Rääkige mulle, mis on mu fenomen?
Miks ma meeldin inimestele?
Vastan ühele küsimusele draama grupis feisbuukis ja saan vastuseks, et KÕIK ARMASTAVAD EDITHIT.
Sohvot.
inimesed, rääkige mulle, miks ma teile meeldin?
Tahaks ka endale meeldida?
Möh?
AH?
January 30, 2013
30.jaanuar
"This garden will make you lunch" ehk stsenograafia. Palju ilusaid mõtteid. Richard oma elevusega alati inspireerib mind, algul, siis ma väsin tast ära. Paljud tundusid vinguvingu, et mis pagana teema see on. Ma arvan, et on jube raske, sest võib teha miskõike. Ja see on halb minu puhul, sest ma tahangi teha kõike. Kuigi kui küsitakse, siis automaatne vastus on "Light ja photography", aga ma tegelt üldse ei tea, kas see on see ja õige, sest ma ei tea millestki midagi, võiks palju rohkem teada ja proovida ja katsetada.
Shakespeare. Ma arvan, et mulle meeldib. Ma arvan, ei tea. Põnev, vist. Kasulik igaljuhul. Eksnäis. Ma ei tea. (kuigi arvestades me stsenograafia teemat mõtlen, et oleks pidanud vist ikkagi Place,space and landscape'i võtma?)
The wonderful world of Dissocia. Lõpuks laenutasin, korraks, läksin Starbucksi lugema (kui hipster saab olla? Sõin wräppi veel samal ajal ja kirjutasin Moleskine'i..) . OHSAPOISS. See on äge. Palju mõtteid ja palju müsteeriume, mida lahendada ja OHSAPOISS. Seda tahaks küll juba teha. NIII äge.
Käisin linnas ka. Kindla plaaniga, et on vaja asju. Uusi süsisid/uut mehhaanilist pliiatsit, aga süsid olid sama kallid kui 10 pliiatsit ja 10 pliaatsit oli ka kallis, ja ma mõtlesin, et äkki mujal on odavam ja lõpuks ei viitsinud esimesse kohta tagasi ka minna. Notebooke pole linna peal ühtki, mis inspireeriks ja ootaks sisse kirjutamist. ühtegi vahvat 2013 päevikut pole ka. Ühesõnaga. Ma ei saanud midagi, mida tahtsin. Sakib vahel siukeses pisikeses kohas elamine.
Aaahja. Stsenos kirjutasin venna sinepikollasest kampsunist. Ma isegi ei tea 100% kindlalt, et kas vennal on sinepikollast kampsunit. Tahaks loota, et on. Ma kirjutasin sellest päris palju. Tähendab, me pidime võimalikke seoseid leidma igast asjade ja mingi kampsuni vahel. Ma jõudsin The Simsi ja Sherlock Holmesini. aga venna!
Shakespeare. Ma arvan, et mulle meeldib. Ma arvan, ei tea. Põnev, vist. Kasulik igaljuhul. Eksnäis. Ma ei tea. (kuigi arvestades me stsenograafia teemat mõtlen, et oleks pidanud vist ikkagi Place,space and landscape'i võtma?)
The wonderful world of Dissocia. Lõpuks laenutasin, korraks, läksin Starbucksi lugema (kui hipster saab olla? Sõin wräppi veel samal ajal ja kirjutasin Moleskine'i..) . OHSAPOISS. See on äge. Palju mõtteid ja palju müsteeriume, mida lahendada ja OHSAPOISS. Seda tahaks küll juba teha. NIII äge.
Käisin linnas ka. Kindla plaaniga, et on vaja asju. Uusi süsisid/uut mehhaanilist pliiatsit, aga süsid olid sama kallid kui 10 pliiatsit ja 10 pliaatsit oli ka kallis, ja ma mõtlesin, et äkki mujal on odavam ja lõpuks ei viitsinud esimesse kohta tagasi ka minna. Notebooke pole linna peal ühtki, mis inspireeriks ja ootaks sisse kirjutamist. ühtegi vahvat 2013 päevikut pole ka. Ühesõnaga. Ma ei saanud midagi, mida tahtsin. Sakib vahel siukeses pisikeses kohas elamine.
Aaahja. Stsenos kirjutasin venna sinepikollasest kampsunist. Ma isegi ei tea 100% kindlalt, et kas vennal on sinepikollast kampsunit. Tahaks loota, et on. Ma kirjutasin sellest päris palju. Tähendab, me pidime võimalikke seoseid leidma igast asjade ja mingi kampsuni vahel. Ma jõudsin The Simsi ja Sherlock Holmesini. aga venna!
