Sajandi esimene vaba päev.

Ja ma endiselt pole teinud midagi triljonist asjast, mida peaks tegema.

Teisipäeval tegin sajandi suurteo ja HELISTASIN tööle ja ütlesin, et suren ja ilmselt ei tule tööle. (Ei läinudki).

P ütles eile, et ta oli päris mures mu pihta teisip, et ma olevat ikka päris surm välja näinud.

(Ja sellistel hetkedel olen ma ju eriti kangekaelne ja iseseisev "Muidugi suudan ma ise seda suurt pagana ülirasket asja tassida üksinda" loll...)

Kaks nädalat esikani. Appiappiappi.

Mul on ebanormaalselt suur hulk rohelist teed riiulis.

Jaaaaaaaa....
Ma olen jälle haige.
deem.

Ma olen nii väsinud.

Öelge tere Enlightened Lightingu uusimale liikmele.

---

Ma ütlen siin massi vabanduse, et ma kellegagi ei ole väga suhelnud. Mu inimeste doosid on hetkel nii kõrged, et kui ma veebis ka veel suhtleks, siis ma vist läheks suurtest kogusest päris hjulluks. 

Kunagi hiljem kui asi maha rahuneb.

Sherlockit filmitakse praegu kesklinnas, kuhu oleks jube lihtne saada ja ma istun kodus, sest ma olen liiga laisk.
(Ja hirmus, et palavik tõuseb taas - kust see tuli nagu?!)
Aga põhiliselt, sest ma olen hirmus laisk.
Selline võimalus.


--

P viib mind teatrisse, sest ta peab oma "research fund'i" kasutama. Naersime selle üle mitu aega. (kuna ta tegevusala on 'teater' siis maksuametnikule on kõik teatriskäigud 'research')

Otsused.

Paratamatult tundub, et tuleb täita P seatud uus aasta lubadust: võtta vastu rohkem otsuseid.


See inimestega suhtlemise värk hakkab vaikselt toimima.
Valetan. inimesed. brrrrr... (Aga ma ei kogu ennast enam päris 8 minutit enne kui "send" nuppu vajutan vm...)



/ Mul on hetkel nii palju süüa? Nagu. Ma ei tea, mis ma endaga peale hakkan. Sest P andis oma võileiva ka mulle (sest me käisime kohvikus-asjas söömas). Ja siis mul oli tänane salat-asi ja siis töölt sain võileiva ja siis ma millegi pärast ostsin Tescost veel ühe. Wat? Homme ma siis nälga ei jää vähemalt.
(Seda ma tulin siia kirjutama.. Muu tuli kogemata)

Ma olen peaaegu terve päeva saanud normaalselt hingata - hurraa!

Esimene esimese vaatuse läbimäng.
Oli veidi katastroofiline.
Teine oli kordi ja kordi parem.
(lisaks, kas pole naljakas mõelda, et meil on olnud 2 nädalat proove ja meil on esimene läbimäng? Ainult ühe vaatuse küll, aga siiski..)

"Kui te ei tea, kus te olema peata, siis EDITH TEAB. KÜSIGE EDITHILT. Mul pole õrna aimugi, kuhu ma teid panin."

ehk pmst, miks ma proovides olen. :D
(ja et kirjutada üles lõputuid liste rekvisiitidest, mille kohta härra Lavastaja ühes proovis arvab, et jätaks ära, et siis kaks proovi hiljem mõelda, et võiks vist ikkagi kasutada neid. onjueksju.)