30.november

Ma olen täna vist liiga palju Pornot teinud. Kõlab hästi, onju :D

Valisin tekstist juppe, mida ma tahan, et oleks kuidagi videos.

Tõmbasin flipist videod arvutisse.

Panin oma olemasolevad motionid kokku.

Lugesin mingi osa teksti sisse (raamatu oma, mitte mu oma).

Joonistasin ja kritseldasin natuke.

Panin osa klippe kokku.

Jõin lattet.

Kujutasin The Cabinis ette, et ma võiks peaaegu olla Londonis mõnes pisikeses kohvipoekeses, sest uus Arriva doubledecker sõitis mööda.

Vaatasin Sherlockit (ja olin liiga elevil, endiselt, mida paganat) ja märkisin ajaliselt välja Londoni klipid.

Ja lõpuks.. Lõpuks ma läksin hulluks:

Ma luban, et ma tegelikult ei pane selliseid asju oma tegelikku asja.

Katse, katse.

Ehk, kuidas oravad on ägedad.

Ja Edith võttis lõpuks oma filmiklipiksed flipcameralt arvutisse.

Kurb on, et see laadis ennast mingi nipiga juutuubi?? kurb on, et flipcamera kvaliteet on päris kaka.

Ja mina teen häält seal, niimoodi ma oravatega suhtlengi!

28.november

Miks ma olenen nii palju oma tujust, mis oleneb viitsimisest, mis oleneb, kesiganes teab millest. BLAH.

Ehk kuigi mu "Pornography" mõtted on mul peas keerelenud juba nädalaid ja nädalaid, mingil kujul, siis alles nüüd võtsin kätte, avasin TextEditi ja kirjutasin..ja kirjutasin..ja kirjutasin.. Ja 10 minutit ja 600 sõna pole mingi probleem. Ja ma pole veel poolest rääkinudki mitte, mul pole veel ühtki influence'i ega midagi mainitud. 1500 sõna? See näidend on kuidagi liiga lähedane, et ainult 1500 sõna kirjutada. Muidugi, et need 1500 sõna ka ilusasti filmiga klapitada ja filmi ideid saada, on natuke keerulisem. Päris mitu paljut natuke keerulisem. Nädal veel.

--

10 minutit oli liiga palju vist. Nüüd olen viimased 2 tundi lakke vahtinud ja mitte readerit lugenud.

27.november

Mu tuba on nii sassis, et ma lihtsalt ei viitsi seda koristada. Pähh. Aga peab, sest täna on esimene advent ja õhtul tuleb küünalt põletada, aga seda pole üldse tore teha, kui tuba on sassis.

Lisaks, kõik mu tänased plaanid canceldati, väga põnev. Ei mingit filmimist, ei mingit fotoshuuti, ei midagi. Vihje vist, et ma peaks olema asjalik ja oma asju tegema (näiteks tuba koristama..)

Head adventi!

Uuendus:

Tuba sai siiski lõpuks korda ja küünal suutis ka lõpuks põlema jääda!

Aga advendikalendrit ei jõudnud täna ostma minna. Homme saab, homme saab!

25.november

30 minuti tagasi pandi linnas jõulutuled tööle - kuusel ja tänavatel. Päris kaunis on. Ja kuuse juures lauldakase jõululaule ja vaikselt vist kipub jah see jõulumeeleoluke peale.. Ja nüüd on juba päris arvestatav aeg ka vist.

Nädal on möödunud jälle nagu lupstik.

Kolmapäeval vedasin endale filmi "Love, luck and Jack" võtetele, sest ma olen "set photoprapher" ehk siis teen kõigist igal võimalusel pilte. Natuke jura on, sest nad teevad kogu aeg siseruumides olemasoleva valgusega ja siis on nats Booo. Ja kui võrrelda "Dreaming the Dreamt Out Dreamiga", siis ei näidelda ka nii hästi, aga on tore ja inimesed on vahvad, nii et on väga ok.

