30.september

Homme on oktoober - hurraa! Sügis on ilus.

Aga, sügisest on asi kaugel.

Kui eelmine nädal ma otsisin kapist oma kampsuni välja ja lõdisesin oma toas teki all, siis see nädal on olnud suvi ja +26 kraadi. Raskusi on magama jäämisega või noh, tegelikult üleüldse olemisega, sest liigne kuumus (ja 26 kraadi on juba päris palju) ei istu mulle üldse.

Muidu.. Tegin Werontsiga diili ja sebisin meile Kristinaga toad nende majas järgmiseks aastaks (ma plaanin ette + Weronika maja on liiga vägev, et mitte üritada seda saada). Käisin "Jane Eyre'i" kinos vaatama ja noh tehke, mis tahate see lihtsalt pole see, mis mulle meeldiks. Ei raamat ega film, või noh meeldib, aga ma pole nii vaimustuses nagu väga paljud, tähendab, ma pole üldse vaimustuses. Film oli muidu ilus, pildiliselt.

Neljapäeval läksime Sandra juurde pannkooke tegema. Ma sain küll vaid 2 pannkooki, aga see eest olid need jube head pannkoogid! Aga siis ma pidin juba jooksma teatrisse pileteid rebima.

Ja nii ma ronisin kaks päeva järjest kahel korral üles mäkke, ja mõlemal päeval oli teine ronimine vaja teha erilise turboga. 22 minutit mäest üles. Ohjummel ja veel selles palavuses.

Õhtul lähme teeme Kristinaga katset kooris olemisega. Eks näis, mis moodi see asi siin toimib, aga võiks vahelduseks ilusalt ka laulda..

Tööst ma ei tea, mis saab, täna küll ütlesin, et tahan vahetusi, aga noh nad millegi pärast olid veel töötajaid võtnud ja ühesõnaga, see nädal olen ma ainult 2l päeval töötanud ja ma ei tea veel, mis järgmisest nädalast saab, sest juhataja ütles, et kõigil on umbes kolmap ja reede vabad ja päris rebimine on nende päevade pärast, aga teised päevad ei sobiks mulle nädala sees.. niiet jah, ma ei tea, mis sellest saab.. Eks näis, natuke on nüüd muidugi raha kõrvale pandud, aga kauaks sedagi jätkub, homme tuleb landlady ja röövib jälle üüri..

Dismorphia

29.september, 7.30pm, Arts Centre Theatre, Sean Tuan John

Lühidalt öeldes, lugu sellest, kuidas ühes väikeses Walesi linnakeses hakkavad inimesed muutuma koletisteks pärast hammustada saamist.

Üks mees laval, jutustas neid lugusid ja samal ajal näidati tegevust ka ekraanil filmitult.

Ma ei oska palju selle kohta öelda. Tegemist oli tantsuteatriga ja jutustaja enamasti kaasas oma sõnadele ka liigutused ja seda oli hea jälgida, seda oskust oma keha liigutada, enese väljendamiseks. Oli näha, et kaudselt oli iga sõna ka seotud mingi liigutusega ja alguses ta rääkis mitu korda sama juttu ja siis tegi liigutusi ja siis hiljem tegi liigutusi ilma tekstita, aga tähendus läks kokku filmilt tulevaga.

Laval oli ala, kus sadas verd, st punast vett (ilmselgelt) ja jutustaja aegajalt tantsis seal ja etenduse lõpuks oli ta päris märg. Aga see vaikne tilkumine mõjus minu jaoks kõige paremini selle etenduse jooksul. Vahepeal sadas seda ka tihedamalt, kohe päris oavarrest, aga üldiselt oli see lihtsalt vaikne tasane tilkumine.

Filmis olevad lood olid põhimõtteliselt 5 või rohkem kordi sama asja kordamine. Kuidas erinevad tegelased said hammustada ja muutusid hulluks, ihates hammustada järgmisi inimesi ja üldse hullusid vere ja tooreliha järgi. Ja iga tegelane viis läbi muundumise peegli ees, koletiseks. Need peeglimuundumised olid kõige nauditavamad filmist, oli tehtud kiire ja ebatäpse montaažiga. Ülejäänud film oligi siuke amatöör tudengifilmi sarnane asi nagu neid siin filmikursusel võib miljoneid näha (teema oli ka täpselt siuke)..

