28.veebruar

Veebruar saab ka juba nüüd ja kohe läbi, kuhu see aeg niimoodi jookseb? Päris naljakas kohe. Ja siis on märts ja siis on aprill=vaheaeg ja siis on natukene maist ja eksamid ja ongi kõik. Veider.

Igatahes. Mu tänane seminar jäi ära, jääb ära st, sest õpetaja on Birminghamis, sest mingine rongi streik on. Päris hästi. Selle asemel lähen kinno "True Grit'i" vaatama, see oli nomineeritud mitmele Oscarile (k.a parima filmi oma), aga oli tünks ja ei võitnud mitte ühtki..

Oscaritest veel. Ma ennustasin 10 Oscarit õigesti, jee! Kuigi ma endiselt ei mõista, miks The Social Network nii palju neid sai, mulle üldse ei istunud see film (mitte, et ma ei jaksanud seda lõpunigi vaadata, niiet võibolla siiski lõpuks meeldib, aga njamh).. Ja show oli awesome! Okei, mitte nii väga, suht pinda hakkas käima lõpuks.. Aga siiski. Ja kleidid olid ägedad, mhm.

Ja täna olen tubli olnud ja Welcome Centre'is tuuseldanud ja mitmeid pabereid saanud, sest mu stipendiumi paberid tulid, LÕPUKS ja siis ma käisin allkirjaga koopiat tegemas jaaa kinnituspaberit saamas, et ma õpin ikka siin ülikoolis.

Hakkasin ka stipendiumi ankeeti täitma, aga see on mingi marukeeruline, ma ei saa mitte midagi aru.. Mulle tundub, et ma ei peaks umbes pooltesse kohtadesse midagi kirjutama ja siis mulle tundub, et nad tahavad marupalju rohkem pabereid kui see üks maksuameti kirjake. Brrr.. Keeruline, eks ma nüüd tegelen sellega edasi..

26.veebruar, kultuurrr

Ärkasin varakult, hakkab jälle peale see mingi imelik "lähen hilja magama, ärkan paari tunni pärast" tsükkel. Blaaah.

Küpsisetainas on kõige parem!

Tükkaega ei suutnud midagi teha, oi kui tükkaega. Lõpuks uurisin natukene teatri protfoolio jaoks (peame ühest moodsast/kaasaegsest teatritegelinskist/-kompaniist mingi pisike uurimuse tegema).. Ei olnud midagi väga põnevat, kuigi ega ma väga palju ei viitsinud neid nimesid otsida.. Jäi silma ainult see, et oma 20st, mille kohta ma natuke otsisin, olid üle poolte mingid tantsuteatrid... See pani mind imestama, tõesti.

Totukad.

Siis läksin Arts Centre'isse, leidsin, et tahaks täna teatrisse minna, aga kahjuks pidin avastama, et uksehoidja kohad olid kõik täis.. Veetsin seal raamatukese taga siiski tükkaega ja panin end igast asjadele kirja..

Tegime lõpuks piparkooke (12.veebruar?)

Ja siiiis. Leidsin, et oleks ükskord lõpuks aeg end National Library of Walesi liikmeks teha. Ja nii saigi. Milline mõnus rahu mind valdas juba sel hetkel kui raamatukokku sisse astusin. See on ikka meeeletult suur ja ilus ja noh, nagu ikka PÄRIS.

Tegin endale lugejakaardi, käis mõnusalt kähku..Ülejäänud ametnikud-elukad peaksid sellest õppust võtma. Enne olin täitnud netis mingi vormeli ja saanud endale numbri, siis kohapeal näitasin dokumenti, ta tegi must mingi x-veebikaameraga pildi ja 2 minutit hiljem oli mul pildiga kaart käes. Voila.

Kõigepealt nautisin raamatukogu ülemise korruse näituseid. All oli ka näitus, suguvõsa uurimise kohta (väidetavalt otsivad üle poolte inimeste, kes seal raamatukogus käivad, sealt infot oma suguvõsa kohta..), aga see mind tol hetkel väga ei uurinud.. Mis ma ikka nende weilslaste perekondadest loen.. Üleval oli aga näitus Walesi ajaloost ja transpordist.. Ehk noh, rongide ja autode ja esimeste kaartide kohta, kus Wales peal on ja miskõik... Et oli mingi äge UK geograaf, kes andis välja esimese atlase ja esimene kaart atlases oli teekond Aberystwythis Londonisse :D Jee!

Peaaegu, et õed.

Ilusaid vanaaegseid fotosid oli seal. Naersin fookusest väljas nägude üle 19.sajandi fotodel :P nojah, eks ta ole..

Hiljem fuajeees vaatasin veel mingit fotonäitust, mis oli mingil Aafrika maal tehtud fotodest. Oli mitmeid ilus-ilusaid pilte, aga mitte midagi vaimustavat.. Pettusin natukene, aga see selleks.

