Sherlockit filmitakse praegu kesklinnas, kuhu oleks jube lihtne saada ja ma istun kodus, sest ma olen liiga laisk.
(Ja hirmus, et palavik tõuseb taas - kust see tuli nagu?!)
Aga põhiliselt, sest ma olen hirmus laisk.
Selline võimalus.


--

P viib mind teatrisse, sest ta peab oma "research fund'i" kasutama. Naersime selle üle mitu aega. (kuna ta tegevusala on 'teater' siis maksuametnikule on kõik teatriskäigud 'research')

Otsused.

Paratamatult tundub, et tuleb täita P seatud uus aasta lubadust: võtta vastu rohkem otsuseid.


See inimestega suhtlemise värk hakkab vaikselt toimima.
Valetan. inimesed. brrrrr... (Aga ma ei kogu ennast enam päris 8 minutit enne kui "send" nuppu vajutan vm...)



/ Mul on hetkel nii palju süüa? Nagu. Ma ei tea, mis ma endaga peale hakkan. Sest P andis oma võileiva ka mulle (sest me käisime kohvikus-asjas söömas). Ja siis mul oli tänane salat-asi ja siis töölt sain võileiva ja siis ma millegi pärast ostsin Tescost veel ühe. Wat? Homme ma siis nälga ei jää vähemalt.
(Seda ma tulin siia kirjutama.. Muu tuli kogemata)

Ma olen peaaegu terve päeva saanud normaalselt hingata - hurraa!

Esimene esimese vaatuse läbimäng.
Oli veidi katastroofiline.
Teine oli kordi ja kordi parem.
(lisaks, kas pole naljakas mõelda, et meil on olnud 2 nädalat proove ja meil on esimene läbimäng? Ainult ühe vaatuse küll, aga siiski..)

"Kui te ei tea, kus te olema peata, siis EDITH TEAB. KÜSIGE EDITHILT. Mul pole õrna aimugi, kuhu ma teid panin."

ehk pmst, miks ma proovides olen. :D
(ja et kirjutada üles lõputuid liste rekvisiitidest, mille kohta härra Lavastaja ühes proovis arvab, et jätaks ära, et siis kaks proovi hiljem mõelda, et võiks vist ikkagi kasutada neid. onjueksju.)

Nohu.

St, rohkem nagu. Mu nina ei tööta.

Lisaks, mu muusika lugemise oskus on päris asjalik vahepeal..

Ja tuleb välja, et valgusest jään siiski Salaaias väga kaugele. Millest on vist kahju, ah ma ei tea ka.. Ma üldse ei tea..

Uhkustamise hetk:

Sõitsin MD'i autos koju. Nagu ühele MD'ile kohane mängis tal klassika raadio tasa taustal. Siis ta ühel hetkel läks elevusse ja keeras valjemaks "UUh, see meeldib mulle väga". Ümisesimine ja dirigeerisime siis omaette tükkaega kuni ma küsisin, et "Mis pala see on?" (ise mõeldes, et see on mingi romantiline. Brahms ilmselt.) MD arvas, et Saint-Saens.
JA KELLEL OLI ÕIGUS?! EDITHIL.
BURRRRRRN.

Ja siis ta üritas mulle väita, et ta ei tea ühtki Eesti heliloojat. Ja siis ma ütlesin Pärt. Ja ta muidugi teadis Pärti, sest kes see siis Pärti ei teaks.

Lisaks sobis mulle väga ta kommentaar, et "You read music, obviously".
JESSS. Võib-olla, natuke, teesklen.

(ehk kuidas Edith vahel tahab ka MD ja dirigent olla.)

Mul on üldiselt moest ja värgist sügavalt suva, AGA
Valentino pre-fall 2015 kollektsioonis on paar sigailusat kleiti. Tähtedest ja planeetidest inspireeritud, ja keegi juhuslikult postitas need kuskil ja, aah, iluiluilu.

http://www.style.com/slideshows/fashion-shows/pre-fall-2015/valentino/collection/96

Hetke olukord : köhin taas kopse välja. TAAS. Mine pekki Bristol, ma saan aru, et ma kolme Aberi aasta jooksul olin haruharva haige ja nüüd on vaja kõik järgi teha nagu ühele Edithile kohane, aga WAIIII..


Teisest küljest. Mul on matcha šokolaad, nii et elu on päris ilus.