January 27, 2013
27.jaanuar
Täna on..veider päev.
Kõigepealt on pühapäev ja kütet polnud pool päeva sees. Hurra.. :/
Torm on, veits. Tuul puhub nii, et maja rapub (eile oli äike ja mürts ja pauk ja valgus).
Siis olin üksi kodus luku taga. Ilgelt oli vaja piima ostma minna. Oma võtit ei leidnud üles (see on halb muidu..ma tõesti ei mäleta, kuhu ma ta panna võisin). Tegin süsteeme ja pääsesin välja siiski lõpuks.
Siis olen olnud kirjaku kostüümis terve päeva. (mitte, et see enam kuidagi veider oleks..)
Ja igakord kui ma poisse näen, siis nad on pesu väel? Ok, tore. AH? Pange püksid jalga, poisid -_-
Ja siis olen ma hommikust saati tahtnud tomatisuppi süüa, aga noh, ma põhimõtteliselt ei saa hommikul ega lõunal suppi süüa, eksole. Ja siis kui mõtlesin, et nüüd on paras aeg küll, siis polnud enam isu. Üldse. Mitte millegi isu. Kohvigi ei taha. Üldse midagi. Jura. Nats nagu tahaks aga.. Ei tea. Mhh.
Kõigepealt on pühapäev ja kütet polnud pool päeva sees. Hurra.. :/
Torm on, veits. Tuul puhub nii, et maja rapub (eile oli äike ja mürts ja pauk ja valgus).
Siis olin üksi kodus luku taga. Ilgelt oli vaja piima ostma minna. Oma võtit ei leidnud üles (see on halb muidu..ma tõesti ei mäleta, kuhu ma ta panna võisin). Tegin süsteeme ja pääsesin välja siiski lõpuks.
Siis olen olnud kirjaku kostüümis terve päeva. (mitte, et see enam kuidagi veider oleks..)
Ja igakord kui ma poisse näen, siis nad on pesu väel? Ok, tore. AH? Pange püksid jalga, poisid -_-
Ja siis olen ma hommikust saati tahtnud tomatisuppi süüa, aga noh, ma põhimõtteliselt ei saa hommikul ega lõunal suppi süüa, eksole. Ja siis kui mõtlesin, et nüüd on paras aeg küll, siis polnud enam isu. Üldse. Mitte millegi isu. Kohvigi ei taha. Üldse midagi. Jura. Nats nagu tahaks aga.. Ei tea. Mhh.
January 26, 2013
26.jaanuar
Tööl, üle kuu aja jälle. Nooo, on ikka tohuvapohu. Dave, kallis, on hindu tõstnud, nüüd on kõik asjad .99 senti -_-. Nooo, milleks? Christine ütles, ka et noo see 4 senti hinnatõus nüüüd küll väga palju ei aita.. Nats jabur lihtsalt.. Või sellised hinnavahed, et kui enne oli tükk lemon merangue'i kaasa võtmiseks 99 senti, et siis nüüd on 1.09 ???? 1.09??? Kes see enne sellist hinda näinud on?? Teretulemast.
Ja muidugi kakstriljonit inimest, kes pole kuu aega süüa saanud.. Tohuvapohu.
Ja siis kutsuti mind taas Broadwaysi miitingule.. One Actsile etenduste skripte lugema ja valima.. ma ei saa siiani aru, miks nad mind siukestele asjadele kutsuvad? Ja ma endiselt arvan, et nad arvavad oma lavastajatest ja nende osavusest liiga hästi.. Seal oli mitu skripti, mida ma poleks valinud, sest.. neil on oht jääda väga igavaks.. nagu terve eelmise aasta one acts. (v.a muidugi Nialli ja minu lavastatud jura, hih, oleme ägedad). Aga ok. Ja tegelt ma ei olnud pooli näidendeid lugenud, mis valiti, sest olin tööl, niiet tegelt ma ei saa üldse midagi väga öelda.
Ja siis oli põnev, et koolis käimine mõjub ka, ja ma tegelt ka mõtlen, et kuidas midagi lavastada või kujundada. Jee! Millestki on mingit kasu!
Ja muidugi kakstriljonit inimest, kes pole kuu aega süüa saanud.. Tohuvapohu.