Lõpuks kobisin lugemissaali. Sealt raamatukogust ei saa ühtki asja laenutada ja seal on kõik UKs ilmunud trükised. (okei, kas just kõik, aga nii nad teda reklaamivad). Ma lootsin, et saan mõnusalt riiulite vahel kõndida ja leida huvipakkuvaid raamatuid, aga tundus, et nii lihtsalt see ei käi.. Tuleb ikka lauast küsida ja siis nad toovad kuskilt, kuskilt sulle raamatud. Vähemalt mulle tundus nii.. Mõned raamatud olid küll ka riiulites, aga need olid enamasti teatmeteosed, üldise teadmise raamatud. Sealt haarasin ühe teatriajaloo raamatu ja lugesin seda suhteliselt kaua.. kuni varsti oli aeg raamatukogu sulgemiseks.

jalutasin veel tükk aega raamatukogu ümbruses ringi, sest sealt avaneb igalepoole suuuuurepärane vaade! lihtsalt uskumatult vägev! Ta asub küll madalamal kui kämpus, aga ta on rohkem avatumas kohas ja siis ongi - WOW.

Täna oli ilus ilm!

Pärast läksin veel Arts Centre'isse ja astusin sealt ka näituselt läbi. Seee oli uskumatult uskumatu! Õlimaalid, mis nägid välja 100% nagu fotod. Ma tükk aega mõtlesingi, et on fotod, siis vaatad aga seda pisikest sildikest ja seal on kiri Oil on canvas ja siis ma lihtsalt seisin suu lahti seal maalide ees. Kuidas see võimalik on, et niiiimoodi maalida? Ja lisaks maalidele imestasin mingite inimeste üle, kes seal uurisid ja omavahel arutasid.. "No see nina siin tundub lihtsalt vale.." ja "Vaata - mis naha struktuur - no see on ikka nii vale.." ja siis ma lihtsalt kuulasin ja imestasin.. Mida iganes inimesed..

24.veebruar

Eeesti päev! jeeejeee!

Loengud läksid mõlemad jube ruttu! ja jube uimaselt. No ei istunud teemad mulle või-ja ei suutnud lektorid piisavalt põnevalt rääkida, igatahes, mäletan väga vähest.

Marta maalib Kristinat.

TV loengus jäin isegi korraks magama, aga see oli tõesti mingi 3 minutit. Aga ega ma vist väga millestki ilma ei jäänud, sest kõik mu ümber olid jään-kohe-kohe-magama-nägudega..

Mõni eestlane.

Aga õhtul oli Eesti majas PIDUU! Ma tegin selleks puhuks vaarika kondenspiima juustukooki. Ma ise küll ei söönud seda, aga teised kiitsid ja ütlesid, et maitseb hää :)

Plõksivad.

Lisaks sain ma nii Ada kui Laura pakid kätte, jeeejeeejeee! Ja noh, tänu sellele viisin natuke Eesti komme ka piole. Ja siis nad imestasid, et kust ma selliseid asju välja võlun :D haaahaa :D Magic, magic.

Ja kõigile maaliti Eesti lipud näkku, mis oli armas. Ja kõik olidki Sini-must-valged, peale minu, kes ma olin lihtsalt eesti sukkades ja Ülle kingitud armsa koduse kampsuniga...

Enamus ajast istusin Kristina ja Sandra ja Margitiga ja rääkisime teatrijuttu ja niisama juttu. Ja noh palju juttu, juttu.

Stina ja Maret ajavad ka juttu.

Ja noh, siis kui teised mõtlesid kluppi minna, leidsime Kristinaga, et nüüd oleks aeg kodu poole astuda. ja siis peaaegu kodus, silla all, rääkisime veel kogemata 1,5 tundi juttu. :P Päris hästi. See on see kui ainult kord nädalas näha üksteist ;)

Edasi pittu.

Ja praegu nagu väga ei meenugi midagi muud..

22.veebruar

Ärkasin kell 4.40. Kella 10ks, kui oli tund veel loenguni, olin väga väsinud jälle. Njamh..

Meedia loeng oli..zombieland. Onu rääkis mingitest viisidest, kuidas dialooge üles võtta, et kas lindistad miljonist eri nurgast kogu dialoogi läbi..või teed kõik ilma lõikamiseta või.. noh, igatahes jah.. Ja siis vaatasime klipikesi mingitest filmidest, et mis siis olid mingisuguses kindlas tehnikas filmitud. Hea oli, et 2 filmiklippi olid Bright Starist ja vähemalt 3 olid Nicole Kidmaniga XD ja oh seda härdust, me Onu silmis, kui ta näitas Moulin Rouge'ist Your Songi klippi..Ma keskendusin rohkem Onu emotsioonidele kui klipile endale..

Loengust kodu poole kõndides jäid ette protesteerijad, niiet otse Arts Centre'i juurest üles ei saanudki.. nojaaa ja siis ma tormasin koju, et kaamerat haarata, sest noh, see oli ikka päris vägev protest. Aga muidugi siis kui ma tagasi jõudsin kaameraga, olid protestijad juba lännud. pähh. Seadsin sammud linna poole. Jaaa voila, protestijad sattusid jälle ette. Ma siis liitusin ja tegin pilte. Ja mitmed poseerisid mulle, sest nad arvasid vist, et ma olen mingi äge tüüp kuskilt ägedast kohast :P Vabalt. Võiks ju..