Neljapäeval on teoreetiline stseno, kus me vaatasime filmi Josef Svobodast. Geniaalne mees. Ma olin veel terve õhtu kogu aeg äksi täis ta ägedusest! Väga kihvt! Tšehh, kes 60 aasta jooksul tegi umbes 700 lavastusele kujundused ja mõtles välja oma tehnoloogiad, et saavutad just seda, mis ta tahab. Geniaalne. Ja kusjuures, seda kõike me kaunis NSVLis ja raudse eesriide taga. Äge!

Täna sai jälle vahelduseks tööl käidud (eelmine nädal jäi vahele workshopi ja Londoni tõttu), mis sest ikka rääkida. Pool talda on krambis juba teist päeva, see on päris häiriv juba. Pärast tööd ruttu pessu ja siis uuesti võtetele pildistama. Oli veel keerulisem, sest me olime pisikeses korteris ja noh.. Pisikesed korterid pole loodud 50sele objektiivile, aga elab üle. Põhinali oli, et "Is the boom in the camera?" Ilmselgelt olid inimesed juba tükkaega varem seal olnud ja juba päris mitu tundi filminud ja ajusid pehmendanud :D

Ja nüüd koori ja siis veel peab mõtlema, et mis õhtul saama hakkab.

Ja homme tööd pole, st et on nädalavahetus (Ja filmimised aga seee selleks). Ja peaks ilgelt Pornography'ga tegelema väga varsti, muidu ma lähen juba närvi!

Lisaks. Palun seletage mulle, et millise loogika järgi on see asi, mida nad siin ninetavad viineripirukaks (sausage roll), ligi lähedanegi mõnele eestis saadavale viinerpirukale. Öka. Emme, tee mulle palun vinkupirukaid!

Lndn

Minek oli laupäeval, 19.nov kell 8.15.. Muidugi ma magasin sisse. St, ma pidin 7.45 Werontsiga kokku saama ja 7.45 ma täpselt tegin silmad lahti. Pole hullu. Haarasin asjad ja lippasin.

7 tundi bussis oli kohutav. Mul oli süda nii paha, et anna abi.. Walesi käänulised ja üles-alla teed pole loodud minule bussiga sõitmiseks. Ökk. Magada ka ei saanud, sest silmad kinni olemine tegi asja veel hullemaks.. Asi läks rahulikumaks kui me saime Shrewsburyst läbi ja tulid kiirteed..

Jõudsime Londonisse! Jeejee. Kaarti meil polnud, sest minu kaart oli kohvris, Londonis. Haaha :D

Queen's Ice Rink, kuhu me tegelt ei jõudnudki.

Tekitasime endale Oyster kaartidele raha (Weronts sai ka Oysteri, sest onu ütles, et isegi 2ks päevaks on see mõtekam kui mingeid üksikuid asju osta.. + ta oli jumala kindel, et ma olengi londonlane ja Weronts on mul külas..). Haarasime Starbucksist kohvi/teed (piparkoogi latte - omnomom!) ja asusime teel hosteli poole. Paigutasime oma asjad sinna ära.. Vahetasime riideid, sõime natuke (sest erinevalt minust on Weronts piisavalt asjalik ja oli teinud võikusid kaasa..) ja lahkusime linna peale..

Üpris hämar oli juba, aga tube'iga minemise asemel, jalutasime mööda Hyde Pargi äärt kuni jõudsime Oxford Streedini. Natuke turisti pilte jõulukaunistustest (enamasti tegi Weronts pilte, sest kaunistused olid samad, mis eelmine aasta...) ja mina tegin pilte ja filmisin inimesi ja busse ja masse.

Natuke Oxford Street'i siiski.

Kuhugi poodi ei jõudnud, sest me pidime teatrisse jõudma.. Hüppasime siis tube'i ja jõudsime Thames'i kaldale ilusasti ja üle Waterloo silla (ühel pool valgustatult BigBen ja LondonEye ja teiselpool säras St.Paul's ja otse ees säras National Theatre). National Theatre on roosa ja lilla. Midaiganes. Igatahes, saime oma piletid kätte ja ründasime teatri raamatupoodi (ma ju ei saanud mitte rünnata.) ja siis ründasime teatrisaali. Lytelton theatre, circle, rida D, kohad 1-2. Etendus ise oli "The Veil" ja kui hästi läheb, siis ma kirjutan sellest..

