja panin terve hunniku igasuguseid marju sinna peale - vaarikaid, mustikaid, maasikaid ja põldmarju! Nii kaunis!
(Lisaks otsustasime Sarah'iga, et lähme järgmine nädal kuhugi metsa bluebell'e (eem, soome k "Englanninsinililja" et siis Inglise siniliilia?, ametliku nimega "Hyacinthoides non-scripta" Kui see midagi ütleb? Vaatasin kuskilt eriti asjalikult lehelt, et see on longus ebahüatsint (longus siniliilia)) pildistama! Fun times!
Teate, nende tase on päris kõva, arvestades, et tegemist on amatööridega (ja mul on peas mõte mu esimese aasta Aberi vanemate inimeste muusikateatri grupp, see oli kohutavus kuubis...)
Aga nad laulavad eriti vingelt ja need tibud on nii nunnud, no ma ei või! ("Helisev muusika" siis, need pisemad von Trapi lapsed)
Ja ses suhtes, et esimest korda mu elus vist läksid nii tech kui ka dress run suhteliselt libedalt ja ilma suurte viperusteta. Nagu.. WOW! (11,5 tundi läks lihtsalt selle pärast, et kaks truppi lapsi on, ja mõlematega tuli teha nii tech kui ka dress..)
aga ainult ühe trupi vanem poiss laulab "Head ööd" (So long farewell) kõrge noodi, oli kurb kui esimene ei laulnud, aga siis see kes laulab, teeb seda niiiii hästi, et päris äge on!
Ja see lava näeb šeff välja ka! Valgus vaid on natuke liiga "muusikal" minu jaoks.. Noh teate.. roosad ja lillad ja muud sellised toonid, mis on nn "Muusikali" värvid.. ja selles suhtes on nats cheesy see värk..(Sellest rääkimata, et roosades ja lillades ja veidrates sinistes toonides ei ole lavakujundus väga kaunis.. aga ok)
(Aga nii palju LED'e ja liikuvaid valguseid!)
Avastasin, et mul on pagana hea mälu kui asi puudutab lava. Esiteks ma pärast esimest tech'i tegin kõiki tantsuliigutusi kaasa (mille peale inspitsienti naeris, et saadavad minu lavale). Ja siis teiseks tech'iks ma teadsin kohati paremini kui intspitsient ise, mis stseen järgmisena tuleb ja mis me tegema peame.. Eks ta ole.. Mitte, et ta on istunud 6 kuud neil proovides vm :D Lisaks pettusin intspitsiendis, et ta ei teadnud öelda dublant Maria'le, kust ta lavale peab minema (sest neiu dublant-Maria ei saanud olla oma tech'is olla ja ei teadnud mitte midagi mitte millestki..) ja siis ma ütlesin talle, kust päris-Maria lavale läks. Go, Edith!
(Homme ma siiski ilmselt umbes ei mäleta mitte midagi, sest täna jäi mul vahele, sest noh.. töö, eksole..)
Lisaks õpetan vanadele briti onudele, et ausalt ka on selline asi nagu Eesti keel olemas... eksole..
(Ja samas natuke noorema briti onuga arutasime hoopis Eesti poliitikat, eksole (mitte, et ma midagi teaks..tema küll teadis, natuke, tahtis Ukraina olukorra mõjust teada..))
Ja siis. Brittide ladina keele hääldus on selline, et sureks.. (nunnad laulavad neil mitu korda ladina keeles..)
(Aga praegu kuulan Eesti "Heliseva muusika" salvestust, ja see tõlge on päris päris kole :/ )
---
Täna aga oli Sarah armas tööl ja andis mulle tüki HEAD juustukooki kaasa ja panin terve hunniku igasuguseid marju sinna peale - vaarikaid, mustikaid, maasikaid ja põldmarju! Nii kaunis!