Igatahes protesteeriti ikka eelarve kärbete ja õppemaksu tõusu vastu. Sest me ülikoolikest võib oodata ees suur allakäik, sest ühingute ja spordivärkide rahasid vähendatakse ja siis võibolla varsti ei saagi midagi koolikõrvalist teha.. Ja üks õpetaja rääkis ka, et nemad on samamoodi selle vastu, sest nende palkasid vähendatakse ja neid vallandatakse ja miskõik. Et neil on 5% palga allahindlust (st, eee. see sõna, noh.. vähendamist) kui onul kellelgi (ma ju ei tea UK poliitikast midagi.. Valetan ma ei tea üldse poliitikast midagi..), kes on valitsuses (ma millegi pärast eeldan, et keegine rahandus- või haridustähtisonu), saab see aasta 11,5% palgatõusu ehk umbes 22000 naela palgatõusu. No normaalne.

Aaa, ja plakatid. Kõige geniaalsem oli "First Dobby, now this" - ma lihtsalt purskasin naerma :D ja muidugi skandeerimised (ma ei tea, kas see üldse on olemasolev sõna..) "No ifs, no buts, no education cuts!" ja "Love Aber, hate cuts!" ja paratamatult lähed üpris hasarti sellises keskkonnas ja muutud mässumeelseks. Võinoh. Ei, peaaegu.

Ja õhtul käisin Weronika kinoos. Tasuta, rebisime pileteid, naeratasime inimestele :D (See tuleb meil täiega hästi välja!) ja vaatasime "Chico ja Rita't". Animatsioon Kuuba pianistist ja lauljast. Ohsee muusika oli suurepärasem kui suurepäraselt suurepärane... Aga story ise oli suht..jura. Weronika näiteks magas vahepeal :D Aga muusika ja animatsioon ise oli oh, superb.

20.veebruar

Täna nägin poes piima. Pulbri kujul.

Et siis???

18.veebruar

Hommikul ikka ja ikka meedia workshop.. Meid oli ülivähe (ilmselt tavaline reede hommikuse loengu sündroom..) ja kõik olid, nagu ikka, zombied. Rääkisime mingitest reeglitest, mida oleks tark teada, aga mis olid üpris päris loogilised.. Noh, et ala, et kui sa võtad kellestki, kes räägib dialoogi, suurt plaani, et siis sa ei võta seda tema selja tagant umbes.. Isegi lektor naeris, et "mis tobedad nimed" ja et "ilmselt te suudate nii palju küll ise loogiliselt mõelda"... Aga noh, kes teab..

Olime jälle gruppides ja tegime järjekordset stseeni Woody Allani "Manhattanist" (peaks seda vist vaatama või midagist..) Mitu inimest olid samad, kellega ma juba olnud olen.. Ja noh, kuna ma olin eelmine kord režissöör, siis ma väga ei kippunud vahele sekkuma.. Kuigi ausõna.. Minu kompositsiooni ja värk oli palju ägedam. Seekord istusid tegelased lihtsalt suvaliselt toolidel ja poiss, kes oli algul kaamera taga mõtles, et kõige targem on dialoogi võtta kogu aeg cuttides. Üks ütleb lause, cut, pööra kaamerat, teine ütleb lause, cut, pööra kaamerat.. PHÄH. Ja siis õpetaja tuli ja oli mingi "Ou, võta ikka terve dialoog läbi kaamera ühel tegelasel" ja siis see poiss oli mingi "AAAa jaaa päris nutikas.." PHÄH.

Ühesõnaga. Tegin halba näitlemist aegajalt. Ja teine pool ajast hoidsin poomi (ja tuletasin neile sellega meelde, et seda ei pea alati üleval hoidma, all kõlbab ka, kui ta on kaadrist väljas).

Ühesõnaga. Kaunite filmid on isegi kuidagi kasuks tulnud. Jee.

Pisuke paus ja teatri seminar. Oooo, Beckett. Tuleb välja, et kui miski istub, siis ma oskan rääkida ka. Ma vabatahtlikult rääkisin päris mitu korda selle seminari jooksul, ja vastasin õigesti ja panin tarka ja olin uhke enda üle. JEEE! Rääkisin Sisyphuse müüdist ja metateatrist ja Absurdi Teatri mõiste loojast ja miskõik :D

Ja kõige geniaalsem oli teatri taandamine Potterile. Kui me arutasime Becketti lõppmängu ja et noh, kuidas seda on üritatud mõista ja miskõik ja siis tuli see küsimus, et Mida võiks must mängukoer tähendada? Jaaa noh, siis oli vaikus tükkaega.. (aga ilmselt keerlesid kõigi mõtted Potteri, Sirius Blacki, Prof. Trewalney ja Süngi ümber..), kuni lõpuks üks poiss paotas suud ja ütles "Ma nüüd ei tea, kas ma olen õigel rajal, aga vähemalt Potteris ennustas see sinu surma" ja siis kõik noogutasid, sest kõik mõtlesid sama :D Ja õpetaja oli "nojaaa, muidugi!" Ja siis veel rääkis, et kuidas Potter on nii mõneski mõttes Beckettiga sarnases stiilis kirjutatud, laenatas teiste kirjandusteoste mõtteid ja lauseid ja tegelasi ja peites need piisavalt haritud lugejale arusaamiseks ära. Nagu Beckett, kelle näidentites on viiteid Shakespearile, mida mina näiteks ei näe, sest ma olen umbes Hamletit lugenud ja tean Romeo ja Julia sisu ja sellega piirduvad mu Shakespeari teadmised (noh ja siis on natuke teadmisi ajastu kohta, aga see pole päris see) ja ühesõnaga Richard III ma ära ei tunne. jah. Igatahes leidsin, et Beckett meeldib mulle ikka päris väga ja see oli hea tundmine, sest mul tekkis igast mõtteid, mis on ka omamoodi.

