Mulle ilgelt meeldib, et ma pean alles enne 10t kuhugi liikuma hakkama, et oma prooviööle jõuda.
Ja siis ajuvabalt palju postitusi igalpool inimeste 2013 aastast. Ja see ajab mind närvi. Bskfhsdkljös.
omalt poolt ütlen aga, et uuel aastal luban, et
* Ei unusta oma kohvi/tee tasse ära ja tänu sellele joon rohkem kohvi/teed SOOJALT.
* Vaatan rohkem läbi kaamerasilma
* Märkan varem kui WC-paber hakkab otsakorrale jõudma
* Veedan vähem aega ekraani jõllitades
December 31, 2013
December 29, 2013
Jõuluaeg
24.detsembril oli vaja igast asju teha. Näiteks osta 3liitrit kirsimahla ja panna kirjad posti. Õnnestus ainult esimene neist. Sest mingid targad arvasid, et kuna noh.. inglased ju ei pea 24.detsembrit, nagu..üldse.. see on tavaline päev nende jaoks, aga ometi otsustas näiteks postkontor, et noh..võiks kinni olla... -_- (niiet kes te kõik agaralt postkaarte ootate (ärge liialt lootke, neid on vähe) (või võite loota, aga minu poolt ootuseid-lootuseid ei täideta), et mu JÕULUkaardid tulevad umbes jaanuaris.)
Ja palju muidki poode oli täitsa kinni. Nii.. moe pärast ilmselt.
Sain Semuga kokku. Ja läksime tema juurde. Läksime läbi bearpit'i ja noh, see on alati õudne olnud mu jaoks.. Ja üldse, ma olen harjunud oma kaunistatud peremajadega, aga ta elab tudengite ja narkarite linnaosas :D Aga ta tuba oma imenunnu. Ja noh.. ma pole päris mitu kuud ühtki normaalset tuba külastanud, niiet oli tore vaheldus.
Õige pea hakkasime küpsetama. Neil Young mängis taustal ja Edith muudkui kloppis mune :D ("Ei,ei, ma saan hakkama küll!") Tegime sponge cake'i trifle'ite jaoks (jumal, kas ma pean neid nüüd tõlkima hakkama teile seal.. hmm.. sponge cake on pmst keeks või siuke noh..mõttetu tordipõhi-asi, ja trifle on eee, guugl translate ütleb vahukoorekook või puuviljapuding?! (lisaks ütleb, et tühiasi või mänglema))
Siis tegime piparkoogitainast. Siis vahepeal tegelesime korraks juurviljadega. st, ma ausõna ei tea, mis me vahepeal tegime, sest mingi tükkaeg oli piparkoogi tainas külmas? Küllap me midagi tegime. Siis küpsetasime piparkooke palju ja Semu pidas jõuluõhtuvestlust perega skaibis. Ja siis panime juurviljad ahju. Ja kaunistasime piparkooke st Semu kaunistas, sest ma leidsin, et ma endiselt ei oska glasuuriga mitte midagi peale hakata.. nagu ma ei saa seda kotist väljagi normaalselt.. minu ülesandeks jäi sööta Semule ette asju, mida piparkookidele joonistada..(ja munavalgeid eriti kohevaks kloppida beseede jaoks...)
Kogu selle tegutsemisega kaasnes iga 10 minuti tagant pildistamine. (Sest Semul on toidublogi , siis ta on nagu kohustatud veidi.. Ja ma lihtsalt ei oska, aga peab ju õppima kõike..) Sättisime ta tuppa endale siis mõnusa olemise ja sõime. (st kogu aeg sõime.. piparkoogitainast ja beseevahtu ja Laura saadetud Eesti komme ja...noh pmst mõlemad suu pooled olid pidevalt magusat täis) (AH KÕIGE OLULISEM TOIT LÄKS MEELeST ÄRA! Ta oli eelmine päev teinud ise majoneesi. Ja siis me sõime seda röstsaiaga ja ma pole elus midagi nii head söönud kui see isetehtud majonees ja röstsai. Ohsajumal)
Leivakastet tegime ka, mis on.. eee veider? Aga tuleb välja, et väga briti värk?