Üldiselt, läks süda natuke pahaks ja paha tuju tuli ja.. Ma muutusin kurvaks, ei tea.

28.september

Vahepeal tuli Kristina tagasi ja olema koos ringi käinud igalpool vajalikes kohtades, näiteks esmaspäeval oli teatri mingisugune loeng, kus me korralike lastena kohal viibisime. Räägiti teatripassist, mille me ka see aasta peame soetama ja siis räägiti, et tuleb oma mugavusalast väljuda ja proovida uusi asju, mis võivad osutada just nendeks õigeteks. Päris palju mõtlema-panevat oli seal.

Pärast nägime bioloogia maja taga BBQ'd ja siis me läksime ja sõime burksi. Võinoh, mina sõin. Kristina võttis kartulisalatit, mis oligi nagu KARTULIsalat. Minikartulid tervelt mingis majoneesi kastmes. Põnev, põnev. Kindlasti oli see enamustele tudengitele pidupäev, sest jagati tasuta õlu- ja siidripurke, me piirdusime limonaadiga siiski.

Weronika tuli pühapäeval tagasi. Ühel hetkel kuulen oma toauksel koputust. Lähen siis vaatan, koridori tühi. Vaatan nurga taha ja siis hüppab Weronika mulle kaela! Oh, teda ägedat! Kallistasime tükkaega ja tugevalt.

Mu kõrvaltuppa kolis nüüd ka lõpuks keegi. See keegi on Bulgaaria poiss Peter aka sussisahistaja. Käib koridoris edasi-tagasi ja muudkui sahistab, kell 7 hommikul. Nii palju sahistab, et äratab mu üles oma sahistamisega! Õppis eelmine aasta juurat, nüüd vahetas ümber Filmiks ja TVks. Kaks aastat järjest on rebane, votvotvot. Ja viimasesse vabasse tuppa asub elama tema tüdruksõber. Niiet meil on varsti maja täis. 2 poolakat, 2 eestlast, 2 bulgaarlast ja briti vanamees. Kaunis.

Kolmekesi me siis (Kristina, Sussisahistaja ja mina) istume korda mööda trepil ja ühendame end juhtmega ruuterisse ja naudime netimõnusid. Tähendab. Mina ei tea endiselt, mis jama sellega on. Mul nagu endiselt vahepeal tuleb see wifi ja ma endiselt ei tea, millest see oleneb. Sussisahistaja ütles, et tal on samamoodi, aga tal on nagu natuke tihedamini seda netti ja natuke püsivamalt. Kristinal aga ei löö isegi ette sellist võimalust, et saaks valida seda selle maja wifit. Nojah. Proua Landlady ütles, et tema ei saa midagi teha, et ta tegi mingi uue lepingu või asja ja et see pole enam tema hallata.. Ja et praegu niikuinii on nii palju uusi õpilasi, et ongi väga aeglane, et ootame 2 nädalat ja siis peaks parem olema.. ja et poolapoiss alt korruselt ostis uue ruuteri eelmine aasta ja siis oli kõik väga tore ja miskõik ja et see poolapoiss teab (ei tea ta midagi).. Jah, ühesõnaga. Landladyst polnud mingit abi. Võinoh, vähemalt ma sain talt teada, et meil on Orange'i internet, et võibolla siis saab kuidagi otse neilt abi.. Ma loodan.

Ma leidsin ka muidugi lõpuks selle netipulga, mis lihtsalt annab paremini levi või midagi, USB Wifi dongle on asja nimi.. Ja noh siin ta maksis mingis kohas 16.50 naela ja võib ju osta, aga kas sellest mingit kasu ka on? Blah. Võinoh, kui paremaks ei lähe, siis ma ei tea, peab ostma teenusepakkuja wifit ja juurde maksma? Landlady oli küll mingi, et "Jajah, ülikool teeb 24h arvutiruumi linna ka, et nii palju tudengeid on.." nojah, tore küll, aga oma toas tahaks ka WiFit, kasvõi skypimiseks. Ma tõesti loodan, et see Wifi jura varsti laheneb.