Õhtul pidi lossivaremetes olema Hiina laternate õhtu, sest täiskuu oli, aga tuule tõttu jäi see ära. Weronikaga jalutasime siis niisama linnas, mere ääres. Tegime pilte, lained olid, mitte küll väga meeletud, aga midagigi.. Aga jah..

Ja siis hakkas vihma sadama ja me läksime Kasia juurde ja jõime teed, palju, sõime jäätist ja lõpuks vaatasime "Black Swani". Pettusin.. Ma ootasin sellelt vist liiga palju, sest sellest on nii palju räägitud ja kiidetud ja miskõik.. Aga mulle tundus, et see oli täpselt nagu treiler, mitte midagi uut nagu väga teada ei saanud, paar stseenikest oli lihtsalt juurde lisatud..

Pärast me rääkisime sellest veel ja siis leidsin, et ma olen filmiõpingutes staadiumis, kus ma jälgin filmi, ei märka, mida ma märkan, aga pärast võin väga tarka juttu rääkida :P St, et "jajah, siin oli palju käsikaamerat kasutatud, mis alati jälgis Ninat tagant, jättes mulje, et keegi jälitab teda.. ning nagu me hiljem mõista võime, oli see tema "kuri" pool, mis käis tal kannul ja mida ta ei olnud enne avastanud.." ja miskõik.. panin tarka, jälle. Ja avastasin, et Weronika ja Kasia polnud isegi mõelnud sellistest asjadest. Nhojah.. hea või halb, kes teab?

Igatahes tulime kell 3 öösel Weronikaga mäest üles ja nägime 3 jänest. JEHUU!

17.veebruar

Ärkasin 9.30.. Imede ime. Askeldasin, sõin, pesin, lugesin ja aeg möödus jube aeglaselt. Mis värk nende hommikutega on niimoodi? Öösel läheb küll jube kiiresti kõik..

Ühel hetkel oli aeg lõpuks teatri loengusse tatsata. Jube põnev oli. Beckett ja absurdi teater ja miskõik.. Kuigi noh, nagu alati, et kui mul on jube põnev, siis kipub ülejäänud saal arvama, et tegemist on maaila kõige igavama teemaga ja hakatakse mingeid lolluseid tegema.. See selleks, väga ei seganud, õnneks. Tegin oma kerged 4 lehekülge märkmeid. Oups.

Ja armas oli, et Kristina sõbrants norrakas (Anne?) kutsus mind enda juurde istuma (veidi aja pärast nägin muidugi, et Kristina istub ka seal :P).

Tv loeng läks samamoodi jube põnevalt. Onu Äge rääkis ideoloogiatest ja semiootikast ja et kuidas kõik on mingi ideoloogiaga seotud ja meedias on see eriti hull, sest see kõik tabab meid alateaduslikult ja noh, me ise tavaliselt ei märka seda.. (Läheb kokku kuidagi Herr Übi jutuga :P Võibolla mitte, aga ma paratamatult mõtlesin tema tundidele selle loengu ajal :P)

Ja pikalt rääkis Marxist ja noh, et a la, et sealt algaski see ideoloogia värgi algus ja siis, et noh, et ideeliselt on kõvemad vennad ikka tipus ja et mis ta ütles, et 7% inglastest käib erakoolis ja mingi 86% parlamendiliikmetest on käinud erakoolis, oih. Et jamh. jube põnev oli, oleks tahtnud paljupalju märkmeid teha, aga ta rääkis piisavalt kiiresti, niiet pooled mu märkmed on poolikud, sest ma jäin teda edasi kuulama ja unustasin, mis sõnu ta kasutas ja olin mõttetega juba järgmise mõtte juures..

aga lõpuks vaatasime mingi 80ndate mõrvaseriaali "Hart to hart", mis oli lihtsalt ajuvabalt koomiline, midaiganes.

Igati mõnusalt edukalt toredad-vahvad loengud olid täna, jee. Ja ma olen jälle kuidagi väsinud. Üldse on mingi väsimusehunnik mul viimasel ajal kaelas, ei tea, mis värk on.

14.veebruar

Valentini või armunute päev siin, sõbrapäev meil, aga eelkõige Laura sünnipäev, Palju Õnne.

Oh, ei midagi väga. Sain Kristinaga kokku, käisime linnas, andsime paari kohta CVsid, üldiselt olime niisama.

Siis ühel hetkel tulime üles tagasi, sest mul algas kell 5 TV seminar.. Ma isegi jõudsin natuke lugeda enne seda, kuigi see oli üks ilge jauram, sest keegi tark oli skänneerinud raamatust arvutisse ja teinud asja wordi failiks, niiet seda oli peaaegu, et võimatu lugeda..