National Theatre

Etenduse vaheajal imetlesin fuajees olevat näitust, sest see oli *trummipõrin* lavakujundusest! Lavamaketid ja kostüümikavandid ja research portfoliod, ehk põhimõtteliselt kõik see, mida me peame oma "Hamletisega" tegema. Kahjuks polnud seal ühtki Hamletit, oli küll The Tempest ja A Midsummer Night's Dream... Ilus oli vaadata küll!

Karusseellll

Tagasi jalutasime mööda Thames'i kallast, London Eyeni, tee peal oli pisike jõuluturg, mis oli hästi armas.. BigBeni taustal tegime paar turistikat jälle.. Ja siis jalutasime üle silla ja Trafalgar Square'ile ja siis Leicester Squarile ja läbi Soho Tottenham Court Roadile. ja Edith teadis kuhu ta läheb! Ja Weronika oli lihtsalt mingi "jummel, mis ma teeks ja kuhu satuks, kui sind poleks??" Haaaha :D Aga suvel oli ju Trafalgar Square koduks, natuke tean ikka seda ümbrust :D

Igatahes, siis oligi kell juba sada ja koju minek.

Ei saa üle ega ümber härra Benist.

Pühapäeva hommikul haarasime Starbucksist kohvid (Eggnogg latte - omnomnomnom!) ja läksime Hyde Parki. Imeilus oli, päike säras, inimesed jooksid, soe oli (ma panin oma jope alles kell õhtul selga..). Imeilus! Meeldisin oravatele. Tegin natuke naljakat häält ja nad pööravad pead ja hakkavad muudkui minu poole sibama! Tee kasvõi pai! Ägedad sellid! Ja nii ilus sügis oli! Nii ilus! NII ILUS! Ühe puu all kasvasid lumikellukesed, et te siis lihtsalt teaks :D

Sõber-semu

Ükskord Hyde Pargist läbi jõudnult seadsime sammud Oxford Streedile (no ei saa üle ega ümber tast) ja Primarki. Jeeebus. Mina ei tea, kuidas Weronts suutis.. Aga ta suutis ja mul ei jäänud muud üle kui ka suuta. Rahvamassid! Öka. Weronika sai hunniku asju, ma lausa proovisin mitut asja, aga lõpuks ma ikka mõtlesin, et ma ikka ei taha midagi. Lootusrikkalt vaatasin lasteosakonnas ringi, aga seal oli täpselt null ilusat asja.

Siis hüppasime veel New Looki, sest ma ütlesin, et seal on nii palju rohkem asju kui Aberi omas ja et võiks üle vaadata.. Halb mõte :D Werontsi peres on pulm jõulude ajal ja tal oli plaan saada kleit endale, sai ka, aga aega läks ikka üksjagu.. Ja kui me New Lookist lõpuks välja saime oli kell juba 6 ja kõike hakati kinni panema, pühapäev ikkagi!

Hyde Park ja tagaplaanil WinterWonderland

Jõudsime veel Disney poest läbi käia ja iga asja juures elevusest hüpata ja kiljuda ja H&M'is lühikese tiiru teha. Siis ma saatsin Kätule smsi ja oli aeg minna oma kohvrile järele! Kuna Victoria line'i oli maas nädalavahetusel, pidime minema Piccadilly line'iga mingisse kohta, mis oli natuke kaugemal. Midaiganes. Ühesõnaga. Nägime Kätut ja kõik oli surepvinksvonks - vaatasime tema juures natuke Home Alone 2'te, mis tuli telekast. Kätu uus korter on jube nunnu ja kodune! Pisike, aga nii hubane! Ja park on kohe maja ees, nii äge!