(Lisaks otsustasime Sarah'iga, et lähme järgmine nädal kuhugi metsa bluebell'e (eem, soome k "Englanninsinililja" et siis Inglise siniliilia?, ametliku nimega "Hyacinthoides non-scripta" Kui see midagi ütleb? Vaatasin kuskilt eriti asjalikult lehelt, et see on longus ebahüatsint (longus siniliilia)) pildistama! Fun times!
April 19, 2014
Mitmel päeval olen näinud vudinal sibavaid siilikesi ja mu nunnumeeter (küll see on üks vana ja veider sõna? rate.ee) on täiega põhjas, ja lihtsalt tahaks neid kaisutada ja kukimukitada. Siiilikesekesed!
Mu loom-semu puudus ja igatsus on ühesõnaga täiega põhjas. Aberis olid vähemalt Semud Kassid, kes vahel jalutasid sind koju või üritasid sülle ronida, aga Bristoli kassid on tõelised suurlinna kiišud ja kõnnivad omapäi..
---
Ma lõpuks sattusin ilusa ilmaga õue (enne on ka ilus ilm olnud, aga mu plaanid on hõlvanud bussiga sõitmist ja sees olemist, niiet otseselt õues pole olnud...).
Jalutasin oma sihtpunkti, ja hiljem jalutasin tagasi, ja ootasin bussi. Ja see on mingi..umbes noh 20 minutit päikese käes olemist, eksole. Aga mu nägu on nagu vähil, ja ilmselt homme ma koorun. (loe: ehk ma olen ära põlenud, väga).
Rääkige veel, et UK's pole suve. On, lihtsalt kevadel.
---
ROWLINGU KRIMKA! (see, mis on pseodonüümi all kirjutatud) Ma olen nii vaimustuses! See on vist esimene krimka-sorti raamat, mida ma olen lugenud, mis leiab aset tänapäeval. Mis on jube kehv, sest see on jube reaalne, ja Rowlingul on see oskus luua oma tegelased väga elavaks ja reaalseks. Ehk mul on viimasel mitmel päeval olnud kange tahtmine otsida netist samu asju, mida nad otsivad, guugeldada neid nimesid, neid pilte, mida nad vaatavad.
Lisaks toimub sündmus Londonis, nii nagu mina seda tean, mitte.. you know... aastal 1886 ja London, mis on ju ka tore, aga pole siiski nii elav mu silmis (valetan täiega, see on mu lemmik aeg ja koht, ja kui viia edasi seda mõtet ajareisist, siis see oleks kindlasti üks mu sihtkohtadest). Aga siiski, London, nii nagu ta on, oma poodide ja rahvamasside ja pubikeste ja metroo ja McDonaldsitega. Käega katsutav, ühesõnaga.
Ja Rowling hoidis nii hästi viimase hetkeni sind teadmatuses oluliste faktide eest, et sa poleks kindel kuni pääriis viimaste hetkedeni, et kuidas müsteerium laheneb. (Ma pean ütlema, et mu instinktid on head, peaaegu.)
Nii kaunis oli, ja mul on hea meel, et tal on plaan veel kirjutada sellesse seeriasse.
Mõtlen veel, et see raamat on palju lähemal Potterile ja sellele stiilile, kui Casual Vacancy (mis iganes ta eesti keeles on... "Ootamatu võimalus", tuleb välja). Casual Vacancy ei istunud mulle üldse.. Nii tavalised ja igavad inimesed (okei igav on vale sõna, aga pmst) ja kuidagi...tuim..nagu ta oleks üritanud tõestada, et ta oskab teisiti kirjutada (st teisiti kui Potter..). (ja mis ma endast arvan, et hinnata mingit autorit... jeeebusjeebus, tunnen end nagu mõni kirjanduse õpetaja, kes sunnib sind arvama, et kui autor kirjutab sinisest taevast, et ta siis ta mõtleb vabadust ja miskõiksuguseid metafoore, selle asemel, et lihtsalt...sinine taevas..) (mitte küll päris see mastaap, aga mind alati ajab närvi kui inimesed üritavad arvata või "teavad", mida autor mõtles.. JURA.. minge ära..Aga jah, see selleks).