Ja siis kutsuti mind taas Broadwaysi miitingule.. One Actsile etenduste skripte lugema ja valima.. ma ei saa siiani aru, miks nad mind siukestele asjadele kutsuvad? Ja ma endiselt arvan, et nad arvavad oma lavastajatest ja nende osavusest liiga hästi.. Seal oli mitu skripti, mida ma poleks valinud, sest.. neil on oht jääda väga igavaks.. nagu terve eelmise aasta one acts. (v.a muidugi Nialli ja minu lavastatud jura, hih, oleme ägedad). Aga ok. Ja tegelt ma ei olnud pooli näidendeid lugenud, mis valiti, sest olin tööl, niiet tegelt ma ei saa üldse midagi väga öelda.
Ja siis oli põnev, et koolis käimine mõjub ka, ja ma tegelt ka mõtlen, et kuidas midagi lavastada või kujundada. Jee! Millestki on mingit kasu!
January 25, 2013
25.jaanuar
Ma jälle ei jaksa ära oodata, et oleks kolmapäev ja saaks korraks kooli.
Väärib mainimist (ma oleks praegu mainib väärimist kirjutanud..), et see poolaasta jätkab tavalist traditisooni - 2 päeva koolis. Jobud. Mulle meeldis eelmine poolaasta - väga!
Kõik igasugused unerežiimid ja graafikud on absoluutselt pea peal (või.. millal nad mul üldse kunagi normaalsed on?)
Kord kirjutan öö läbi esseed ja värki. Magan 15 tundi. Ärkan kell 5 hommikul. Lähen magama järgmine 5 hommikul. Magan 3 tundi. Normaalne (NORMAALNE??) päev. Järgmine päev magan 12ni, silmad valutavad. Teen kummelikompressi. Liiga valgustundlikud, et avada. Jee. Lõpuks uni/silmade kinni hoidmine viskab üle. Tõusen üles kell 1 öösel. Päris hurraa.
Homme võibolla, kui hästi läheb, äkki, parandatakse mu toa valgus lõpuks ära. Valgus sakib praegu, sest pirn põles läbi ja poes oli ainult uduseid pirne. Bleh.
Üks päev mõtlesin, et olen tubli olnud ja ostsin pizza endale, suure. Ja kahetsesin terve päeva. (aga to be fair, mul oli suht terve päev vahele jäänud, niiet see, et ma jube palju sõin oli nats loogiline..)
Ja mu essee kripeldab mul peas ja mõtlen ja kahetsen, et tuli ikka ilgelt kehv.. Nii paljut oli, millest oleks saanud sügavamalt rääkida ja rääkimata jätta jälle see, et 1918 aasta naiste riideid on kehv disainida, sest see oli veider aeg, kus Edwardi-aegne rangus polnud veel päris kadunud, aga uued 20ndate tuuled juba puhusid. Ja blabla.
No tere.
Oleks võinud valgusest kirjutada. Palju. Kuigi on raske, aga oleks pidanud.
Vihkan, et ei ole motivatsiooni, kunagi.
Selle pärast oli hea kui olid pidevalt proovis - pidevalt oli kohustus arendada mõtteid. Ei olnud, et 2 kuu pärast on tähtaeg, küll siis hakkan tegema. Oeh jah. Ei õpi ka ju oma vigadest. Kord kui on midagi, mille kohta on palju öelda. Ja ikka on ainult vusserdis.
A. Ja NewMedia grupi presentatsiooni oli mu näitlejakarjääri tähetund. Õpetaja leidis, et meie presentatsiooni kõige toredam asi oli Katie ja minu vaheline karakterite pinge. Läks muidu kaheksakümmend üheksa korda paremini ka kui oleks oodanud. Olin pirts ja turts ja tige hommikul. Ja Kiku päästis elu ja printis mu esseed ja lisasid (no ma ei tea, mis ma teeks Kikuta). Ja pärast esimese grupi presentatsiooni küsiti selliseid küsimusi, et ma mõtlesin, et sinna me sureme. Ja siis oli kõik tore ja näitlemist kiideti?! Lisapunktiks see, et me muutsime eelmise õhtul oma presentatsiooni konseptsiooni. Ja tund enne "eksamit" tegime üldse esimest korda asja läbi. Edukad.
Miks siis on nii, et see, mis nii väga ei meeldi, läheb palju paremini kui see, mis tegelt ka meeldib?
Peaks nüüd Shakespeare'i lainele end maandama. Ja lugema neid keerulisi ajaloolisi. Milleks, kui saab lõpuks Rowlingu uut raamatut alustada?
Väärib mainimist (ma oleks praegu mainib väärimist kirjutanud..), et see poolaasta jätkab tavalist traditisooni - 2 päeva koolis. Jobud. Mulle meeldis eelmine poolaasta - väga!