Aa, vahepeal oli seiklus Lomosse patakate saamisega. Sest seal käivad mingid hõbeda põhised patareid ja alka..misiganesasju ei soovitata üldse sinna parem toppida. Aga noh, kõik tehnika- ja fotopoed sai Aberis läbi käidud, aga neil kuskil isegi polnud neid alka..mingeid patareisid selles suuruses. Nooo toretore. Siis mitmest poest öeldi, et mina sinna Jules Warehouse'i, et tal on kindlasti. Aga see asi selle Julesi poega on, et ma olen kindlalt näinud kuskil seda silti ja ma kujutan seda kohta silme ees, aga..ma ei ole siiani seda poodi üles leidnud. Nojah. Tellisin siis netist need ja loodan, et nüüd lõpuks tuleb mõni pilt välja ka.. Käid ja maksad ja saad tühje negatiive tagasi (mida on küll hea filtrina Nikoni jaoks kasutada, aga noh, neid pole ka liiga palju vaja, eksole)..

Ja täna sadasid Niall ja Silver siia lihtsalt sisse. Ja õhtu möödus kaunilt tee, kommide, Shakespeare'i, aktsentide ja kaardimängude saatel. Võitsin algul koguaeg. Eksole. Mängisime igast mänge. Alustades Zubast (Nialli klassivenna väljamõeldud mäng), lõpetades stuba vskuubaga (mingine poola mäng) ja siis ikka potikut ka (ja Weronika ja Niall ei saa üldse pihta võinoh lõpuks umbes said, aga see tundus neile ikka ülemõistuse keeruline..möh?)

Votvot, nii ta vaikselt veereb siin. Tunniplaan tundub peaaegu paigas olevat nüüd. Hetkeseisuga on kolmapäev ja reede vabad. Ja mõlemad stsenograafiad on Llanbadarnis või Lammastemaal nagu Kristina armastab öelda..Niiet saab ikka jalutada ka kaugemale.. (nüüd tuleb see jalgrada üles leida, mida sakslane Hanna kasutas eelmise aasta sügisel kui me stseno filme Llanbadarnis vaatasime)..

22.september

Mul on teine töölt vaba päev (neid päevi õpib väga kiiresti hindama) ja mind on imekombel õnnistatud netiga (ptüi-ptüi-ptüi).

Mitte midagi põnevat, ilmselgelt.

Tähendab, teisipäeval juhendasin Sandrat tööl, sest ta tuli nädalaks tööle. Märkasin ise ka, et ikka jube palju informatsiooni tuleb seal ühe tööpäevaga, et adekvaatselt hakkama saada. Lõpuks on ikkagi harjumise asi ja muidugi ju lihtsustab näiteks see, et mõne aja möödudes, sa lihtsalt tead, mida osad tellivad ja palju nad maksta tahavad.

Siis teine huvitav punkt oli, et ma vaatasin oma tunniplaani, jälle, ja noh olles kindel, et sealt on seminarid puudu, vaatasin siis ka oma moodulite kirjeldust ja votkuslops. Mul on ainult üks viewing puudu, ja teises kahes aines polegi seminare. Pääsen kergelt vist seekord.

Ja siis tuli sügise isu ja blog muutus taas natuke sügisemaks. Katsuge harjuda ja mitte ehmuda.

Ja siis ma veel katsun ajada sellist rida ka, et ma katsun teha blogi ka inglise keeles, selleks, et mõni inglane, kes satub siia, saaks ka aru JA eelkõige selleks, et lihtsalt inglise keelt harjutada.

19.september

Ahoi,

kiire ülevaade (eks näis, kas täpsem info tuleb ka kunagi)..

Teine töö nädal on ilusasti üle elatud. Juba hakkab arenema ja noh, suht tean, mis ma teen.

Üks päev sain mingilt kliendilt sõimata, sest tekkis mingi jama ja oli palju rahvast ja teine tüüp tegi talle kohvi (kui mina oleks pidanud tegema) pärast ta vingus "et küll on kehv teenindus ja sind ma küll enda juurde tööle ei võtaks", päris kurb, ma ei tuleks ka. Ühesõnaga, tal oli lihtsalt kehv päev ja mul oli ilgelt kiire tol hetkel. Teine tüüp, Alex, on jobu ka.. Ta ei viitsi üldse midagi teha.. Tipptunnil oli minul 6 lauda ja tal 1 ja üks just lahkumas. Mida iganes.