Ühesõnaga, mul on nii hea meel, et ma selle kogemata ostsin.
(vaatan just Waterstones'ist, et järgmist saab juba ette tellida, aga et kahe kuu pärast alles tuleb...Hakkan päevi lugema)
---
Lisaks, kuna tekkis natuke raha, onju, siis ma olin eriti priiskav täna toidupoes (tegelt ei olnud, lihtsalt ma mõtlesin, et ostan, midaiganes ma tahan, aga tundub, et ma siiski ei taha väga paljut..)
Igatahes on mul nüüd äkki maasikaid ja viinamarju, ja see tundub selline luksus,et noh.. 5tärni.
(Ja ma kunagi ei mäleta Morrisonsi minnes, et neil on parim salaami, ja ma natuke kilkan sisemiselt igakord kui ma jalutan sellest "deli" alast mööda ja mul tuleb see meelde!)
(Lisaks. Avastasin, et on olemas söödavat sushit. (Jah, täpselt nii palju vabadust ma endale lubasin, et kui mulle pole elus sushi maitsenud, et siis osta karbike take-away sushit, sest.. vahet pole onju..).. Ja et mulle lihtsalt üldse ei meeldi see must ümbris-asjandus... Aga mist'and on Californian sushi on päris mõnus lausa..) (Sõin juurvilja sushi valikust, ei mingit toorest kala ega muud rõvedust)
---
Nüüd vist sai kõik maailmamured ära räägitud.
AAAA EI.
Käisin täna lõpuks aitamas seda teatritrupikest. Ehitavad oma lava. Aitasin värvida ja värki. Aga seal on üks vanem mees, ma arvaks, et noh 60+ (aga ma olen kehv vanustega, eksole).
Aga ta on täpselt nagu mina!
Ta teeb samasuguseid tobedaid häälitsusi nagu mina! Või üritab asjadega rääkida! Või ütleb täpselt selliseid tobedaid kommentaare nagu mul on tihti kombeks. Ma nii itsitasin ta üle koguaeg. :D
Mu loom-semu puudus ja igatsus on ühesõnaga täiega põhjas. Aberis olid vähemalt Semud Kassid, kes vahel jalutasid sind koju või üritasid sülle ronida, aga Bristoli kassid on tõelised suurlinna kiišud ja kõnnivad omapäi..
---
Ma lõpuks sattusin ilusa ilmaga õue (enne on ka ilus ilm olnud, aga mu plaanid on hõlvanud bussiga sõitmist ja sees olemist, niiet otseselt õues pole olnud...).
Jalutasin oma sihtpunkti, ja hiljem jalutasin tagasi, ja ootasin bussi. Ja see on mingi..umbes noh 20 minutit päikese käes olemist, eksole. Aga mu nägu on nagu vähil, ja ilmselt homme ma koorun. (loe: ehk ma olen ära põlenud, väga).
Rääkige veel, et UK's pole suve. On, lihtsalt kevadel.
---
ROWLINGU KRIMKA! (see, mis on pseodonüümi all kirjutatud) Ma olen nii vaimustuses! See on vist esimene krimka-sorti raamat, mida ma olen lugenud, mis leiab aset tänapäeval. Mis on jube kehv, sest see on jube reaalne, ja Rowlingul on see oskus luua oma tegelased väga elavaks ja reaalseks. Ehk mul on viimasel mitmel päeval olnud kange tahtmine otsida netist samu asju, mida nad otsivad, guugeldada neid nimesid, neid pilte, mida nad vaatavad.
