5.november, hilinemine

Hommikul oli stsenograafia vaatamine. Vaatasime edasi filmi Robert (mitte John, või misiganes ma eelmine kord pakkusin) Wilsonist. Jube äge tüüp. Teistsugune, täiesti teistsugune. oma maailmas ja tihti teda ei mõisteta, aga ikka teeb edasi oma maailma.

Gemma puudus ja kohe keegi ei tervitanudki mind nii rõõmsalt :( Tähendab, mitte, et ma tahaks niiväga, et mind tervitataks, vaid et oli kohe aru saada, et ta puudub.

Esmaspäeval tuleb must-valgelt riides olla. Ja mõelda kahe "lause" peale. "Beauty is impermanence. Beauty is imperfection" Ma ei oska neist midagi mõelda. Onjah nii. Aga?

Käisin veel oma iganädalasel tripil Morrisonsi. Iganädalane shoping ja kohv ja kook. Rutiin juba. Ja koju jõudes oli kell endiselt ülivähe.

Ma ei teagi, mida ma tegin väga kaua aega, aga kell 4 sain Kristinaga kokku ja me läksime alla linna. Ta tahtis Lidli shopingule minna :D Ja ühtlasi kiikasime läbi kaardipoest (Miks kõik jõulukaardid on suunatud kellelegi? "Dear niece, merry christmas", "Dear granddad, merry christmas" Nii ei saa juu..) ja poundlandist (olin kasulik ja ostsin nõudepesuvahendit ja kogujaga riivi!! ja taskurätte), minu palvel ka jalanõu poest (tennised läksid katki, asendus tennised 2 naela! Mulle sobib! :D) ja lõpuks jõudsime omadega Lidlisse, kust me tegelt kumbki miskit väga ei ostnudki :P Nojah. Tuleks ära märkida ka fakt, et koguaeg sadas meeletult ja umbes ühikast Parry-Williamsini jõudmise hetkeks olid mu jalad juba läbiligunenud. Ma aknast välja vaadates ei saanud üldse aru, et niiiii palju sajab ja seega mõtlesin, et kummikutega on mäest üles tulla ebamugav, votsullesäh.

Koju jõudes väänasin sokid välja. Pesin neid ja nüüd nad haisevad kloori järgi >_<.

4.november

Ärkasin 6.30. Ise. Ei, ma ei tea, mis mul viga on.

Hommikul oli teatriseminar. Kõik olid zombied. Teemaks oli endiselt Jaapani teater. Keegi midagi aru ei saanud ja kui õps rääkis mingeid keerulisi seoseid millegi ja millegi vahel, siis kõik rõõmsalt noogutasid kaasa. Ta alati küsib "Does it make sense?" See on nii armas. Suutsin siiski vahelduseks midagi tarka öelda. Tähendab, niivõrdkuivõrd tarka.. ja esimest korda arutasime Andrew küsimusi seminaril.

Hiljem oli filmiseminar, mis oli veel uimom. National Cinema teemaks, endiselt. Rääkisid ainult britid. Haahaa. Mida me, välismaalased, ikka öelda oskame kui teemaks nende igapäeva elu. Lisaks pidime analüüsima, miks mingid 10 filmi on britilikud. Noh, ma taas ei osanud midagi öelda, sest ma olin ühte filmi neist näinud. Noo vahva. Aga ma suutsin siiski korraks suu lahti teha, et läks isegi hästi.

Päeva nael oli hommikume t-mobile'i leid Heathrow lennujaamast. Kandsin seda terve päev endaga, hoidis tuju üleval.

Naljakas on öelda inimestele (, kes küsivad, mingi hea mõtte pärast) et Eestis on alates jaanuarist eurod.

Piim sai jälle otsa.

Juustust on ka juba peaaegu pool söödud, oih.

