Täna kodust välja jalutades märkasin, et ma olen vist ära eksinud. Bristoli asemel olen sattunud mingisse Ameerika äärelinnakesse, kus kõik teavad kõiki, pühade aegu toimub võidu majade-aedade kaunistamine, ja üldiselt ei juhtu mitte midagi põnevat - reaalselt olid mitmed-mitmed majad kaunistatud ämblikuvõrkude ja nõidadega, ja pea iga ukse ees oli jubedaks lõigatud kõrvits. Tänavatel jooksid ringi pisikesed kollid ja nõiad ja kõrvitsad ja printsessid ja haldjad ja vaimud ja superkangelased;  pisikesed kotikesed kommidega käes ja karjusid "Trick or treat!" samal ajal kui häbelikud vanemad sörkisid neist paar meetrit eemal. Või, vahel olid vanemad need eriti kostümeeritud. Kõndisin mööda Luigist ja tema vankris siputavast kauboist, näiteks.

Ühesõnaga, avastasin, et Britid siiski peavad seda püha rohkem kui minuealised (ja natuke nooremad ja vanemad), kellele see on taaskordne võimalus ennast purupurju juua (boonuseks, et sa saad poolalasti ja verega kokkumökerdatud olla).


Ja siis ma ütlen veel, et FRANKENSTEIN. Käisin seda taas vaatamas, samapidi castinguga. Istusin seal jälle suu ammuli. Imetlesin näitlejameisterlikkust ja lava ja valgust. (Need friiking lambipirnid, though, ma ausõna pole kade selle pihta, kes neid ülesriputas...). NäitlejaMEISTERLIKKUS.

(Ja siis oli veider, sest ma vahepeal olen ju Millerit näinud nüüd muudes asjades ka. Frankenstein on väga sama tüüpi inimene. Mõlema jaoks, muidugi.) (seda enam on imeline, mis moodi koletist kehastatakse)

Täna olen ma eriti mõttetu olnud.

Tähendab, see on põhiliselt koosnenud Google Mapsi kaardilt Bristoli uurimisest, iga kaardilt leitava kohviku/restorani/muupoe koduka leidmisest, ja siis vabade töökohtade otsimisest.

Nagu. Mu Google search pakub automaatselt igale asjale, mis ma sinna kirjutan, lõppu "Bristol jobs".

Andke tööd mulle, ahoi!


mul on süda paha online applicationite täitmisest.

Quinoa juustuga. Ommanomma. Just sayin'.

Tegelt tahtsin majoneesi, aga mitte ükski pood ei taha mulle normaalset majoneesi anda normaalse hinna eest. Sest purgi majonees isegi mitte ei maitse nagu normaalne majonees.

Aga Eesti juust kõlbab asendajaks.

VÄGA NOM.



Get out'id on ühed kurvad hetked. Võlumaailmast saab tühjus. AGA. Järgmisel päeval võib tühjusest saada ÜKSKÕIK mis. Vot sähket. TEATER.

Ma arvan, et ma näen und, aga mu kell/kraadiklaas/niiskusmõõtja ütleb, et mu toas on 24kraadi sooja ja kõigest 50% niiskust.
Ma arvan, et ma hakkan elama nagu inimene!

*koputab puud.
*sülitab kolm korda üle õla
*teeb midagi veel, et needust ära hoida