Hyde Park ja SÜGIS ON ILUS

Ja mu kohver on suurem, kui ma mäletasin. Ja ilge tüütus.. Jeebus. Trepist üles ja alla ja massides ja, jeebus. Tagasi hostelis ma siis avasin kohvri, et mis seal siis lõpuks sees on.. Ja vähem asju oli kui ma mäletasin. Ja mu hallid papud on elus! Ja ma olin ostnud Cluedo kaardimängu?? Ja mu kollane t-särk oli kohvris! (ja ma mõtlesin, et kuhu ma selle jätsin..).

Kohver koju viidud, läksime Werontsiga uuesti välja, lootuses, et saab äkki Hyde Pargi Winter Wonderlandi uisutama mindud. Tahtsime Barclay ratastega minna, aga me ei suutnud välja mõelda, et kuidas need toimivad, sest minu arust Kätu ütles suvel, et toimib Oyster kaardiga, aga me lihtsalt ei saanud aru. Niisiis jalutasime jälle. Aga asjata, sest Winter Wonderland oli kinni. kurb. Niisiis me lihtsalt jalutasime tagasi.

Starbucks iga nurga peal!

Esmaspäev oli kiiire päev. Checkisime out'i, panime mu hiigelkohvri pagasihoidu hotellis ja tormasime tube'i, et saada Soho'sse ja kangapoodi, sest Edith oli missioonil "Hamleti" jaoks kanganäidiseid saama! Leidsime ka paar kangapoodi, aga eriti asjalik ma polnud, sest me tegelt pole üldse väga täpselt kokku leppinud, et mis materjale ja värve me tahame.. Suht jura on nii. Ja kui ma siis lõpuks leidsin Getrude'il väga perfektse kanga, siuke nagu nahk ja tumetumelilla, siis ütles poeonu, et Sprry, sellest ei saa näidiseid. Sakkerid. Midagi sain, aga vähe, sest enamus poode oli ka, et "Me anname ainult kaks näidist!" ja vali siis.. Blargh.

Kunstipoes ka, pikk smsi vahetus Gemmaga.. "Kas me tahame A3 või A2 mount boardi?" "must või valge?" "Kas me tahame paksu või õhukest balsapuud?" jah.. Ja siis oligi aeg juba sada ja me tormasime tagasi hostelisse mu kohvri järele.

Oh Oyster.

Ja siis hakkasid ka jamad peale. Meil polnud kummalgi raha Oyster kaardil.. Osta siis juurde.. Siis Circle line liikus nagu tigu, okei, võtame takso, saab vähemalt otse Coach Stationi juurde! Ja asi lõppes sellega, et me jäime 2 minutit hiljaks.. Õnneks oli onu seal tore ja saatis meid office'isse, kus lihtsalt vahetati me pilet ümber.. Shrewsbury'sse küll, aga siiski. EI pidanud mingeid üüratuid summasid juurde maksma. Ja nüüd oli meil 2 vaba tundi. Läksime Starbucksi istuma ja õppima. Härra Baarmen naeris mu pihta, sest ma ostsin kaks korda kohvi.

Ja siis bussile ja Shrewsburry'sse. Väga okeika. Shrewsbury'st sai ilusasti rongile (tähendab, tund 45 ootamist, aga siiski). Ja siis lõpuks tagasi Aberimaale.

17.november

Unest - mu keha vist ei taha tähtsal hetkel maksimaalselt funktsionaalne olla. Eile pärast koju jõudmist, umbes 19 ajal jäin magama ja magasin 00ni. Ja siis jäin magama 6 paiku uuesti ja ärkasin 8. Milleks mulle normaalsust?

Jätsin algul kaamera kogemata maha, märkasin seda pargi juures, läksin tagasi, võtsin kaamera ja kui ma Teifisse jõudsin avastasin, et ega ma ju mälukaarti uuesti sisse ikka ei pannud ju. Blah.

Tegimegi pisikesi inimesi. Päris naljakas on vormida ja maha võtta ja juurde panna ja.. Jah, päris jumala tunne tuleb nii. "Minu oma pisike inimene".