Kõik igasugused unerežiimid ja graafikud on absoluutselt pea peal (või.. millal nad mul üldse kunagi normaalsed on?)
Kord kirjutan öö läbi esseed ja värki. Magan 15 tundi. Ärkan kell 5 hommikul. Lähen magama järgmine 5 hommikul. Magan 3 tundi. Normaalne (NORMAALNE??) päev. Järgmine päev magan 12ni, silmad valutavad. Teen kummelikompressi. Liiga valgustundlikud, et avada. Jee. Lõpuks uni/silmade kinni hoidmine viskab üle. Tõusen üles kell 1 öösel. Päris hurraa.
Homme võibolla, kui hästi läheb, äkki, parandatakse mu toa valgus lõpuks ära. Valgus sakib praegu, sest pirn põles läbi ja poes oli ainult uduseid pirne. Bleh.
Üks päev mõtlesin, et olen tubli olnud ja ostsin pizza endale, suure. Ja kahetsesin terve päeva. (aga to be fair, mul oli suht terve päev vahele jäänud, niiet see, et ma jube palju sõin oli nats loogiline..)
Ja mu essee kripeldab mul peas ja mõtlen ja kahetsen, et tuli ikka ilgelt kehv.. Nii paljut oli, millest oleks saanud sügavamalt rääkida ja rääkimata jätta jälle see, et 1918 aasta naiste riideid on kehv disainida, sest see oli veider aeg, kus Edwardi-aegne rangus polnud veel päris kadunud, aga uued 20ndate tuuled juba puhusid. Ja blabla.
No tere.
Oleks võinud valgusest kirjutada. Palju. Kuigi on raske, aga oleks pidanud.
Vihkan, et ei ole motivatsiooni, kunagi.
Selle pärast oli hea kui olid pidevalt proovis - pidevalt oli kohustus arendada mõtteid. Ei olnud, et 2 kuu pärast on tähtaeg, küll siis hakkan tegema. Oeh jah. Ei õpi ka ju oma vigadest. Kord kui on midagi, mille kohta on palju öelda. Ja ikka on ainult vusserdis.
A. Ja NewMedia grupi presentatsiooni oli mu näitlejakarjääri tähetund. Õpetaja leidis, et meie presentatsiooni kõige toredam asi oli Katie ja minu vaheline karakterite pinge. Läks muidu kaheksakümmend üheksa korda paremini ka kui oleks oodanud. Olin pirts ja turts ja tige hommikul. Ja Kiku päästis elu ja printis mu esseed ja lisasid (no ma ei tea, mis ma teeks Kikuta). Ja pärast esimese grupi presentatsiooni küsiti selliseid küsimusi, et ma mõtlesin, et sinna me sureme. Ja siis oli kõik tore ja näitlemist kiideti?! Lisapunktiks see, et me muutsime eelmise õhtul oma presentatsiooni konseptsiooni. Ja tund enne "eksamit" tegime üldse esimest korda asja läbi. Edukad.
Miks siis on nii, et see, mis nii väga ei meeldi, läheb palju paremini kui see, mis tegelt ka meeldib?
Peaks nüüd Shakespeare'i lainele end maandama. Ja lugema neid keerulisi ajaloolisi. Milleks, kui saab lõpuks Rowlingu uut raamatut alustada?
January 22, 2013
22.jaanuar
öö, jälle.
kui tavaliselt ma nutan, kuidas ma üldse ei taha teha esseesid. siis täna.. täna ma ka ei taha teha, aga mitte, et poleks midagi öelda, vaid et on liiga palju öelda. 3300 sõna (3000st) ja mul on veel nii palju öelda.
oh, Falling Silent, sa olid hea.
ja mulle tegelt tundub, et ma olen ajanud üle 3000 sõna mingit pada ja tegelikult on kõik väga jura :/
ja siis kõrvale panen new media presentatsiooni ja seda ma ei taha teha, sest... preili õpetaja on igasuguse huvi keeranud lihtsalt pahameeleks tema vastu. "tere, alates 6st on ruum, kus teil eksam on, teie päralt, et harjutada.." ehk 5 gruppi on enne 6t kohal.. ehk kaos... ehk tehniline meeskond läheb kella 6st koju... ehk me tegelikult ei tohi midagi näppida ilma nendeta... ehk tehniline osa ongi ju see, mida kõik ruumis katsetada tahavad... ehk me grupp oli äge ja rääkis Stepheni ära, et ta lubaks meil näppida.. ehk Edith jäi vastutavaks ja mul on endiselt süümekad, et kas viimane grupp ikka lülitas kõik välja.