Neljapäeval käisin teatris. Sellest tuleb juttu hiljem või varem või noh.. need teatripostitused on nagu nad on. Väärt asi oli igatahes ja tahaks juba ruttu ja jälle teatrisse või kooli või noh..teatrimaailma ühesõnaga.

Reedel oli tööl üks tüdruk, kes on 18 ja eee, on viimast aastat koolis või midagi ja ta on läbi oma kooli suunatud siis sinna kohvikusse, et saada töökogemust (iseenest jube vahva ettevõtmine ju!). Aga ta oli nii naljakas. Esiteks kui ta kuulis, et ma olen 19, küsis, et kas ma käin kolledžis, minu vastuse peale, et ei ülikoolis, oli ta väga üllatunud "Sa oled ju niii noor!" Ma olin mingi, ahaa, okei, noh, meil Eestis pole sellist asja nagu kolledž, et ma ei tea siis, ja pealegi on umbes pooled minu lennu britid minust nooremad, niiet, möh? Ja siis kui ma ütlesin, et ma elan üksi, oli ta veel rohkem šokeeritud. "Sa vanemad ei näe siis üldse?" ja siis ta vangutas hästi tükkaega pead ja oli šokis. Ja siis noh, see, et ta pesi kõik need 5 tundi või mis ta seal oli nõusid. Midagi muud tal teha ei LUBATUD. Ja siis olin mina mingi, möh? Aga jah, ta oli üks vahva ja armsalt totu ja pani mu päev otsa naeratama.

Laupäeval kohvikus arvas üks mees, et ma olen Kanadast. Mille peale ma paratamatult terve päeva naersin pärast. (sest mu aktsendi teema on alati väga teemas).

Ja siis on Mr.Hughs, kes on mingine 86 ja käib iga hommik ja lõuna kohvikus ja ta on kindel, et ma olen Leedust pärit, ükskõik mitu korda ma talle ütlen, et ma olen Eestist.

Ja siis on üks Onu, kes igakord kui mind näeb, hüüab "Hello, Edith! I remember your name because of the singer!" , vähemalt ta teab mu nime või midagi :D

Ja täna oli mingi onu, kes oli mingite teistega koos, kes olid just minuga tutvust teinud (,sest enamus kliente seal kohvikus on väga väga tihedased külastajad ja teavad kõiki teenindajaid), ja siis ta leidis, et Edith on ikka väga vahva nimi!

Rohkem väga tarka polegi. Elan netita või siis mobiilse netiga ja ma veel ei tea, millise nipiga ma oma koduse neti toimima saan, aga ÜKSKORD ma ta toimima saan! Ausõna! Tähendab parem oleks.

Ja muidu töötan ja kui ei tööta, siis keeran ennast voodisse, teki alla kerra, joon teed ja loen "The Book Thief'i" ("Raamatu varas"), mis ütlematult armas raamat. Ma olen alati teadnud, et ma tahan seda raamatut lugeda ja mul oli täitsa õigus, et see on üks raamat, mis mulle väga meeldib.

Jah, vot.

Jälle kirjutamiseni.

Edgar Allan Poe's Terrifying Tales

15.09.2011, Arts Centre Studio, 7.45pm, Tin Shed Theatre Company

See oli huvitav tükk. Ses suhtes, et Poe on alati vahva olnud ja nii mõnigi lahendus, mis neil oli, oli väga huvitav.

Kolm näitlejat - 2meest ja naine - ärkasid üles, nägid publiku kohalolu (lõhkusid 4th walli..) ja hakkasid raamatuid lappama ja loopima, otsides lugu, mida jutustada.. Meenutas Kaunite "Fausti" (mitte, et ma pole seda osa näinud, aga jah). Mõjub hästi see raamatute loopimine igatahes, kuigi vahepeal muutusid näitlejad liiga teatraalseks nagu oleks mingi kounaadiga tegu, ilmselt oligi mõeldud, et nad mängivad natuke "üle", aga noh..kuskil peab ikka piir olema ja see piir sai vahepeal ületatud.. Ja siis nad leidsid igaüks lõpuks ühe loo ja asusid oma lugusid jutustama.