Siis ma läksin Semuga kirikusse, sest neiu Semu on sügavalt usklik ja ta kodu lähedal on Poola kirik, kes peab kohustuslikku südaöist missat. Eeee.. ma ei oska väga midagi öelda selle kohta, ma ei saanud ju midagi aru poola keelest eksole, aga nad kõik teadsid väga täpselt, mida ja kus ja millal öelda, ja millal püsti seista ja millal istuda ja miskõik. Omamoodi ilus oli, vist. Laulsin "Püha Ööd" eesti keelese kaasa..
Ja siis ülepika aja magasin pehmes voodis ja see oli kohutavalt veider (septembrist saadik elan täispuhutaval madratsil..) ja pehme.
Järgmine päev me suht lebotasime niisama ja siis õhtul läksime Semu sõbranna poole, kus oli igasugust rahvusvahelist rahvast, kõik omade toitudega (ja jookidega, eksole..). Kanadalased panid lauale krõpsu ja pizzat (ma endiselt naeran selle üle nats), Hispaanlased ja portugaallased tegid mingeid omi toite, ja mina ja Semu oli magusaga varustajad. Ja oli veider.. (aga Hispaania toidud olid põnevad?!)
Üritasime luua jõulumeeleolu, aga nooo.. tuleb välja, et need lõunamaalased on peoloomad ja neile kõlbab ainult klubimuusika. Ja siis me oigasime seal ja piinlesime ja kuulasime Rihannat ja DaftPunk'i ja miskõike..(st.. mul on üldiselt suhteliselt suva, ma võin neid kuulata, aga kuidagi..vale hetk selle jaoks ma leian..). Kui põhjamaalasi arvuti juurde lasti, siis me üritasime tagasi jõululaulude poolde pöörduda, aga see ei jäänud kunagi väga kauaks nõnda.. Väga veider õhtu oli..
Järgmisel päeval me tegie lõpuks oma trifle'id.. Ja siis oli aeg koju tagasi minna..Linn oli rahvast pungil, sest juba varahommikust algasid boxing day allahindlused. Ostsin 20penni eest mustikaid endale, näiteks. Tuba aga oli jahe, sest targa ja vastutundliku inimesena olin ma oma radika välja lülitanud.. Aga noh see mure sai õnneks ruttu lahendatud.
Vot selline jõul see kord..
Ja palju muidki poode oli täitsa kinni. Nii.. moe pärast ilmselt.
Sain Semuga kokku. Ja läksime tema juurde. Läksime läbi bearpit'i ja noh, see on alati õudne olnud mu jaoks.. Ja üldse, ma olen harjunud oma kaunistatud peremajadega, aga ta elab tudengite ja narkarite linnaosas :D Aga ta tuba oma imenunnu. Ja noh.. ma pole päris mitu kuud ühtki normaalset tuba külastanud, niiet oli tore vaheldus.
Õige pea hakkasime küpsetama. Neil Young mängis taustal ja Edith muudkui kloppis mune :D ("Ei,ei, ma saan hakkama küll!") Tegime sponge cake'i trifle'ite jaoks (jumal, kas ma pean neid nüüd tõlkima hakkama teile seal.. hmm.. sponge cake on pmst keeks või siuke noh..mõttetu tordipõhi-asi, ja trifle on eee, guugl translate ütleb vahukoorekook või puuviljapuding?! (lisaks ütleb, et tühiasi või mänglema))
Siis tegime piparkoogitainast. Siis vahepeal tegelesime korraks juurviljadega. st, ma ausõna ei tea, mis me vahepeal tegime, sest mingi tükkaeg oli piparkoogi tainas külmas? Küllap me midagi tegime. Siis küpsetasime piparkooke palju ja Semu pidas jõuluõhtuvestlust perega skaibis. Ja siis panime juurviljad ahju. Ja kaunistasime piparkooke st Semu kaunistas, sest ma leidsin, et ma endiselt ei oska glasuuriga mitte midagi peale hakata.. nagu ma ei saa seda kotist väljagi normaalselt.. minu ülesandeks jäi sööta Semule ette asju, mida piparkookidele joonistada..(ja munavalgeid eriti kohevaks kloppida beseede jaoks...)