ja veel esseest.. ma teen liiga paljudesse kohtadesse märkmeid. liiiga paljudesse.. otsi nüüd neid igasuguseid vihjeid ja tsitaate ja värke -_-
kui tavaliselt ma nutan, kuidas ma üldse ei taha teha esseesid. siis täna.. täna ma ka ei taha teha, aga mitte, et poleks midagi öelda, vaid et on liiga palju öelda. 3300 sõna (3000st) ja mul on veel nii palju öelda.
oh, Falling Silent, sa olid hea.
ja mulle tegelt tundub, et ma olen ajanud üle 3000 sõna mingit pada ja tegelikult on kõik väga jura :/
ja siis kõrvale panen new media presentatsiooni ja seda ma ei taha teha, sest... preili õpetaja on igasuguse huvi keeranud lihtsalt pahameeleks tema vastu. "tere, alates 6st on ruum, kus teil eksam on, teie päralt, et harjutada.." ehk 5 gruppi on enne 6t kohal.. ehk kaos... ehk tehniline meeskond läheb kella 6st koju... ehk me tegelikult ei tohi midagi näppida ilma nendeta... ehk tehniline osa ongi ju see, mida kõik ruumis katsetada tahavad... ehk me grupp oli äge ja rääkis Stepheni ära, et ta lubaks meil näppida.. ehk Edith jäi vastutavaks ja mul on endiselt süümekad, et kas viimane grupp ikka lülitas kõik välja.
ja veel esseest.. ma teen liiga paljudesse kohtadesse märkmeid. liiiga paljudesse.. otsi nüüd neid igasuguseid vihjeid ja tsitaate ja värke -_-
January 17, 2013
17.jaanuar
Joan'iga (performance'i tuutor) oli miiting. Tähendab tagasiside saamine. Veider on, ei osanud kuidagi olla. Mis sa ütled, kui sind taevani kiidetakse, aga sa tead, et sa pole pooltki nii hea nagu näib?
"Ma pidin mingites kriteeriates sind üle olemasoleva kriteeria maksimumi hindama" EH. Noh, eh, tore? Aitäh? Olin terve see pool tundi, mis ma seal olin, ilmselt väga punane. Ei oskanud olla.
Kuigi oli kuidagi.. hea teada, et vahel hinnatakse, isegi kui ma...tean, et pole päris nii ilus kõik. Ja on hea teada, et samu vigu nähakse või kohti, kus võiks areneda. Või käsitakse kontakti hoida ja rääkida, mis sa tegema hakkad kunagi. Ja lubatakse, et kui kunagi on vaja, et siis alati antakse head soovitust su kohta. Kuidagi.. lihtsam hakkas. Ja samas, raske..sest sa pead mingile ootusele vastama..
Aga üldiselt, hea on teha asju, mida väga meeldib teha.
Ja siis nägin mitmeid productioni inimesi, sest neil oli ühe järgmise semestri mooduli koosolek. Hea oli inimesi näha. Nad on head inimesed, nad meeldiks teile ka!
Ja ma ikka endiselt ei suuda ära oodata, et see uus semester algaks, kuigi on hirmuäratav ja värki, aga, oh teaterteater.
"Ma pidin mingites kriteeriates sind üle olemasoleva kriteeria maksimumi hindama" EH. Noh, eh, tore? Aitäh? Olin terve see pool tundi, mis ma seal olin, ilmselt väga punane. Ei oskanud olla.
Kuigi oli kuidagi.. hea teada, et vahel hinnatakse, isegi kui ma...tean, et pole päris nii ilus kõik. Ja on hea teada, et samu vigu nähakse või kohti, kus võiks areneda. Või käsitakse kontakti hoida ja rääkida, mis sa tegema hakkad kunagi. Ja lubatakse, et kui kunagi on vaja, et siis alati antakse head soovitust su kohta. Kuidagi.. lihtsam hakkas. Ja samas, raske..sest sa pead mingile ootusele vastama..
Aga üldiselt, hea on teha asju, mida väga meeldib teha.
Ja siis nägin mitmeid productioni inimesi, sest neil oli ühe järgmise semestri mooduli koosolek. Hea oli inimesi näha. Nad on head inimesed, nad meeldiks teile ka!
Ja ma ikka endiselt ei suuda ära oodata, et see uus semester algaks, kuigi on hirmuäratav ja värki, aga, oh teaterteater.
Subscribe to:
Posts (Atom)