Esimene mees jutustas loo "Pit and Pendelum" ehk siis mehest, kes visatakse mingisse auku vangi ja siis selle augus on auk, kuhu ta võib kukkuda kui ta hoolas pole.. Pean mainima, et selle mehe diktsioon oli jube hea, isegi kui ta karjus või oli ärritunud või midagi, väga hea!

Teisena luges naine "The Ravenit" ja see oli jube kehv. Otsustasin lõplikult, et naised pole reeglina head näitlejad. Kõige geniaalsem selle loo juures oli Kaaren ise - üks meestest tegi teda varjuteatrina riidele. See oli lihtsalt geniaalne! (linnu olemus ja liigutused ja noh, siin tuleb ka mängu mu oma vaimustus igasugustest varjudes). Mehed mängisid ka riiuleid, mis oli ka geniaalne, olid gooti veesülitite nägudega ja hoidsid raamatuid. Ja siis nad mängisid akent (raamatud vahetusid pudeliteks, aka klaas, aka aken). Ja siis lõpuks üks mängis kaarnat ja teine lihtsalt peitus toolide taga ja oli hirmunud. Enamus ajast ma jälgisingi neid mehi, sest nad olid palju paremad ja huvitavamad rekvisiitidena kui see naine, kes jutustas. Ja siis ma ei mõistnud veel, et miks pidi kaarna "Nevermore" tulema ületöödelduna maki pealt.. Ma usun, et see oleks laivis paremini mõjunud..

Kolmas mees rääkis loo sellest vana mehest, kellel oli klaassilm, mis ajas majahoidja hulluks ja viis mehe mõrvani. Lugu mõjus kolmest kõige paremini, kuigi vahepeal häiris, et seda oli tehtud koomiliseks (ülepakutud liigutuste ja nalja häälega) ja noh see koomika mõjus natuke võõrastavalt Poe puhul.. Mees, kes lugu jutustas, mängis väga hästi, kuigi ta diktsioon kui ta oli erutunud ja hiljem kui oli vihane, oli täiesti null, ma lihtsalt umbes üritasin aru saada, millest ta rääkida võiks..

Varjumängu oli jälle kasutatud, seekord nägime ainult mehe siluetti, kui ta vanameest mattis. Ja lõpus tuli politsenik (esimene mees), kes mängis väga hästi välja selle, et see mees, kes lugu jutustas, rääkis vaatajale oma tunnetest, aga mitte politsenikuga. Jutustaja käis ringi ja rääkis, kuidas teda vanamehe mõrv piinas, aga politsenik istus paigal ja pidas vestlust tühja tooliga. See oli väga hea!

Arusaamatuks jäi, et miks oli lugude vahele vaja mingeid veidraid muusikalisi tantsupalasid. Mida? See oli veider ja ebaõnnestumine ja ilmselt üritas naljaks pöörata neid süngeid lugusid?

Üldiselt vist meeldis mulle, vinguda saab alati, aga noh paljupalju head oli.

11.september

Tervist,

ma olen selle nädala jooksul üle elanud kolm tööpäeva, pideva netipuudulikkuse, QI uue hooaja mitte nägemise ja ütlemata halva pasta carbonara.

Kolm tööpäeva olid siis kolmapäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kolmap ja neljap ma olin koos Williga, kes juhendas ja aitas ja oli tore ja läks ka päris normaalselt.. Vahepeal ma ei mõista, mida mult tellitakse, aga üldiselt on suht okei, ma arvan. Neljap ma pesin enamus ajast nõusid, sest..ma ei tea, tahtsin, see ei vaja inimestega suhtlemist ja nõud on neil seal väga mustad ka..niiet.. olen kasulik ka (ses suhtes, et hiigel pesumasin ei pese neid rõvedaid tee jälgi tassidelt maha, seda teeb Edith). Neljapäeval olin viimased 1,5 tundi üksi, täitsa üksi ja siis läks küll kiireks kätte. Take away'd ja kohal sööjad ja siis vahepeal ikka korista laudasid ja pane mingeid asju pessu. See lõppes sellega, et ma ei jõudnud eriti nõusid pesta ja sellele, kes pärast mind tuli, jäi päris suur hunnik pesemata asju..