Köha röövis mu. Kriibib kurku ja paneb kurgu ka valutama :(

3.november, CurtainCall

Peaks ütlema, et ka esmaspäeval oli CurtainCalli proov (nagu Kaunid, esmasp ja kolmap, jee).

Aga see proov oli ülimõttetu, sest keegi ei teadnud ühtki sõna ega laulu ega midagi ja siis me umbes üritasime 5kesi ümber ühe iPhone'i olla ja sõnu näha. nooojah. Aaga see-eest me kuulasime osasid soololaule ja need olid PÄRIS VÄGEVAD! Wooow. Ägee.

igatahes. kolmapäevane proov oli asjalikum. Ja et kohe väga asjalikuks minna, siis tehti 2in1, laul ja tants kohe kokku. Ja siis kui oli kuulda, et originaalis on mitmehäälsed kohad "Nooo, laulge sealt kus tahakse, aga ärge väga mööda pange. Vaadake, et ikka ilus oleks!" HAAAHAA. Nojah siis.

Tegelikult oli jube äge olla, kuigi kleidiga proovi minek oli halb variant.

Tegime siis "Americat", "Skid Row'd" ja "Cellblock Tangot", poisid tegid algul ka "Greased Lightingut". jube äge on! Missesst, et ma tänaseks enam pool samme ei mäleta (eriti Skid Rows, täielik tühjus). Ja see, et ma seal oma häält ära laulsin oli ka hea valik :P ja siis peaks mainima, et ma olen seal ainus tüdruk, kellel pole mingit tantsukogemust. GREAT. Teised olid kõik mingi "Jaajaa, mul on diplom balletis ja stepis ja modernis ja jazzis ja kaasaaegses tantsus ja siis selles ja selels ja selles". Blah, kurb. Rääkimata sellest,e t kõik on mingid eriti suurepärased lauljad, eksole. ja siis on üks Edith, Eestist, midagi niikuinii aru ei saa, laulda ei oska, tantsida veeel vähem. JEE! (ja kuidagi ma sattusin ikka Americas esiritta, doup, kasvaks veidi?)

Muidu on positiivne ja ilus olla, ümisen ja kraaksun neid laule koguaeg.

2.november, taaskord tagant järele

Teisipäeval oli filmi loeng ja teatri loeng.

Filmi loengus rääkisime National Filmist. Ehk Briti filmist. Tundsin, et ma ei tea sellest mitte midagi :P Ei osanud kaasa rääkida Briti pisikülade kujutamisest Full Monty's, sest Aber on ainus pisilinnake, kus ma käinud olen. Ei osanud kaasa rääkida, et kuidas Britid tunnevad end oma filme vaadates. Ma pole Britt, kuidas ma saangi kaasa rääkida? Aga mulle meeldis väljend "British kitchen-sink movies" ehk siis Briti kraanikausi filmid ehk siis 70ndatel (võimillalgi) alanud nende samade pisilinnakeste elu kirjeldavate filmide vool.. Kraanikausi film? HAAHAAA :D

Teatri loengus rääkisime Jaapani teatrist. Aga kuna ma ei olnud oma värke veel lugenud (loen neid üldiselt neljapäevaks), siis noh.. See mees, kes rääkis, vuristas koguaeg mingeid jaapanikeelseid väljendid, ei saanud arugi, kus üks lause või mõte lõppes, kui juba algas järgmine. Jube keeruline oli midagi aru saada. Ta lasi koguaeg slideshow'l joosta ja nende piltide põhjal jäi Jaapani teatrist väga jube mulje. Nagu kõik Jaapani õudukad oleksid teatrilavale kokku möksitud. Brr, ma ei julgeks siukest asja vaadatagi. Mingeid märksõnu sain kirja, aga... kui palju ma sellest kõigest lõpuks aru sain. Ma sain aru, et ta rääkis näiteks mingitest erinevatest teatrivormidest, aga millal ta millestki rääkis? Või mida täpselt ta rääkis? No, ei tea :S

"Way Out West the Sea Whispered to Me"

2.november, kell 8.30 pm, Arts Centre, esitaja Cupola Bobber

Ma endiselt arvan, et ma ei peaks sellest kirjutama, sest mul endiselt pole ühtegi head mõtet selle kohta. Aga ma ei saa kirjutamata ka jätta, sest ma muidu ei saa järgmisi asju kirjutada.