Ma tegin vana mehe. Küüraka vana mehe. Kõhna küüraka vana mehe. Kuigi meile soovitati, et tüdrukud teeksid tüdrukuid ja mehed mehi. Aga mulle tundus kuidagi naljakas tüdrukut teha. Ja pealegi on Aberis üks küürakas vana härra, kes jalutab mulle alati vastu, jalutuskepp, mida ta ei kasuta, käes. Ta jalutab mulle vastu kell 13 Llanbadarnisse kõndides ja ka kell 2 öösel promenaadil, huvitav tüüp, natuke jube/hirmutav ka. Ja kuna me pidime emailis oleva "kodutööna" otsima pilte huvitavatest inimestest, siis oli ta esimene, kes pähe hüppas. Huvitava ehitusega ja tekitab huvitavaid küsimusi (miks on tal kepp käes ja miks ta seda ei kasuta?? Miks ta kogu aeg ringi jalutab?)

Ja reaalselt ühe 15cm inimkuju voolimiseks läheb aega miskine pagana 5 tundi. Ajuvaba. Aga geniaalne! Kui palju peab teadma anatoomiast ja värgist! Et õlanukid tulevad rohkem välja ja jala sisekülg on kaarjam (mul ausalt ei tule õige sõna meelde praegu, just oli peas, aga siis läks) kui väliskülg (mis on kandilisem).

Vahva oli, et tüdrukud, kes tegid naiskujusid, tegid väga vormikad ja ilusad pisiinimesed. :) Ja tegelt poisid tegid ka suuri ümaraid mehi :D Ma olin ainuke, kes oli kondipukett vanamehega.

Siis me panime oma pisiksed ahju "Ma nüüd lähen oma meest küpsetama!". Üldse oli palju rääkimist oma meestega. "Miks sa nii kurb oled vana mees?" "Pagana loll, püsi püsti nüüd!" "No vaata aga millised rinnad sul on!" jne.

Lisaks tuli vahepeal hetk kui Gemma ümises omaette Väikesest Merineitsist "Part of your worldi" laulu ja siis me umbes neljakesi laulsime seda :D Ja sellele järgnes Ooperifantoomi laulmine :P Väga põnev! Eile laulsime Biitleid. "I'm an eggman!" ja "Help me if you can, I'm feeling down.." käis üle terve ruumi :D (ja enamvähem kõik laulsid kaasa :D)

Ja siis me hakkasime tegema riideid oma pisimeestele, suitsupaberitest (noh, need, mille sisse tubakas keeratakse...).. Päris põnev. Ma ei jõudnud eriti kaugele, sest paberi ja PVAga tehtud kõrgekaelusega sviitri selga ajamine küürus vana mehele pole mingi nalja asi, eksole.

Ahjaaa, ilusad-ilusad raamatud olid laua peal! Üks imekaunis balleti joonistuste raamat, lihtsalt, niiii ilus! Siis näiteks Da Vinci raamat ja Muybridge'i liikumisfotode raamat ja siis üks vägev ajastu kostüümide raamat, mille ma just ostsin ka amazonist, sest see oli okei hinnaga ja noh, läheb vaja ka! Kui mu vanamees mind närvi ajas, siis ma sirivisin neid raamatuid, oh kui mitu korda! ilus, ilus!

Homme teeme mööblit!

16.november

Ma vist jäin umbes 7 ajal magama. Vist. Ma pole kindel, kas ma magasin või mitte. Kell 8 olin ma igatahes plõks silmad lahti, sest keegi akna taga arvas, et nüüd on õige hetk puurima ja kopsima hakata.

Sõin hommikust (vajab märkimist!) ja loivasin ringi ja olin enda peale pahane ja mõtlesin, et ma suren stsenos. Käisin veel sada poodi läbi, sest muidugi ma olin tark ja unustasin, et peaks igast ajsu veel ostma :( Raharöövlid :( Metall joonlaud, näpitsad, mingi x-sorti nurklaud said saagiks. Tange ikka ei saanud, sest liiga suur valik oli ja ma ei tahtnud raisata raha kui ma ei tea, milleks see hea on.

Lammaste maale minek oli piinarikas, ma tundsin, kuidas selline kõndimine ja mägi pärast sellist ööd ei ole just kõige suurepärasem idee. Halb.