Seminaril rääkisime ikka CSIst (nagu ka loengus, oh, imet)... Vaatasime seda kõigepealt ligi 5 minutit, aga mingi jama oli ja me saime seda vaadata ilusasti-kenasti ilma helita..Nii on see ikka väga segane värk.. Ja noh pidime üles märkima, et mis valgus on ja mis võtteid kasutatakse ja mida need kõik väljendada tahavad. Ja noh, muidugi on see, et kuna siseruumides kasutatakse palju klaasi ja metalli, mis annavad peegeldust ja kuna klaasist saab läbi näha, et siis tekib ruum ruumis tunne, mis annab kogu asjale sügavust ja on ka vihje umbes detektiivide sisemaailmale, mida me tegelikult ei näe ja miskõik..

Mu ilusad puhtad korras riided.

Ei olnud eriti asjalik, kuigi imekombel ma isegi ütlesin vahepeal midagi, sest me oleme üleüldiselt VÄGA passiivne klass, aga õnneks on meil väga elav õppejõud, kes tahakski väga palju ise rääkida. Suurepärane.

Pärast veel olin niisama. Tõesti, ma pole mitte midagi asjalikku teinud. Homseks jäi kodutöö, aga milleks teha seda üht kodutööd, mis umbes terve sajandi jooksul antakse.. tähendab, ma teen selle kindlasti, aga miks teha seda normaalsel ajal?

Mu onn, vähemalt algstaadiumis. (Uks on nüüd uues kohas.)

Ja vahepeal tegin Weronikale Powerpointi. Ja käisin temaga koos seda välja printimas. That's all. Igav elu..(ma tean, et see on minu enda teha, aga ma polegi väitnud, et ma midagi muud hetkel ihkaks.)

12.veebruar

Tänane päev möödus kodus uneledes.

Tõesti, ma olin niiii väsinud.. Ei teagi kohe öelda, et miks siis kohe nii..

Õhtul käisin Weronikaga teatris. "Masquerade" Terry Pratchetti raamatu põhjal. Ohjaaa, hakkas kurb, et ma pole rohkem Pratchetti raamatuid lugenud, kuigi noh, ma tean nõidadest ja värki, aga siiski...

9.veebruar

peaks ütlema, et onnis magamise uni on jube magus. ma pole ammu nii heaste maganud! Mis on hea ma arvan..

Halb on see, et ma ei jõudnud magamise tõttu piisavalt vara linna..

Ja noh, muidugi sellepärast, et on ju ikka vaja siiski päeval pessu minna, mitte eelmisel õhtul ja siis juuksed kuivavad eriti kaua.

Ja siis on ju vaja mööda tuba ringi tantsida ja miskõik muud veel.

Igatahes oli õhtul nüüd Guys and Dollsi proov. Misnoh..Asi hakkab vaikselt nagu ilmet võtma, mis on hea. Ma arvan.

Kõigepealt tegime Havanna kaklust uuesti läbi. lollitasime pool tantsu selle tüdrukuga misiganes ta nimi on, kellega ma tantsin. nojah.

Ja siis tegime "Sit down your rocking the boat'i".. Kõigepealt laulsime mitu korda läbi. Alt ei saa mitte midagi aru, aga nooo.. Elab üle vist :P Tähendab..ainus, kes midagi aru saab on vist sopran.. Aga seeee selleks :P Siis me hakkasime lavastame ja me Abbiega lihtsalt itsitasime.. :P YMCA ja Sway ja mida me kõik laulsime :D Väga vahva! :) Okei ja tegelikult midagi asjalikku polnudki, v.a et me saime veel kostüüminimekirjad, tuleb välja, et me kanname lõpustseenis pulmakleite. noooo normaalne.

8.veebruar

Ärkasin Laura kõne peale. Tähendab, kõneposti peale, sest umbes 30 sekundit pärast smsi, et teile on kõnepost, näitas telefon, et mul on ka vastamata kõne - nooo toretore.. Ja siis mul sai krediit otsa, niiet ma ei kuulnudki, mis mu kõnepostis oli. Ma ei teadnud, et kõneposti helistamine ka maksab.. Raharöövlid, pähh.

Igatahes oli kell piisavalt vara, et ma sain niisama istuda ja hommikust mitte millegi tegemist harrastada!

Kell 11ks kobisin meedia loengusse. Härra NaljakasOnu polnud seekord üldse nii naljakas. Okei, oli küll, aga eelmine kord oli naljakam. Esmamulje värk vist. Rääkisime jälle mingitest punktidest, mida jälgida kui oled kirjanik, režissöör ja operaator.. Põhiliselt, et kas lugu on piisavalt voolav ja kui palju dialoog mõjutab lugu ja kas seda on üldse vaja ja et kui hästi on filmimise asukohta ära kasutatud ja siis rääkisime natukene veel helist, et noh on foley(ehk helieffektide tegemine stuudios) ja ADR (ehk pärast filmimist dialoogide peale lugemine) (ja greit, ma nüüd ju ei tea, mis need tegelikud mõisted eesti keeles on..) ja noh, et kas muusika aitab kaasa loo arengule ja miskõik.. ja siis ma mõtlesin, et see helivärk huvitab mind nats rohkem kui muu ja siis ma olin rahul, et ma leidsin midagi, mis mind vist nats rohkem huvitab, jee.

