Käisime veel enne poodlemas natukene. Emps sai veel asjakesi, mida kodustele viia. Jõudsime veel kohvi ja kakaodki joodud.
Lõpuks rong. Taaskord emotsionaalne. Veider ikka on kaugel ja eemal olla. Ja ega vist teistelegi see kerge pole. Harjumused vist, vahel on hea neid lõhkuda.
Jalutasin veel tühjalt mööda linna ringi.
Muretsesin, et kuidas emme ikka saab ja kas kõik läheb hästi ja kõik.
Õpetasin teda veel mälu järgi Londonis liiklema. Leidis hotelli, kõik oli hää.
jäid sinna perroonile üksi seisma, jälle üksi, seda vahel nii raske taluda...
ReplyDelete