Me maketiõpetus algas sellest, et näidati igast makette ja jubinaid, mis sinna sisse on asetatud ja öeldi, et "Ma pean teile 3 päevaga selgeks õpetama selle, mida ma õppisin 1,5 aastat." Alati meeldiv.

Kõik on hoos!

Aga siis kukkus Abbie kokku ja tund jäi pooleli umbes 30ks minutiks, et talle kiirabi ja asjad kutsuda (tal oli halb olla ja ta läks õue värske õhu kätte ja paar minutit hiljem keegi märkas, et ta lihtsalt lamab trepil ja ei liiguta..). Põhjuseks - pohmell ja vedeliku puudus või miskit. Brr.

Igatahes. Siis tegime trepi ja siis hakkasime akent ja seina tegema ja noh põrandani ma veel ei jõudnud (värvida küll jõudsin :D). Jube nikerdamine küll. Muidu oleks vist okei, aga kui silmad koguaeg vett jooksevad, siis pole eriti äge. Lõunapausil läksime kolledži sööklasse (ma olin esimest korda UK kolledžis!) ja kuna ma mõtlesin, et me võtame lihtsalt kohvi/teed ja lähme Teifisse tagasi, siis ma ei hakanud oma toitu kaasa võtma, aga kuna kõik teised leidsid, et Teifi ruum on jääkamber (ma olen vist juba harjunud ja ei märkagi?), siis nad jäid sinna sööma. Siis ma istusin ja jõin maailma kõige kehvemat kohvi. Ök. ja siis Gemma vaatas mind natuke pahaselt "You're not eating?!" (sest ma juhtusin mainima oma 1 tunni unest ja ta oli, et "Toit on kaasas? Söö - on parem!"), mis oli tegelikult väga armas, aga siis ma lihtsalt sõin hiljem.

Akna tegemine oli veel jubedam nikerdus kui see trepp. (Trepp tegelikult polnudki üldse hull, lihtsalt skalpell oli loll ja ei tahtnud minu ja papiga koostööd teha). Ahjaa, me kasutame reaalseid kirurgi skalpelle ja meile räägiti õuduslugusid Health and Safety ajal, kuidas on näpuotsi maha lõigatud ja noh, ökk, üldiselt. Akna nikerduse ajal ei teinud superliim minuga koostööd ja lihtsalt ei jäänud kinni. Ja kui jäi, siis vale koha peale või liimis mu näpud kinni või kampsuni paberi külge..

Mu trepp!

Ja aknaraam, jeebus. Pisikesed plastiku tükid, mida me "keevitasime" kokku plastikusulatusliimiga (ülikuul värk muidu, tundub nagu olekski kõik ühes tükis!) ja siis, et see raam siis mahuks täpselt auku seinas. jube. Ma tegin ikka mitu raami ja mitukorda tõstsin oma akna sügavuse jublakaid ringi. Võeh. Lõpuks ta sai ikka valmis ka, tsellofaan klaas ees ja puha! Tähendab, siis sai tund läbi, niiet ma tegelt ei jõudnud oma akent auku liimida.

Mu aken!

(seal on "klaas" ka ees, aga seda pole muidugi näha)

Väga äge, me lõpuks teeme midagi reaalselt, ülihelikiirusel küll, aga siiski! Äge, äge, äge. Ma pole küll väga vaimustuses maketitegemisest kui sellisest, aga üldiselt on ÄGE.

Homme teeme inimesi ja räägime proportsioonist (finally!) ja miskõik.

Suht öö või hoopis hommik?

Mu keha/pea/mingi muu osa minust on nõuks võtnud, et kui ma tean, et ma pean hommikul (st hommikupoolses osas päevast) asjalik olema ja ärkama arvestataval ajal, et siis ma ei vajagi ju üldse und.

Kolm teisipäeva on nii. Ja nüüd kui ma pean kella 10ks lammastemaale stsenosse minema, ka.

Ehk Edith läks kell 2 magama ja kell 5.40 pole endiselt und.

15.november

Tänane hommik üllatas mind nohuga. Hurraa?!

