Hetke olukord : köhin taas kopse välja. TAAS. Mine pekki Bristol, ma saan aru, et ma kolme Aberi aasta jooksul olin haruharva haige ja nüüd on vaja kõik järgi teha nagu ühele Edithile kohane, aga WAIIII..


Teisest küljest. Mul on matcha šokolaad, nii et elu on päris ilus.

Miks nad ei võiks teha augustajaid, mis augustades lamineerivad kuidagi augu sisemused ära, niiet paber ei rebeneks.


ehk Edith on kleebistanud üle 200 augukleepsu. ughhh..

Eriti vinge on märkmeid teha kiire koreograafiaga proovis kui sa ei tea umbes mitte kellegi nime ja lava on läbi umbes 4 erineva tasandi jaa.. nohjah..
Mul mingid märkmed on nüüd, iseasi, kas ma suudan neid homme piisavalt dešifreerida, et midagi asjalikku neist kokku märkida.


--

Jube veider on. Lavastaja ütleb vähemalt 2 korda "Aitäh" mulle/kõigile isiklikult pärast proovi lõppu. Siukest lahkust pole enne nähtud.

Mul on kaks võimalust, kas ma jätkan enda paanikasse mõtlemisega ja igakord kui vaja emaile saate 15 minutit juurelda selle üle, et kas ikka tuleb nii öelda või peaks teisiti VÕI mul on varsti nii suva, et #pohh #YOLO.

Ma ei tea kumb on halvem.

Ehk kuidas Edith saatis esimesed proovi märkmed laiali.

Pea 10 tundi esimesese proovini ja ma võiksin ärevusest plahvatada. Mis toimub?

Palju on vaja veel teha enne kui päev õhtusse jõuab. Stseenide analüüsid lõpetada. 'Mis tegelane, mis stseenis on' plaan tuleb teha ja printida. Mingisugune blockingu leht tuleb teha ja neid sadu välja printida.
ehk
võib-olla ikkagi oles pidanud läpaka koju kaasa võtma.

appiappiappiappi.

Üle mõtlemise meister.

Järsku tahavad kõik Bristolisse kolida.

Olen trendiseadja.

(Lisaks poolmagasin suures kastis täna, DMX kaablite kott padjaks, ja P naeris mu üle (aga pani mule rätiku tekiks peale...)) 

Ma olin täna nii produktiivne, et ma kolisin oma läpakaga voodist laua taha. VAAAU.
Ja lisaks lausa lõpetasin skripti Padi (ja muidu) sõbralikuks muutmise. Nüüd võiks veel teha kuidagi maagiat, et paberil oleva ja elektroonilise skripti lehekülje numbrid ka klapiksid.. (ma ausõna ei mõista, kuidas nad saavad nii erinevad olla...).

Muidu kruvikeerajatasin imelikes asendites ja pisikestes kohtades, sest ainult mina mahtusin. (ja kõik kruvid kukkusid maha. Mul oli 4 kruvi vaja, P tõi umbes 10, sest "Ma ju tean, et sa loobid enamus neist niikuinii maha ja ma ei viitsi neid hetkel korjata" nojah :D )

(Lisaks nimetas P omal algatusel ühe puujubina Fred'iks, sest ma üritasin seda ära visata.)


Iga päevaga, pühapäeva lähenedes, kasvab minus ärevus ja pabin ja hirm, sest esimene proov. appi.