Laupäeval oli mul hommikune vahetus ja siis oli bossi poeg mul seletamas asju.. Aga tal on natuke liiga suured ootused selle koha jaoks. Ta eeldab, et see on ikka päris restoran ja et ma ei tea. Ma vahepeal natuke lihtsalt itsitasin tema ja ta suurte lootuste pihta, for real. Tähendab, see on päris kole asi teha, aga ma lihtsalt ei saanud ja ilmselgelt ta ei satu eriti tihti sinna kohvikusse, sest vaadates, kuidas tema ideaal on ja kuidas Will mulle seletas ja näitas..noh.. jah. Näiteks oleks tema arust ideaal kui me täidame kõik oma pad'idel ehk siis umm..need lehekesed, kuhu sa tellimused kirjutad, kõik lahtrid ära, et kuupäev ja laua number ja mitu inimest ja kes teenindas ja miskõik ja siis veel arvutaks kohe kokku selle summa ja siis paneks selle arvena ilusasti taldriku peale koos kommikestega ja viiks lauda. Mis oleks siis nagu ikka tõelise restorani värk, aga sellest me ei räägi, et enamus kliente, kes seal käivad, teavad niikuinii väga täpselt, palju nad maksma peavad, sest nad umbes viimased 10 aastat täpselt sama toitu iga päev tellinud ja noh..nende jaoks oleks lihtsalt üks suur peenutsemine. Rääkimata sellest, et pad'i täielik täitmine võtab üks jagu aega ja vahepeal seda aega lihtsalt ei ole.. Võibolla olen ma lihtsalt laisk ja loll. (ja olen kolm päeva töötanud..see selleks)

Siis see tüüp rääkis mulle tükkaega, et ilge jura on ikka küll, et mul on must pluus, et peaks ikka valge olema. Mitte, et bossi tütar, kes mu tööle võttis, ütles, et must on suurepärane, ja kõik teised töötajad on olnud alati üleni mustas, aga see selleks.

Või siis tema enda välja mõeldud raha tagasi andmise süsteem, et sa umbes et kui arve on 4.99 ja sulle antakse 10 naela, et siis sa annad neile raha tagasi ja ütled, et "1penn teeb 5 ja 2 teeb 7 ja kolm teeb 10" et see on ÜLIoluline. (ja siis ma läksin ikkagi ja andsin tagasi "Ja siin on 5naela ja penn tagasi").

Oehjah, võibolla oli see lihtsalt liiga palju informatsioon, mida ma ei tahtnud vastu võtta, sest enne oli lihtsam. Noh, rääkimata sellest, et 9st 2ni vahetus on kõige raskem ka, sest sa pead topelt asju tegema enne. Ja noh, see, et kell 9 avatakse kohvik ja kui ma olin 8.56 tagaukse juures, siis polnud kedagi veel seal ja ma tagusin tagaust ja mõtlesin, et äkki on lihtsalt mingi jama ja nüüd ma jään hiljaks kui ma bloki ümber ringi lähen tegema, et eest sisse saada....Aga tegelikkuses jõudsid nemad täpselt 9.00 kohale ja siis sa torma ja korista ja tee asjad niimoodi ära, et oleks tunne, et sa oledki 9st lahti olnud oma kohaga. Olin nats üllatunud selle pihta, ausõna.

/vingumise lõpp, tegelikult on suht hea, vist.

Vahepeal olen leidnud veel, et öine park on väga äge koht, ma pole küll veel avastanud, et kas seal kustuvad ka tuled mingi kell ära nagu National Library juures, aga aega on.

Sain seal nahkhiirega sõbraks. Lendas seal flopflopflop ringi ja luuras mu ümber. Küsisin talt, et Kas ta on vampiir, aga ta ei tahtnud vastata, ilmselgelt.

