Jaapan!

Jaapan?

Terav nägemine ja Bollywood viivad migreenini. (ei soovita..)

Vasakule ei oska pöörata. (Paremale pööramiseni ma pole jõudnudki veel...) (Fundamentaalne probleem on, et mulle ei meeldi kui autod minu poole sõidavad..)

Eastwick endiselt ei köida piisavalt... kurb, veidi.. elu vist.

Kõik kohad on paberindust täis ja peaks olema veelgi rohkem, aga noo... ei viiitsi..


Raamatud koguvad tolmu. Nukker.

Tuleb välja, et mu sügavkülmik pole eriti hea sügavkülmutamiseski mitte.  (ah?)

Ehk kuidas ma lõpuks jõudsin kalkuni dinosauruste ahju pistmiseni ja siis tuli välja, et nad vist väga ei kõlba süüa.
(Mul on nii kurb elu)

Pooled ärevused jäid ära - väga igav.

Teine proov ja mul on stress.
Ma ei arvestanud selle etenduse nõudlikust, eksole.



Ma istusin täna kasti. See oli väga logu kast. AK üritas must mööda saada. Ma ei saanud kastist välja (sest see oli üks kehv kast). Ja AK lihtsalt naeris mu üle ja ütles, et ise ronisin sinna. Ma kukkusin kastiga ümber. AK tegi pilti must, aitamise asemel.
Naljakas oli.

Keegi viitsib mulle motivatsiooni jagada?

Pühapäeval on juba esimene proov ja ma ei viitsi endiselt midagi teha.


See terav nägemine on jõle väsitav.

Kas maailm ongi alati nii terav ja värviline olnud?

Ehk:

Hipsterplix123