Blahblahblah.

Kaks ameerika näitlejat. Tegid. Midagi..

Ma ei ole üldse kindel, mis nende eesmärk oli. Ilus oli vaadata ja kuulata. Kohati olid arusaamatud ja pikad vaikuse hetked, aga siis jälle oli tegevus. Vahepeal ei leidnud ma nende tegutsemises mitte mingisugust mõtet (jeaaaah, olete üksteise külge nööritud, lohistate mingit suurt kohvrit enda vahelt, võrdlete pilti liivahunnikuga ja siis üks pühib liiva endale taskusse. Ja siis?) ja vahepeal läks tekst liiga geograafiaks/füüsikaks kätte , st ei saanud enam aru.

Kuigi. ma kujutan ette, et nad üritasid luua mingit oma visiooni uuesti sündimisest ja universumi pidevast liikumisest. On pilved ja siis meri ja siis kivid ja siis kruus ja siis liiv ja tolm. Koguaeg muutub, aga koguaeg püsib.

Aga mulle meeldisid pisikesed detailid. Nagu. Tagurpidi mägi. Või kilega tekitatud lained. Või puhuri ja mikrofoniga tuul. ilus.

Mul ei ole ühtki mõtet. Aga see meeldis mulle. See oli isegi kohati naljakas. Aga samas, nagu "Head ööd, vend" või "Väga lihtne lugu", et lihtsuse ja koomilisuse vahel peitub tegelikult sügavamast sügav mõte. Võibolla ma pean natuke veel mõtlema selle üle ja võibolla ma suudan siis midagi välja ka mõelda..

Sinise kilega tekitatud laine (teiseltpoolt oli valge). Täpselt mere hääl!

2.november, tagant järele

Sügislehed Llanbadarni juures

Opaa ja juba ongi käes järgmine kuu.

Lambamägi vs okastraat, Prime Rose Hillil (võibolla?) Waunfawris

Ja mul käib võitlus kurguvalu vs hääl ära, päev kolm. Esimesel päeval oli viik, eile võidutses hääl ära ja täna, vähemalt hetkel veel, kipub nagu viik olema. Greit. (Weronika oli just ukse taga "have you got something agains sore throat" Jagasin Carmolist, ma nakatan, APPI!)

Rohelise möksi lambad, Waunfawris

Mainiks, et.

Neljapäevaks sai 2 assignmenti tehtud. Critical Commentary (1500 sõna) ja seminari presentatsioon. jube oli, aga tehtud nad said. Presentatsioon oli maailma mõttetu. Kuidas kasutati "aside'i" Restoration Comedy's. (ei, ma ei oska neid normaalselt tõlkida). Üks tüüp hakkas Eestist huvituma ja Potteri semu leidsin ka (Potter alati ühendab).

Wrynceinioni tänav, Waunfawri Community Halli juures

Reedel vaatasime filmi John Wilsonist (nimi võib praegu jumala vale olla), kes teeb eriti veidraid lavastusi. Avantgardi värk. Üliäge on, aaga üliveider.

Pisukesed lained pisut eemalt

Reedel käisin pildistamas ka! Üritasin Pen Dinase mäe tippu jõuda, sakkisin täiega selles, ma ei leidnud üles, kust ma üles peaks saama ja nii jõudsin hoopis omadega Sout Beachile, mis noh, ei olnud ka halb! :D Lained, lained ja üleüldine sügise püüdmine õnnestusid vahelduseks päris hästi :D

Aberystwyth. Kaugel paistab National Library ja kogu Penglais kämpus. Paremale jääb Morrisons, vasakule (peitu) kesklinn.