Ja kohv sai otsa, mis on päris katastroof, sest ma olen siin eriline kofahoolik. (üks päev jõin tööl kogemat 3 tassi.. aga see oli sellepärast, et mul oli kuuma kohvi isu, aga igakord kui ma endale kohvi tegin, tuli mingi hirmus kiire hetk ja siis kui ma lõpuks oma tassini uuesit jõudsin, oli see täitsa jahe.)

Ja peaks nüüd asjalik olema, vist, tuleks kasuks, üldiselt.

(ja tänades Kedagi? siis.. meil on endiselt nett :D)

---

Nett on kurjast. Läksin ja istusin Wetherspoonsis 2 tundi ja 5 lehekülge "Porno" märkmeid tuli nagu lupstik. + ma mõtlesin omale lavakujunduse välja, mis peaaegu rahuldab kõik mu mõtted. jess. Filmi tegemisest on vaja veel natuke mõelda, aga peaaegu, peaaegu.

14.november, v2

Tundub, et tagajärg tuli enne kui põhjus, kui nii võib öelda.

Ehk, kõigepealt mul kadus hääl ja ma kõlasin nagu purjus soomlane, ja alles päev hiljem hakkasin köhima nagu hobune.

Tundub, et külm vist ikka natukene teeb midagi.

Ja ma luban, et ma homme parandan vähemalt ühe paari villaseid sokke ära ja panen jalga ka, voh!

14.november

Seda, et.

NETTT ON!!!!

Ja see polnudki Lucasz, kes selle seadistas, vaid Edith läks ja tegi tarka nägu ja VOILA.

(tegelt ma ei seadistanudki midagi, vaatasin lihtsalt ruuteri alla ja seal oli parool ja kõik olemas ja ma küll üritasin parooli muuta, aga sellest ei tulnud midagi välja ja me Kristinaga siis leidsime, et see parool võib ju olla ka pikk ja longav, peaasi, et nett on!)

13.november

Nädalad lähevad ikka hirmsa kiiruga siin.

Ja midagi märgatavalt põnevat vist pole ka juhtunud.

Kodus netti pole, endiselt, eile, laupäeval, tuli uus ruuter, aga Lukasz pole piisavalt asjalik, et seda seadistada ja mina kardan, et kui ma ise seda näppima lähen, siis ta annab mulle ka peksa (eriti, sest ta ütles, et ta sai vana ruuteri peaaegu tööle.. brr :S)

Teisipäevases stsenos olin natuke tark ja oskasin oma grupist ainukesena normaalselt tehnilisi joonistusi teha, st skaala joonlauga toimetada. Õpetasin siis oma Hamleti semusid. Põnev, natuke vist 7.klassi geograafiast kasu ka :P

Käisime jalgpalli pubis vaatamas ja noh, ei olnud ilus mäng see Iirimaa-Eestimaa vaheline. Mis asjad te olete, iirlased? Päh. Pärast olime Eestimajas Portland Streetil, nautisin soojust ja imemugavat-pehmet tugitooli. Siis hiljem läksin jalutama, jalutasin mitu ringi Aberi peal, ilus oli olla. Suur suur täiskuu ja puha. Siis nägin Sandrat ja saatsin ta koju ja ta tegi meile kell 3 öösel pannkooke :D Väga okei, muidu! Ja siis läks elekter ära. Me mõtlesime, et ainult Sandra maja mure, aga pärast tundi aega Sandra valvamist (, et ta magama jääks, sest päris jube pimedus oli ja tal tegelt oli plaan mind koju saata..), kui ma siis lahkusin, selgus, et terve linn on pime. Üliäge! Siis ma tegin veel paar ringi Aberi peal, sest lihtsalt jube äge oli! TÄhendab, minu tänaval oli elekter, mis oli naljakas, aga mõnes kohas oli veel, aga näiteks 24h Spar oli kinni, sest elektrit polnud. Votvot.