Reedel algas uus hooaeg QId ja igast aknast võisin ma näha, kuidas inimesed seda vaatavad, aga muidugi polnud tol hetkel mul netti, et ise ka vaadata. Pähh. Ma näen enda toa aknast täpselt vastasmaja teisel korrusel asuvasse tuppa, mis tundub olevat miskise elutoa moodi asi, igatahes on seal telekas ja see on mu meelelahutus. Wetherspooni pubis (või asjas, ma ei oska talle täpset nime anda) näidati ka QId, aga mul polnud raha kaasas, et sealt midagi osta, et seal istuda ja vaadata. Laupäeval pidi olema QI XL ja Making Of ja mingid teised osad ka ja siis ma mõtlesin juba enne, et ma siis lähen katsun Wetherspoonsis vaadata (ja see oli suht lõppemas, niiet poleks olnud mõtet koju joosta). Nii kui ma õue astusin hakkas padukat sadama ja siis kui ma 4 minuti pärast Wetherspoonsis olin, olin ma läbiligunenud. Muidugi oli neil telekas kinni sel päeval ja siis kui ma tahtsin kohvi, sest noh, ma olin läbimärg, siis teatati mulle, et kohvimasin on juba välja lülitatud. kdjfk. See on see, et normaalsed inimesed lähevad sellisesse kohta õlut või siidrit jooma, ohjah. (ja omaette mõeldes, kui raske on seda üht nuppu vajutada ja oodata 3 minutit, et vesi seal soojaks läheks ja üks latte teha?)

Ja üks päev käisin poes ja leidsin sealt carbonara kastme, purgis, et teed makad valmis ja siis valad lihtsalt selle möksi sinna sisse, ilma lisa kuludeta. Mina mõtlesin, et hurra, et nüüd ma ei pea nuputama, et millist valget veini ma ostma pean ja noh üldse, ei pea nii palju raha kulutama. Täna siis tegin pastat selle kastmega. Ja, vabandust väljanduse pärast, see on pask. Ma arvan, et kes iganes selle asja kokku möksis, pole kunagi pasta carbonarat söönud, sest selle maitse ei sarnane ligilähedaseltki carbonara maitsega. Väkkväkkväkk.

Lisaks. Kooli aeg hakkab lähenema ja huvitav on jälgida, kuidas turiste jääb aina vähemaks ja linn täitub õpilastega. Vastasmaja tubadesse kolivad inimesed, rohkem tulesid põleb õhtuti, rohkem purjus inimesi taarub õhtul vastu. Varsti algabki!

7.september

Läksin kella 11ks neli sammu vasakule kohvikusse, et alustada oma katsepäeva. Põll ette ja läksime.

Siin on see, seal on see. Kui ei recycle'i siis sured. Karbid seal, koogid siin, nõud seal, pesumasin seal.

Ühesõnaga meeletud kogused infot korraga.

Kui sa ostad take-away letist midagi ja sööd kohapeal, siis maksad 40penni rohkem (8 EEKi).

Teekann maksab 95p ja Päeva pakkumine, mis on täna Cottage pie on 4.95 (kus on tee sees, kui võtad kohvi maksav 50p rohkem).

Kõik asjad on pakkumises, et kui ostad 2/3/6/10 saad odavamalt. Mis on mis ja mis hind ja pakkumine neil on, on täiesti müstika veel.

Nõusid peab pesema suuuure masinaga, seda ma juba oskan kasutada :P (Kaunite laagrid, aitäh), aga poole silmaga peab koguaeg samal ajal vaatama, et kas kõik kliendid on rahul ja ega mõnd uut pole tulnud.

Kõige raskem on muidugi arusaamine, mida see klient üldse tahab sust. "One jdhsldlfsf with potatoes and vegs and a Can of pot".. Ma endiselt arutlen, et mis asi see Can of pot on.. nagu, möh? Õnneks/kahjuks ma lahkusin pausile just pärast selle tellimuse võtmist, niiet järgmise korrani jääb see arutlemine. Pooltele ma karjun umbes 4 korda vastu What? ja siis kirjutan umbes midagi kuulmise järgi ja siis pärast vaatan menüüst (mis on neil rõvedalt kirju ja mitte-arusaadav..), et mis see umbes ligilähedaselt sarnane asi nüüd olla võis.