South Beachi lainekesed

Laupäeval ja pühapäeval ma midagi tarka üldiselt ei tee, nii vist ka seekord. Meelde küll ei tule.

Trepike ühendab ühikaid ja suurt maanteed (ja CK poodi)

Esmaspäev. Vaatasim "The Full Monty't". 1997 aasta Briti film. Ma olen veel liiga loll, et Briti huumorist aru saada. Dan oli ka mingi "Noh, kuidas meeldis?" Ma mingi "Eeeeee.see oli veider." Ta mingi "Teretulemast, see on briti komöödia. See oli geniaalne!" noh ja ma siis leppisin sellega, et väga veider = nende geniaalne. Suht igav oli ka. Ausõna.

Jalkaväljakud ja mäed, Morrisonsi juures

Stsenograafia on alati äge! Tänaseks pidime uurima teetseremooniate kohta (ja noh Jaapani oma on suht põhiline). Ja siis tegime ise väikese etteaste a la teetseremoonia, aga tee asemel pakkusime heli. Algas iPhone'ide (ja muude touchscreen telefonide (vähem küll)) hiilgehetk. Tõntõntõntõõõõ. Lightsaberi battle'id ja niisama veeloksutamised "I could do that for hours!!" ja "Let's do the Edith's position!" (ehk meie tüüpiline a la õuedaam hoiak :P). Igatahes. Palju helisid (oi, mulle meeldib), palju valgusmängu (Oi, meeldib) ja palju huvitavaid mõtteid!

Lõpuks jagati meid ka lõplikesse gruppidesse, et noh, kellega me detsembris performance'i peame tegema.

Aberystwythi sadam ja kaugel Pen Dinas

Ma olen ikka ja jälle ja endiselt Gemma ja Shauniga koos XD On vist olnud üks tund, kus ma ei olnud kummagagi neist koos :P Noo, ju siis peab nii olema..(kuigi tahaks ju vahel mõnes teises grupis kaa olla).

Aga sessuhtes, et. Palmid on Põhja-Walesis suht normaalsed..

Teisipäev on suht alles alanud. Aga pean minema Student Accommodation Office'isse, sest mingi hea triki pärast pole mu Aberystwyth Bursariet arvestatud/registreeritud ja ma ei saanud 500 naela maha, AGA kuna mul on kiri, mis tõendab, et ma peaks seda saama, siis peaks hästi minema! Eile tuli laenult ka kiri, et "The amount you need to pay to your university £ 0.00. The amount we have to pay £ 3290.00" :D

Lainekesed, linnudki põgenevad

Vaade sadamast. Sild, mille nimi mul meelde ei tule. Taga paistab kunstikool ja Bryndrew ja kõrgemal taga on National Library ja kämpus.

Ühendus ülejäänud maailmaga

29.oktoober

Ma ei tea, mis minuga on.

Mingil suvakal hetkel, täiesti järsku, tunnen, et olen niiiii väsinud. Nii väsinud, et sel samal suvalisel hetkel kobin voodisse ja mõtlen, et noh, ma siis tukun nüüd natuke.

Ja siis ma ärkan, mingi jumala suvalt 5-6 tundi hiljem ja ei saa enam mitte midagi aru. On hommik? Uus päev? Või ikka kõik sama? Ainult 30 minti möödas? Või hoopis 2 tundi? Või rohkem? Kus ma olen ja miks? Ja isegi siis kui ma ühel hetkel taipan, et kell on juba 11 õhtul või rohkemgi (nagu eile), siis ma olen ikka selles veidras udus omadega ja ikka nagu ei jõua kohale. Kuidas saab olla sama päev? Ma ju läksin magama, siis peab järgmine päev olema? Kas ma olen terve päeva maganud? EI, kuupäev on ka sama.

Ja lisaks kõigele toob see magamine kohutava kurguvalu. Deem noh.