Ma tahtsin teile kolme sõnaga rääkida mu "mate" Shaunist. ehk kohalikust heli/valgus-operaatorist, kelle valguse osa ma ära pätsasin.
Ma lihtsalt tahtsin öelda, et ta ütlekb kõigile "mate" ja ma pole veel päris seda britttibritti kohanud, kes kõiki "mate'iks" kutsub. Nüüd siis sai see linnuke ka kirja.
"Y'alrigh' mate?!"
Ja ta on imearmsalt paanikas iga kord kui keegi talle uusi cue'sid ütleb (sest ta on nii veerand kohaga stage manager ka, et kirjuta kõik cue'd üles ja siis me mõlemad vaatame ta bookist neid..). Siuke paaanika on ta silmis ja hääles. MISSAÜTLESID MULLE PRAEGUST? MIDA? Ei, ma pean midagi MUUTMA??! VÕimatu! Ma pean selleks tervelt kolm rida eest poolt cue ära kustutama ja uude kohta kirjutama. OOTOOT: ma nüüd kaalutlen, kas see on võimalik. JAH, sinu jaoks võibolla saab tehtud. JUBE KEERULINE ON. OOOOOOTTTAAAA aega läheb!
(ja Edith itsitab kõrval, vabandust.)
(Mulle vahepeal küll tundus, et David - põhietenduse lavastaja - tahab teda lüüa.) (Eriti kuna ta kolm sekundit pärast paanikat uhkustas, kuidas ta mingis Londoni tähtsas teatris tegi sadat asja korraga. David oli sellise näoga, et MIDASAAJADMEES?)
Ei, ta on tore, ja ma olen tänulik, et ta siiski neid cuesid üles kirjutab, ükskõik kui vaevaline see tema jaoks tundub, sest olgem ausad, ma vahel unustaks küll end täitsa ära.
Üritab smalltalk'i minuga puhuda vahepeal, ma siis vaimustun temaga koos ta asjadest, aga olen leidnud, et smalltalk on kohutav.

Ja siis ma tahtsin öelda, et valgus disainer või asi, sellest nädalast on uus lühietendus enne põhietendust, pidin siis neile uue valguse tegema. "Pmst nad istuvad autos öösel, ja siis teine cue on, et päike hakkab tõusma." JEEEEESSUUUS. Ma arvan, et disainimiseks on natuke vara veel. Väike paanika oli. (eriti kuna ei saa ju ühtki asja juurde panna ega midagi - korralda mingine valgus nende vahenditega, mis juba laes on (mis on väga spetsiifilised)). Ehk kuidas selle etenduse valgus sakib. Vabandust, etendus.

(Lisaks üks teatriomanikest, Ann? ma ei tea, neid on kaks ja nad on mõlemad väga sarnaste nimedega ja mul pole aimugi kumb on kumb või hetkel, et mis see teine nimi üldse on.. Allison? Tähendab, nad on mõlemad väga armsad ja käivad mulle korda mööda rääkimas, et nad ikka tahavad maksta mulle, aga et nad olid väga täpselt välja arvutanud kaasategevate inimeste arvu ja obviously ma lihtsalt tulin juurde ja blabla, aga et kui võimalik ja on hästi, siis nad ikka maksavad mulle.) (Ja seda, et nende teater on Lätis hästi popp, räägivad nad ka mulle korda mööda ja korraga, pidevalt.)

Tuba lõhnab kui puhas pesu! (välja arvatud see nurk, kus on tume must pesu)
Ja muidugi on ka niiskus protsent jälle laes :D Ma juba mõtlesin, et olen siin osav olnud (mitte, et see minust väga palju sõltuks) ja oma niiskus protsendid normis hoidnud.. (Võinoh, mitte normis, aga UK toa kohta madalad..)

Ma tegelt teen kolm kommentaariumit CATS'i kohta:

* Terve overture oli lihtsalt Ood Moving Lightsidele. Ja LEDildele. Ja Strobole. (Ja ei ühtki näitlejat kassisilmadega ja publikus :( ma nii ootasin ju..)
Lisaks tulnukas ekstra suur moving lights asi-asi??? Ma endiselt ei oska välja mõelda, mis asi see asi täpsemalt oli, v.a et see koosnes päris mitmest "targast" valgusest.

* Nad olid väga vähe kassid, ja väga palju väga perfektseks treenitud tantsijad.

* Minu jalg tõuseb ka kõrgemale kui sellel Victorial seal -_-

* Gobod. ALL OF THEM. Tähendab kaks. (+ movinglightside omad..) Aga mis pagana pühalikkust nad üritasid tekitada seal koguaeg Vitraaž akna gobo ja puha..wut?

* Follow spottide craziness. Nagu.. KÕIKI sooloiste follow spottida? REALLLY?? Hullumeelsed.

* Nad esitasid niii Battle'it KUI KA growltigerit. Ma olin õnnelik! Pluss ma pole ju kordagi Ballad of MisIganesTaNimiOn kuulnud. PÕNEV.