Kogu selle tegutsemisega kaasnes iga 10 minuti tagant pildistamine. (Sest Semul on toidublogi , siis ta on nagu kohustatud veidi.. Ja ma lihtsalt ei oska, aga peab ju õppima kõike..) Sättisime ta tuppa endale siis mõnusa olemise ja sõime. (st kogu aeg sõime.. piparkoogitainast ja beseevahtu ja Laura saadetud Eesti komme ja...noh pmst mõlemad suu pooled olid pidevalt magusat täis) (AH KÕIGE OLULISEM TOIT LÄKS MEELeST ÄRA! Ta oli eelmine päev teinud ise majoneesi. Ja siis me sõime seda röstsaiaga ja ma pole elus midagi nii head söönud kui see isetehtud majonees ja röstsai. Ohsajumal)
Leivakastet tegime ka, mis on.. eee veider? Aga tuleb välja, et väga briti värk?
Siis ma läksin Semuga kirikusse, sest neiu Semu on sügavalt usklik ja ta kodu lähedal on Poola kirik, kes peab kohustuslikku südaöist missat. Eeee.. ma ei oska väga midagi öelda selle kohta, ma ei saanud ju midagi aru poola keelest eksole, aga nad kõik teadsid väga täpselt, mida ja kus ja millal öelda, ja millal püsti seista ja millal istuda ja miskõik. Omamoodi ilus oli, vist. Laulsin "Püha Ööd" eesti keelese kaasa..
Ja siis ülepika aja magasin pehmes voodis ja see oli kohutavalt veider (septembrist saadik elan täispuhutaval madratsil..) ja pehme.
Järgmine päev me suht lebotasime niisama ja siis õhtul läksime Semu sõbranna poole, kus oli igasugust rahvusvahelist rahvast, kõik omade toitudega (ja jookidega, eksole..). Kanadalased panid lauale krõpsu ja pizzat (ma endiselt naeran selle üle nats), Hispaanlased ja portugaallased tegid mingeid omi toite, ja mina ja Semu oli magusaga varustajad. Ja oli veider.. (aga Hispaania toidud olid põnevad?!)
Üritasime luua jõulumeeleolu, aga nooo.. tuleb välja, et need lõunamaalased on peoloomad ja neile kõlbab ainult klubimuusika. Ja siis me oigasime seal ja piinlesime ja kuulasime Rihannat ja DaftPunk'i ja miskõike..(st.. mul on üldiselt suhteliselt suva, ma võin neid kuulata, aga kuidagi..vale hetk selle jaoks ma leian..). Kui põhjamaalasi arvuti juurde lasti, siis me üritasime tagasi jõululaulude poolde pöörduda, aga see ei jäänud kunagi väga kauaks nõnda.. Väga veider õhtu oli..
Järgmisel päeval me tegie lõpuks oma trifle'id.. Ja siis oli aeg koju tagasi minna..Linn oli rahvast pungil, sest juba varahommikust algasid boxing day allahindlused. Ostsin 20penni eest mustikaid endale, näiteks. Tuba aga oli jahe, sest targa ja vastutundliku inimesena olin ma oma radika välja lülitanud.. Aga noh see mure sai õnneks ruttu lahendatud.
Vot selline jõul see kord..
Tuunisin oma ust. Lumehelbeke tasa-tasa? (22.12)
No sa vaata, jõuluvana leidis minu küll see aasta üles! (22.12)
Stiilinäide.
Vaatasin Love Actually't ja meisterdasin kaarte - peaaegu päris jõulutunne tuli!(22.12)
Pead pidi ahjus, kui ainult saaks selle õige pildi! (24.12)
Meie suurepärased piparkoogid! Tähelepanelik vaataja märkab vihjeid Sherlock'ile, Harry Potter'ile, Muumidele ja Sõrmuste Isandale.. (lisaks beat ajastule, jõuludele ja fanfiction'ile..) (24.12)
Lõpuks läks tantsulkaks ära ja me Semuga leidsime, et on aeg lahkuda. (25.12)
Trifle - keeks ja kodutehtud custardi(aaah, seda tegime ka ÕIGE..)(custard=vanilli-munakaste?) ja aprikoos. (26.12)
Meie jõulubeseed! Purustatud candy cane'id (piparmündi jalutuskepike) peal (24.12)
Meie jõululauake (24.12)
Meie jõuluroog. (Semu traditsioon (ja usk?) ei luba jõululaupäeval liha süüa, ja mina ju ei söö kala. Niiet olid ainult juurviljad..)