Ja muidugi arveldamine. Peast arvutamine. Jestas, ma loodan, et ma kellelegi valesti tagasi ei andnud. Summa toksib arvuti ise kokku, aga palju tagasi pead andma, see on su oma teha. 10-4.95, ma tükkaega üritasin rääkida neile, et meil pole pounde, et tagasi anda, kuni mu õpetaja poiss tuli ja ütles, et näed võtad selle 5'se raha siit ja 5 penni ka ja voila.

igatahes. Ma pean tagasi lippama ja oma tund aega veel tegema. Kui mul õnnestub hiljem ka veel netti saada, siis ma räägin outcome'ist ka.

5.september

Muud tarka pole öelda, et mul on nett! *sülitab kolm korda üle vasaku õla*

ja öösel oli nii vägevalt äge vihmasadu, et mul oli kange tahtmine õue joosta ja vihmas plätserdada, aga ma olen ilmselgelt liiga laisk.. Aga ilus oli selle taustal magama jääda siiski.

3.september

Jalutasin mööda vihmast Aberit ja oli ilus olla, sest vahelduseks oli vähe rahvast liikvel (uduvihm teeb oma töö). Natuke tüdindab see turistide hunnik siin, see on okei Londonis, kus on..maeitea, rohkem ruumi noh...aga pisike Aber tundub turistide massi all veel palju pisem.

Nägin täna mitut tuttavat ka juba, lehvitusi ja naeratusi ja kolmesõnalisi vestlusi läks täna palju käiku :)

Ja veeel, et valmistugem jõuludeks, sest täna, 3.septembril, pandi Morrisonsi jõulušokolaade ja kaunistusi lettidele.

1.september

(Mu "augusti" nali j6udis ainult kolme postitusse...V2hemalt ei turtsata igakord kui pealkirja kirjutan..)

Vabandan ette 2ra, et t2pit2hti ei ole.. nimelt pole mul endiselt toas netti..St, vahel nagu on (yldiselt oositi suvalisel hetkel..), aga nagu tegelt ei ole ka. Ja nyyd ma siis l6puks kobisin m2est yles (ise lubasin, et t2na ma kyll m2ge ei roni..) ja leidsin l5puks Llandinami B23 yles, st siis yhe 24h arvutiruumi, mis on tegelt ka avatud.

Selle ruumi leidmisega oli yksjagu tegemist.. Ma vist tegin tervele sellele pirakale fyysika majale ringi peale, et leida m6nd ust, mis tahaks avaneda mulle. Irooniliselt ma n2gin igaltpoolt akendest arvutiruumi ja inimesi seal sees, aga yksi uks polnud lahti.. Blah.. L6puks ma siis seisin tykkaega yhe ukse taga ja l2ks 6nneks ehk keegi oli just lahkumas ja tegi mulle ukse siis lahti. V2hemalt ma nyyd tean, kus see B23 ruum asub ja noh jah, netti on ju ka tore vahelduseks saada.

Muid asju siis. Olen jaganud CVsid, p2risp2ris mitmeid juba (alguses on ikka jube ja ei julge igalepoole sisse astuda), aga hetkel veel tulemuseta. mitmed kohad on olnud lootust andvad ja oelnud, et nad hakkavad septembris uusi tootajaid otsima (tulin liiga vara v6i?) aga noh..eks n2is.. Eks ma ikka k2in veel ringi ja jagan neid ja hoian silmi-k6rvu lahti, et kas on m6ni paberike m6ne ukse peal, et vajatakse tood v6i kegi r22gib v6i..

muidu..Joon meeletustes kogustes teed ja kohvi.. soon palju kommi.. K2in ringi ja olen m6ttetu..
Aga tore on :)
Eile veel t6stsin oma tuba ringi ja noh, seal toas annab veel palju korraldada, enne kui ma p2ris rahule j22n sellega..
mm..6htuti on 6ues p2ris jube jahe ja sygise v2rk, kohe p2ris t2itsa.. K2in paksude sokkidega toas ringi.. Aga n2iteks t2na oli jube ilusilus ilm, istusin promenaadil ja vaatasin vees mollavaid igasuguseid. ja oli hea ja soe ja tuuline ja ilus.

Ma kunagi teen midagi asjalikku ka, p2riselt.
Jaa! Head uut kooliaastat neile, kel juba v6imalus!