Lisaks toimub sündmus Londonis, nii nagu mina seda tean, mitte.. you know... aastal 1886 ja London, mis on ju ka tore, aga pole siiski nii elav mu silmis (valetan täiega, see on mu lemmik aeg ja koht, ja kui viia edasi seda mõtet ajareisist, siis see oleks kindlasti üks mu sihtkohtadest). Aga siiski, London, nii nagu ta on, oma poodide ja rahvamasside ja pubikeste ja metroo ja McDonaldsitega. Käega katsutav, ühesõnaga.
Ja Rowling hoidis nii hästi viimase hetkeni sind teadmatuses oluliste faktide eest, et sa poleks kindel kuni pääriis viimaste hetkedeni, et kuidas müsteerium laheneb. (Ma pean ütlema, et mu instinktid on head, peaaegu.)
Nii kaunis oli, ja mul on hea meel, et tal on plaan veel kirjutada sellesse seeriasse.
Mõtlen veel, et see raamat on palju lähemal Potterile ja sellele stiilile, kui Casual Vacancy (mis iganes ta eesti keeles on... "Ootamatu võimalus", tuleb välja). Casual Vacancy ei istunud mulle üldse.. Nii tavalised ja igavad inimesed (okei igav on vale sõna, aga pmst) ja kuidagi...tuim..nagu ta oleks üritanud tõestada, et ta oskab teisiti kirjutada (st teisiti kui Potter..). (ja mis ma endast arvan, et hinnata mingit autorit... jeeebusjeebus, tunnen end nagu mõni kirjanduse õpetaja, kes sunnib sind arvama, et kui autor kirjutab sinisest taevast, et ta siis ta mõtleb vabadust ja miskõiksuguseid metafoore, selle asemel, et lihtsalt...sinine taevas..) (mitte küll päris see mastaap, aga mind alati ajab närvi kui inimesed üritavad arvata või "teavad", mida autor mõtles.. JURA.. minge ära..Aga jah, see selleks).
Ühesõnaga, mul on nii hea meel, et ma selle kogemata ostsin.
(vaatan just Waterstones'ist, et järgmist saab juba ette tellida, aga et kahe kuu pärast alles tuleb...Hakkan päevi lugema)
---
Lisaks, kuna tekkis natuke raha, onju, siis ma olin eriti priiskav täna toidupoes (tegelt ei olnud, lihtsalt ma mõtlesin, et ostan, midaiganes ma tahan, aga tundub, et ma siiski ei taha väga paljut..)
Igatahes on mul nüüd äkki maasikaid ja viinamarju, ja see tundub selline luksus,et noh.. 5tärni.
(Ja ma kunagi ei mäleta Morrisonsi minnes, et neil on parim salaami, ja ma natuke kilkan sisemiselt igakord kui ma jalutan sellest "deli" alast mööda ja mul tuleb see meelde!)
(Lisaks. Avastasin, et on olemas söödavat sushit. (Jah, täpselt nii palju vabadust ma endale lubasin, et kui mulle pole elus sushi maitsenud, et siis osta karbike take-away sushit, sest.. vahet pole onju..).. Ja et mulle lihtsalt üldse ei meeldi see must ümbris-asjandus... Aga mist'and on Californian sushi on päris mõnus lausa..) (Sõin juurvilja sushi valikust, ei mingit toorest kala ega muud rõvedust)
---
Nüüd vist sai kõik maailmamured ära räägitud.
AAAA EI.
Käisin täna lõpuks aitamas seda teatritrupikest. Ehitavad oma lava. Aitasin värvida ja värki. Aga seal on üks vanem mees, ma arvaks, et noh 60+ (aga ma olen kehv vanustega, eksole).
Aga ta on täpselt nagu mina!
Ta teeb samasuguseid tobedaid häälitsusi nagu mina! Või üritab asjadega rääkida! Või ütleb täpselt selliseid tobedaid kommentaare nagu mul on tihti kombeks. Ma nii itsitasin ta üle koguaeg. :D
Subscribe to:
Posts (Atom)