Siis me vaatasime jälle eelmise aasta filmikesi. Seekord oli parem valik - thank god. Kuigi.. noh..osad olid ikka ajuvabalt ajuvabad. No mida?? Ja endiselt ei saa ühtki filmi teha ilma surmata/mõrvata. Mkm, IMPOSSIBLE! >_<. Pähh.

Ja meil jäi kodutöö järgmiseks korraks - appi. Me peame kirjutama filmi lühitutvustuse, 5 punktiga filmi põhipuntkid kirja panema ja esimese stseeni kirjelduse tegema. Jeekim. Ideesid? Mul pole hetkel ühtki, veel (ma loodan, et see veel ei jää igaveseks...)

Jaaaaaa ma lähen kinno. Ma ei suutnud vastupanna ja lähen The King's Speechi vaatama. OHSAPOISS!

---

oli hea päev.

Tuba on korraskorras. Soe, puhas, lõhnav pesu on kapis. Kapp on korras. Onn ehitatud. King's Speech vaadatud. Olen sõnatu ja rahul.

7.veebruar

Oh, esmaspäev, esmaspäev.

Õues on tuul ja torm, magama jäämine on veidike väga raskendatud üldiselt.

Ärkasin kes teab mis kell, sest noh..hommikul enam tuult polnud ja oli peaaegu vaikne - jee!

Ja noh..Mu TV seminar algas kell 5 alles.. Ilgelt jura on niimoodi.. Terve päev ja siis mingi üks tunnikest seminari kell 5! Blahblah.

Sain natuke asjatatud ja niisama oldud, raamatupoes asju imetletud, end mitme etenduse piletirebijaks (ja seega tasuta vaatamisele) kirja pandud ja oligi aeg seminarile tatsuda.

Nooooh.. See seminar oli veider.. Hullult noor õppejõud on (mitte et enamus oleks, aga see selleks) ja siis teda oli natuke naljakas vaadata seal klassi ees..nagu oleks lihtsalt natuke rohkemate taustateadmistega tudeng, kes teeb umbes mingit ettekannet klassi ees... Me kõik ülejäänud olime suht passiivsed.. Ta/Me rääkisime 100% sama juttu, mida loengus Härra ÄgeMees rääkis..

Pool seminarist ma lihtsalt kritseldasin vihikusse. Mägesid ja nägusid (jumala ilusad näod tulid, kuni ma leidsin mingi hea pärast, et võiks neile ninad ka joonistada..nüüd nad näevad välja nagu Urr Muumi multikast..)..

Aaa ja siis meil on siuke naljaks Rumeenia tüdruk seal loengus. Kes pool loengut annab märku, et tal on jube igav, ohkab ja vehib käsi ja siis kui ta paar korda lõpuks midagi ütles, siis kuulad lihtsalt suu lahti.. Mis inglise keel SEE veel on? See on siuke umbes, et Mine name was Katja. Ja ma omaette mõtlen, et Kuidas sa siia sisse said? Mingi inglise keele tase nagu peaks ju ikka olema (samas Kristina vist ütles ka, et ta ei teinud mingit eraldi testi, niiet võibolla siis ikka ei pea mingit eriti taset olema).. Aga jah, aga samas mul on heameel ta pihta, sest ta ikkagi ütleb miskit olenemata sellest kui hästi või halvasti ta räägib.. That's good and I never do that.

Ja nüüd ma olen viimased sada aastat mõelnud, et tegelt võiks ju pesu pesumasinasse viia, aga kes see siis selliseid asju teha viitsib, blablah.

Woyzek

4.veebruar, Arad Coch Theatre, The Nomadic Players, 7.30pm

See oli üks väge omapärane näidend. Palju oli kordusi. Erinevad tegelased rääkisid samu lugusid.

Põhimõtteliselt oli see mehest, kes tapab oma naise. Ja see oli siis nagu..tagasivaade?

Tema naist mängisid kolm tüdrukut, igaüks erineva iseloomuga. Tihti ütlesid nad lauset igaüks uuesti, st kolm korda, aga igaüks oma iseloomuga.

Plakat ja 3 in 1 naist

Siis näiteks stseeni, kus mees ostab endale noa, mängiti mitmeid kordi, igakord oli noa müüjaks keegi uus tegelane, vastavalt sellele muutusid rõhud ja noh..teksti iseloom.

Kolm korda toimus ka stseen, kus mehe naist vägistati. Igakord erineva inimesega rollis. Seega oli ka iga vägistamisestseen erinev, iseloomult. Ühel korral näiteks kartis naine täiega, teisel korral aga õhutas veel takka.

okei, ma pole kindel, et kas see oli vägistamine. Võibolla oli see lihtsalt flirt ja armuke või midagi.

Selle etendusega oligi see lugu, et asjad hakkavad kohale jõudma alles hiljem. Etendust ennast vaadates on see peaaegu, et lihtsalt hunnik sõnu (,millest kõigest ei saa niikuinii aru) ja hunnik tegelasi ja tegevusi.. Muidugi midagi mõistad juba etenduse ajal, aga üldiselt on ta üks segapudru.