* KÕIK MU SUHTED OLID OLEMAS! Üldiselt kehvalt, AGA OLID OLEMAS: Ma olin nii õnnelik!! lisaks Tumblebrutus ja Jemima!! Never noticed that one.

* Ma pole kunagi teist vaatust millekski pidanud.. Eelistan suuri tantsunumbreid esimeses vaatuses, aga OHSAPAGAN. Siinne teine vaatus rokkis kõvasti - Skimbleshanks ja Mistoffeles for the win! Ja Macavaty.

* Mistoffeles kontrollis oma follow spotti. I mean. Veel rohkem hullumeelsust neile operaatoritele. Käe liigutuste peale muutub spot väiksemaks-suuremaks. Ja need ju pole automaatsed, nad vahetavad neid käsitsi. HULLUMEELNE.

* RumTum sakkis oma laulu ajal. Ta oleks nagu panto's olnud. Reaalselt. (tähendab, kõik laulu "omanikud" tegid seda veidi, ilgelt käis pinda). Aga ta rokkis Mistoffelesi laulu. Reaalselt. WHATAVOICE nagu.

* Old Deuteronomy oli väga MITTE-BASS. wat? Ma mõtlesin, et see on nagu ta töö ülesanne, olla madalmadal bass. Aga ei, see Deuteronomy lihtsalt laulis kõiki oma laule oktaav kõrgemalt. WUT???

* Jemima hääl oli nagu 5-aastasel lapsel ja ma tahtsin teda lüüa. LÜÜÜAAAA..

* Demeter oli defo kõige parem. Kõige kassim ja tegi kõike nagu peab ja ma lihtsalt niutsin igakord kui ta ja Munkustrap!!! miumiumiumiu!!

* Aaaa, aranžeering ka suht sakkis. Ma saan aru, et neil on tuur ja piiratud pilli resurssid ja miskõik, aga midapaganat nagu?? Ja rütm! Need näitlejad ei tea sellest mitte midagi. The Naming of Cats oli näiteks kohutav.
Ja neile meeldis oma moodi rõhke panna. VÄGA omamoodi. Võibolla lihtsalt harjumatu.

*Grizabella ka sakkis, okei, ta oli põnev, ta läks üles Memory lõpus. Mis oli..põnev. Okei ta ei sakkinud. Lihtsalt ma olen natuke harjunud Elaine Paige'i eriti selge ja kõlava häälega.

* JennyAnyDotsis oli lihtsalt mingi minut mingit täiesti lampi muusikat? Stepi jaoks. Lihtsalt, täiesti tema teemast väljas?!

* Elektrikidra Jellicle Ballis oli põnev! (ja sellest ma ei räägi, et ma üritasin imeminiatuurselt kõiki liigutusi kaasa teha..)

* Ma nüüd ilgelt tahaks seda uuesti näha.

Sest ma olen fangirl ja pidin saama pluusi. 

(Ja ma olen liiga laisk, et õigetpidi pilti pöörata.)

Täiega valetasin eelmises postituses.
Pea pesuni pole endiselt jõudnud, ja teed ma ei joonudki, kohvi hoopis.

Mul oli öösel taas mingi väga oluline asi, mida ma tahtsin üles kirjutada, aga olin netipulga - aahhaaaa, meelde tuli!
Ma mõtlesin sellest, et huvitav kui paljud minu põlvkonna inimeste lastel saavad olema igasugused fantaasiaraamatute nimed.. juunõu, nagu Harry, Hermione, Ron võiii Katniss võii Eddard või Arya või midagi? St ma mõtlesin, et kas uute populaarsete sarjade raamatute eduga tõuseb ka veidrate nimede edu? (Ses suhtes, et Harry, Ron ja Hermione pole veidrad...Aga pmst, ma kujutan ette, et kui mõni mu sõber peaks midagi sarnast oma lapsele nimeks panema, siis ma küll arutleks endamisi selle üle, et kas see nimi tuleb sealt, kust ma arvan, et ta tuleb..)

Ja siis ma tahtsin öelda, et olgem uhked mu üle. 3 aastat UKs on minust kasvatanud asjaliku täiskasvanu - täna panin heledad riided tumedatest eraldi pessu. Go me!