December 23, 2013
December 21, 2013
Lndn
Nädal tagasi sattusin taas Londonisse. Viimati olin Londonis jaanuaris. Nii et oli juba aeg kah. (Aga alati sattun sinna siis kui suured massid on Londonis..Peaks kunagi ette võtma ja minema mingil lambikal ajal.. Näiteks.. Emm.. Aprillis?)
Ärkasin 4.45 Janely smsi peale. Kiirärkamine (ma olen täitsa ära unustanud, kuidas see toimib. 10 minutit, enne lahkumisaega ülesärkamine ei toimi enam). Olin natuke paanikas, sest astusin kodust välja 5.10 ja rong läks kell 6, ja ma üldiselt kõnnin seda vahemaad 55minutit. Mul oli vaja veel piletid välja printida. Tegin imet ja kõndisin 40 minutiga tee ära.
Hoidsin Janely kätt kui ta kooli katsetas. Ja punusin patsi. Ma pole ammu kellelegi patsi pununud.
Lugesin peaaegu terve raamatu läbi. Kolasin natukene Ealingus ringi (väga armas linnaosa, muide). Ja sundisin teda tagasi sisse minema kui neil paus oli.
Järgmine sihtpunkt oli Vapiano (Janely tungival soovil, ma küll hoiatasin teda, et see on ilmselt paksult rahvast täis..). (Seiklus oli sinna saamisega ka. Ma olen üpris kiire orienteeruja Londonis ja reageerin kiiresti olukorra muutustele. Nii juhtus, et kuna ühelt platvormilt ei tulnud metrood, aga teiselt just tuli, siis ma tirisin Janely ruttu enda järgi, et läksime! niikuinii peame ronge vahetama.. Ma jõudsin ilusasti rongile ja pöörasin ümber, et vaadata, kas Janely on ikka mul sabas... Metroo uksed läksid kinni ja Janely oli teisel pool ust. HA. Veetsin ühe rongivahe siis ühes täiesti tühjas metroopeatuses.)
Siis oli kiire - vaja jõuada Disney Pood. 50 minutit Janely bussini aega. Ja Oxford Street on oma õhtusestipptunnis. Sikasaka läbi massi. Imetlesime Disney poodi ja ma oma ette mõtlesin, et tulen õhtu poole tagasi, et äkki on vähe rahulikum. (lõpuks ma siiski ei viitsinud).
Siis panin Janely bussile ja kobisin tagasi kesklinna. Oli vaja ju pildistada ka natuke Londonit. (see ei õnnestu mul kunagi eriti hästi..) Oxford streedil olid uued jõulukaunistused!! 3 aastat on seal alati samad kaunistused olnud ja nüüd siis olid uued!
Siis meenus mulle, et National Theatris on ju taas Aasta fotograafide näitus. Lõpuks teadsin, mida oma ülejäänud 4 tunniga teha!
Kõigepealt nutsin natuke NationalTheatri raamatupoes - oleks tahtnud kõike kohe ära osta. Siis nutsin kui vaatasin pilte, nii kaunis! Osad võitjad olid natuke...igavad, ja ma isklikult oleks eelistanud 'äramainitud' pilte. Linnapildid olid eelmine aasta kindlasti vägevamad. Aga üldiselt oli väga kaunis.
Siis ma ei viitsinud tükkaega kuhugi minna ja istusin fuajees ja lugesin raamatut edasi. Ja siis kõndis Danny Boyle must mööda ja siis ma nutsin natuke veel. (Frankensteini ja olümpia avashow lavastaja).