Kõige rohkem meeldisid mulle kolm last. St rollilt last. Nad olid tõesti veenvad ja tõesti armsad ja olidki lapsed. Lapseks olemist on lihtne üle mängida, aga nad kolmekesi olid just täpselt parajad.

huvitav oli ka, et koguaeg olid lava ümber valgetes kitlites inimesed, kes tegid pidevalt märkmeid, see oli siis viide sellele, et mees oli hull..ja et võibolla, et ta räägib kuidas ta nägi kõike, nt kolm naist ongi naise kardinaalselt erinevad tujud vm..ja noh ja arstid lihtsalt märgivad kõike üles.

Lapsed.

Ma pole endiselt..Peaaegu 2 kuud hiljem jõudnud arvamusele. Mis ma arvan sest tükist.

3.veebruar

Kell 1 oli Teatri loeng. Enne põrkasin Gemmaga kokku (ma põrkan alati temaga kuskil kokku :D) ja siis me läksime koos.. Noh, esimene loeng on muidugi enamjaolt sissejuhatus ja et ikka on vaja neid kodutöid teha ja lugeda ja miskõik... Aga siis ta veel lõpuks oli aega palju ja ta tegi sissejuhatuse järgmisesse nädalasse andes natuke ülevaadet Brechti ja eepilise teatri kohta.. Tähendab, thank god, et me Behrensiga oleme natuke Brechti võtnud ja et ma MIDAGI tean selle kohta, sest see õppejõud pidas ilmselgeks, et me teame umbes niikuinii kõike eepilisest teatrist.. Esimene küsimus oli tal lihtsalt mingi "Kas te ütleksite, et naturalism on eepilise teatri vastand?" Kõik olid lihtsalt mingi "Möh?" nägudega.. Ohjah.. Tahaks praegu üle sirvida kõik Behrensi tundides tehtud märkmed (ma olen imelik, I know..). Siis õppejõud rääkis veel sellest "Ema Courage" (vaatasin praegu vikipeediast järgi, et kuidas eestikeeles on.. naljakas, ma oleks oodanud siiski, et see on Ema Julgus või midagi..säärast..), Brechti näidendist ja rääkis sellest ka nii nagu me ju peaks juba ammu teadma, mis see endast kujutab.. Nojah.. Ma lugesin vaheajal algust, et siis mingid asjad tulid juba tuttavad ette :D Aga Kristina ja Norrakas (, kelle nime ma endiselt ei tea..) küsisid pärast loengult mult, et mis asi see "Mother Courage" on :D:D Ilmselgelt arusaadav :D

Siis jooks-jooks TV loengusse. Oh, ma armastan seda õppejõudu! JA nüüd on mu kursuse vahetamise dilemma veel suurem, sest see TV tundub jube äge! Ta tegi väga kiirelt sissejuhatuse, et noh, et kuigi ta andis meile Module Handbooki, et te ju niikuinii seda rohkem pärast tänast lahti ei tee, et siis käime korraks ruttu üle.. :D Rääkis filmi ja TV erinevustest.. asjadest, millele ma pole kunagi mõelnud ja ta on nii äge ja siis ongi äge ja huvitav (nagu eelmine semester Andrew Filmeriga - teatri module co-ordinatoriga).. Ja me räägime ägedatest seriaalidest (nagu Doctor Who ja House MD, CSI ja SouthPark) ja siis ma olin lihtsalt veel suurema kahtluse all kui enne, blaaaah.

"Hotel Methuselah"

Aberystwyth Arts Centre, 2.02.2011, 6pm, imitating the dog - teatrigrupp

See oli üks ütlemata omapärane etendus.

Põhimõtteliselt oli kasutatud erinevaid meediume, et etendus kokku panna.

Ühesõnaga. Oli kaks ekraani. Üks suur, mille keskel oli ristkülikukujuline auk ja siis taga oli teine ekraan, mida nägi läbi selle augu.

Etenduse alguses oli mingised filmiklipid ja need olid kahel ekraanil erinevad, tekkis kuidagi siuke suuuure kino tunne, mingi 3d film lausa.

Kuid siis algas etenduse näitlevpool. St. Näitlejaid me nägime läbi augu ehk nad mängisid kahe ekraani vahelisel alal ja me ei näinud nende nägusid, st pea oli ristküliku august kõrgemal. Dialoogi ja miimikat näidati tagumisel ekraanil.

See oli jube põnev. Sest vahepeal need kaks kattusid. St, näiteks tõsteti käsi, et suitsu teha. Ja siis sa nägid päris elus kätt tõusmas, ekraani taha kadumas ja samas sa juba nägid videolt, kuidas käsi jõuab suuni jne.

Lisaks oli kasutatud erinevaid perspektiive. Üldiselt nägime kehasid profiilis, aga vahepeal nägime neid pealt poolt, st taga jooksval ekraanil näidati meile põrandat ja näitlejad olid keeratud külili - peanupp publiku poole.

Jube äge oli. Ja kogu helisüsteem tundus ka justkui igaltpoolt tulev, siuke, umm.. mul ei tule see sõna meelde, iagtahes, et noh nagu tuleks tagant ka heli. Ma ei tea, kas see oligi nii mõeldud ja oligi lisa kõladerid ja monitore igalepoole pandud või tekkis lihtsalt kuidagi selline efekt.