Kodurong oli PUUPÜSTI täis. Nagu, inimesed istusid koridoris maas - täis. Õnneks oli mul reserveering ja keegi ei istunud mu kohal. Oli palju võõrastega suhtlust. Oli põnev. Võõrastega on tore rääkida. (kui nad pole telefonis). Ja nii ma jõudsin 1.20 Bristolisse, et siis teha mõnus tunnine jalutuskäik koju.
Ma olin nii väsinud. Kergelt öeldes.
Ma üldse ei plaaninud nii põhjalikult kirjutada sellest. Plaanisin lihtsalt pilte lisada ja midagi asjalikku nende kohta öelda, aga noh.. Läks nagu ta läks jälle.
SIIN on link Landscape Photographer of The Year 2013 võitjate lehele.
Ärkasin 4.45 Janely smsi peale. Kiirärkamine (ma olen täitsa ära unustanud, kuidas see toimib. 10 minutit, enne lahkumisaega ülesärkamine ei toimi enam). Olin natuke paanikas, sest astusin kodust välja 5.10 ja rong läks kell 6, ja ma üldiselt kõnnin seda vahemaad 55minutit. Mul oli vaja veel piletid välja printida. Tegin imet ja kõndisin 40 minutiga tee ära.
Hoidsin Janely kätt kui ta kooli katsetas. Ja punusin patsi. Ma pole ammu kellelegi patsi pununud.
Lugesin peaaegu terve raamatu läbi. Kolasin natukene Ealingus ringi (väga armas linnaosa, muide). Ja sundisin teda tagasi sisse minema kui neil paus oli.
Järgmine sihtpunkt oli Vapiano (Janely tungival soovil, ma küll hoiatasin teda, et see on ilmselt paksult rahvast täis..). (Seiklus oli sinna saamisega ka. Ma olen üpris kiire orienteeruja Londonis ja reageerin kiiresti olukorra muutustele. Nii juhtus, et kuna ühelt platvormilt ei tulnud metrood, aga teiselt just tuli, siis ma tirisin Janely ruttu enda järgi, et läksime! niikuinii peame ronge vahetama.. Ma jõudsin ilusasti rongile ja pöörasin ümber, et vaadata, kas Janely on ikka mul sabas... Metroo uksed läksid kinni ja Janely oli teisel pool ust. HA. Veetsin ühe rongivahe siis ühes täiesti tühjas metroopeatuses.)
Siis oli kiire - vaja jõuada Disney Pood. 50 minutit Janely bussini aega. Ja Oxford Street on oma õhtusestipptunnis. Sikasaka läbi massi. Imetlesime Disney poodi ja ma oma ette mõtlesin, et tulen õhtu poole tagasi, et äkki on vähe rahulikum. (lõpuks ma siiski ei viitsinud).
Siis panin Janely bussile ja kobisin tagasi kesklinna. Oli vaja ju pildistada ka natuke Londonit. (see ei õnnestu mul kunagi eriti hästi..) Oxford streedil olid uued jõulukaunistused!! 3 aastat on seal alati samad kaunistused olnud ja nüüd siis olid uued!
Siis meenus mulle, et National Theatris on ju taas Aasta fotograafide näitus. Lõpuks teadsin, mida oma ülejäänud 4 tunniga teha!
Kõigepealt nutsin natuke NationalTheatri raamatupoes - oleks tahtnud kõike kohe ära osta. Siis nutsin kui vaatasin pilte, nii kaunis! Osad võitjad olid natuke...igavad, ja ma isklikult oleks eelistanud 'äramainitud' pilte. Linnapildid olid eelmine aasta kindlasti vägevamad. Aga üldiselt oli väga kaunis.
Siis ma ei viitsinud tükkaega kuhugi minna ja istusin fuajees ja lugesin raamatut edasi. Ja siis kõndis Danny Boyle must mööda ja siis ma nutsin natuke veel. (Frankensteini ja olümpia avashow lavastaja).
Kodurong oli PUUPÜSTI täis. Nagu, inimesed istusid koridoris maas - täis. Õnneks oli mul reserveering ja keegi ei istunud mu kohal. Oli palju võõrastega suhtlust. Oli põnev. Võõrastega on tore rääkida. (kui nad pole telefonis). Ja nii ma jõudsin 1.20 Bristolisse, et siis teha mõnus tunnine jalutuskäik koju.