Lugu ise oli keeruline. See oli ühest hotelli portjeest, kellel on erakordselt halb mälu, kes istus ööd läbi hotteli receptionis (eestikeelne sõna tundub liiga keeruline, et hetkel kirjutada :P) ja siis teda külastasid öö jooksul mitmed kliendid. Üks mees, kes üritas talle selgeks teha, et on liiiga hilja. Üks naine, kes tahtis, et portjee temaga magaks ja siis üks teine naine, kellega portjee magaski.

Samad tegelased käisid korduvalt portjee juures. Tekst kordus pidevalt. Taustaks jooksid õõvastavad stseenid, mis toimuvad hotellides. Heliks oli veel taustaks lennukid, linnakära ja pommid, sest tegevus toimus sõjaajal.

Naine, kellega portjee magas, tappis end alati ära. (mitmeid kordi järjest..) Enne rääkides, kuidas ta mees oli sõjas surnud ja kuida ta elu läheb alla mäge. Ja igakord mäletas portjee ise rohkem endast (halb mälu - ta ei mäletanud, kust ta tuli, kes ta oli, kus ta pere on jm)

Ja lõpuks tuli kuidagi välja, et mees ja naine olid surnud. Portjee oli surnud, aga ta siiski üritas päästa oma naist (kes oli naine, kellega ta magas), kuid alati edukalt. Miskine süümepiina värk, mis ei jäta maha isegi pärast inimese surma.

Ühesõnaga. Tekstiliselt ja sisuliselt võibolla mitte eriti nauditav. Keel oli keeruline. Sisu arusaamatu. Aga visuaalselt oli see niiii köitev, et unustasin vahepeal üldse teksti jälgmise ära (ja noh, seda peab inglisekeelses teatris paratamatult tegema, jälgima, et aru saada, pole veel päris automaatne) ja vahtisin suu ammuli kõike, mida sai näha.

1.veebruar

*trummipõrin*

ja märkamatult on saabunud veebruar ja jubedalt pikaks veninud vaheaeg sai lõpu.

Täna oli esimene loeng. Media Production Workshop. See algas kell 11, jube jube, katsu siis nii vara üles saada kui muidu on siuke lebotamine olnud (missest, et ma vahepeal ärkasin lihtsalt kell 5 hommikul, aga sellised asjad juhtuvad ainult siis kui vaja pole..)

Kõigepealt peab ütlema, et õppejõud oli jube naljakas, žestikuleeris ja tegi värki ja Edith muudkui itsitab, ta vist lõpuks vaatas mind juba veidi veidralt ka, oih.

Noh, egas midagi polnudki niiii väga. Rääkis, et mis on need asjad, mida tuleb jälgida, et kui oled skriptikirjutaja või kui režissöör või kui operaator või kui kokkulõikaja.. Et peab tegelaste motivatsioonid peavad ikka reaalsed olema ja et kas kaameranurk ikka annab nüüd täpselt seda lugu edasi.. Tähendab, iseenesest oli vist päris asjalik kogu jutt..

Siis vaatasime veel eelnevalt sama moodulit läbinud õpilaste lühifilmikesi. ISSAAARIST, kurb hakkas lihtsalt.. Vaatasime mingit nelja filmi...noo jubedus jubeduse otsa. : Kaks tüdrukut tungivad poisi tuppa, jättes viimase ukse taha. Räägivad mingist poisist. Lahkhelid, ja järgmisel hetkel on pussitab üks tüdruk teist. YEAAAAAAAAH.

Ja üleüldse oli iga filmike mingi mõrvalugu. MIKS??? MIKSSSSSS??? Muidugi pole ju maailmas mitte ühtegi teist žanri olemas, ega ju... Blahblahblah.. ja siis teha veel midagi nii ajuvabat? Suht kurb oli, suht väga kurb. Ma ei tea, kuidas inimesed üldse said selliseid töid ära anda.. :S Ühel hetkel tekkis lihtsalt trots ja mõtlesin, et ma võibolla isegi jääks Tv'd-Filmi tegema ainult selle pärast, et midagi asjalikumat teha.. Aga eks samas me nägime ka ainult nelja filmi ja noh, neid on ilmselt on läbi aastate natuke rohkem, et loodetavasti on seal ka ägedaim töid, ma loodan, tõesti loodan..

Ja noh, see oli mu ainus loeng täna, niiet ülejäänud päeva ma istusin niisama toas, tähendab vahepeal käisin linnas, niisama (ja mäest oli täna kuidagi jube lihtne üles tulla???) ja siis algas suuur koristamismaania, sest homme on inspection. Jordan taaskord alustas ja siis ma liitusin ja koos tegime päris palju ära. Lõpuks tulid Weronika ja Anni ka ja siis me olime kolmekesi (sest Jordan leidis, et ta on juba piisavalt teinud, mis on ka tõsi) köögis, küürisime ja nühkisime igat nurgakest ja kuulasime/tantsisime/laulsime Mika rütmis.

Köök näeb nüüd ülipuhas välja, ma imestan, et see vastu ei sära :D Ja noh, muu on ka vast enam-vähem. Loodetavasti.