Ma olin nii väsinud. Kergelt öeldes.
Ma üldse ei plaaninud nii põhjalikult kirjutada sellest. Plaanisin lihtsalt pilte lisada ja midagi asjalikku nende kohta öelda, aga noh.. Läks nagu ta läks jälle.
SIIN on link Landscape Photographer of The Year 2013 võitjate lehele.
Ealing. Natuke idülli. Võiks ju olla ka mõni Eesti rongijaam, kes teab.
Avastasin, et ma pole uue objektiiviga Londonisse sattunud.
LÕPUKS sai tehtud kaua oodatud-plaanitud pilt.
LÕPUKS sai tehtud kaua oodatud-plaanitud pilt.
Sümmeetria ja ilu. Ilu ja sümmeetria.
Itsitasin oma ette ja mõtlesin, et selle pildi saadan järgmise aasta fotograafide auhindade jagamisele.
Seegi ammune ainult mõtteis olnud fotoseeria: Inimesed kunsti nautimas.
Seegi ammune ainult mõtteis olnud fotoseeria: Inimesed kunsti nautimas.
Katsetasin pikka säri.
Ja nautisin sinist-oranzi (valguskujunduja ju siiski?)
Ja nautisin sinist-oranzi (valguskujunduja ju siiski?)
Suurlinna tunne. Kliiniline, aga natuke värvi ka.
Särasid ja helkisid.
December 20, 2013
eile õhtul tegin meeldiva avastuse.
ma oskan peaaegu arvestatavalt otse noodist laulda. (ses suhtes, et otseselt 'laulmise' oskus on kaheldav...)
mis lõppes muidugi sellega, et ma leidsin igast noote arvutist ja laulsin neid. kõige ägedam on see, et aegajalt saan hakkama ilma algus noodita. (enamus ajast laulsin laulu alustades ja esimest nooti kuulmata ainult pool nooti mööda.. Mis on päris success arvestades, et ma selle alles eile avastasin).
ja nagu palutult oli testiks mul mingi 5-häälne noot laulust, mida ma pole elu sees kuulnud (kust ma siukese sain - kessedateab??). Ja sellegi laulmine läks üpris edukalt (ses suhtes, et bassi ma ei viitsinud lugeda ja mõelda..ja 1.sopran oli nats kõrge..muidu oli kõik suht 5 (aga mitte päris+, pigem-)
(mul on ilgelt põnev ja seiklusitäis elu, ma tean)
ma oskan peaaegu arvestatavalt otse noodist laulda. (ses suhtes, et otseselt 'laulmise' oskus on kaheldav...)
mis lõppes muidugi sellega, et ma leidsin igast noote arvutist ja laulsin neid. kõige ägedam on see, et aegajalt saan hakkama ilma algus noodita. (enamus ajast laulsin laulu alustades ja esimest nooti kuulmata ainult pool nooti mööda.. Mis on päris success arvestades, et ma selle alles eile avastasin).
ja nagu palutult oli testiks mul mingi 5-häälne noot laulust, mida ma pole elu sees kuulnud (kust ma siukese sain - kessedateab??). Ja sellegi laulmine läks üpris edukalt (ses suhtes, et bassi ma ei viitsinud lugeda ja mõelda..ja 1.sopran oli nats kõrge..muidu oli kõik suht 5 (aga mitte päris+, pigem-)
(mul on ilgelt põnev ja seiklusitäis elu, ma tean)
December 17, 2013
Lisaks. Kaks raamatut, millele ma tahaks lähitulevikus käpa peale panna.
Stephen Fry's Incomplete and Utter History of Classical Music
ja
Stephen Fry's Incomplete and Utter History of Classical Music
ja
Gareth Malone's Guide to Classical Music: The Perfect Introduction to Classical Music
Palju rohkem kui klassikaline muusika huvitab mind, mis neil kahel mehel selle kohta öelda on. Üks, kes teenib elatist sellega, ja teine, kes ütleb, et ta pole võimeline muusikat tegema. ÜLIPÕNEV.
Subscribe to:
Posts (Atom)