Töötasin ka jälle, reedel ja laupäeval. Väga vahva nii. Saab natuke raha rohkem jälle, mis on alati hea. Kuigi Christine ütles mulle alles reedel keset päeva, et tööta palun laupäeval ka ja ma olin end juba jälle ju meelestanud, et reedene töö ja siis ongi kõik ja saab rahulikult nädalavahetust alustada, aga okei noh. Ja nüüd esmaspäeval töötan ka, sest keegine läks koju reading weekil. Mis on ka hea, sest reedel/laupäeval ma ei saa töötada, sest mul on maketi workshop ja Londonisse minek.

Ühesõnaga. Olen Weronika juures, jälle, varastan netti, panime Londoni asju paika ja muidu äge. votvot.

7.november

Pühapäeval ol söögiorgia. Olime Sandra juures. Silver, Kristina ja mina, hiljem liitus Weronts.

Kristina tegi õuna-kohupiimakooki, mina tegin Oreo-juustukoogi muffineid, Silver tegi rummikooki, Sandra tegi imehead riisirooga ja Weronika tegi meile crackereid juustu-tomatiga. ommanommanomma. Nädalaega ei pea nüüd sööma, sest kõht sai täis.

Tegime vahepeal hullumeelsus sporti ja karglesime mööda tuba ringi, et kõhtu tühjendada. Ma käisin isegi lühikesel jooksuringil, et kõhtu tühjendada, ei mõjunud, olime suht laibad.

Ja siis läksime veel Rummersisse, nagu on juba peaaegu traditsiooniks saanud, open mic õhtule. Ja kõik olid suht väsinud seal ka, ja me saime seekord diivanitele istuma, mis ei aidanud olukorrale üldse kaasa.. Ja siis tegime palju ägedaid pilte, sest Sandra oli äge ja võttis kaasa oma kaamera.

Ja õues oli natuke päris jahe ja autoklaasid olid jääs ja murul oli veidi härmatist, või misiganes selle nimi on.. Jajah, käisime veel Silveri pool kakaod joomas ja siis saatsin Sandra koju, sest kuigi ma olin täiega väsinud, polnud ma unine. Jajah.

Ja kui ma koju lõpuks jõudsin, siis jooksis hiigelrott trepist alla ja ma sain kreepsu ja siis lüliti kõrval elas ämblik oma ööelu ja siis oma tuppa jõudes põles minu lambipirn läbi. Päris jube oli. Ja siis ma vaatasin natuke "A Bit of Fry and Lauriet" ja siis hästi natuke "A Rocky Horror Picture Show'd" ja siis oli natuke toredam olla.

Täna tuli Kristina mu tuppa ja teatas, et mingid asiaadid tulid meie maja vaatama, sest Sussisahistajad, kallid, kolivad välja. Mida? Üleeile nad veel rääkisid mulle, et ostame kamba peale ruuteri ja värki ja nüüd nad kolivad välja, mida? Argh.

Ja siis oli loeng me kalli Simoniga (kes annab mulle praktilist stsenot) ja see oli kohutav. Kuigi mitte nii kohutav kui ma kartsin. Bla.

Ja siis hiljem oli Spoonsis "Hamleti" meeting ja nüüd ma naudingi siin interneti.. Aga jah. Nothing interesting.

5.november

Pean mainima, et kolmapäeval ma vaatasin kõige juramat etendust läbi aegade. Noorte poolt mängitud "Macbeath'i".

Ja oma magamata olekus neljapäeval käisin vaatamas üht väga vägevat etendust "A Clockwork Orange'i" põhjal.

Reedel käisin tööl nagu ikka. Midagi põnevat vist polnud. Õhtul käisin veel kooris ja suutsin lausa laulda mingeid ülihelikõrguseid noote (pidin laulma, sest ma unustasin lauliku maha ja jagasin ühe naisega laulikut ja ei saanudki üksi kuskil nurgas istuda ja oma jada laulda..). Ja see naine ütles, et ta naaber on 40-50 aastane eestlane. See tegi tuju heaks.

Siis helistas Weronika ja ma läksin temaga International Studentite Socialile ehk rahvusvaheliselt jooma. Jõin ka. Granaatõuna mahla või midagi. Tähendab jah, ma ei tea, mis asi see oli, mida ma jõin "I want one of these.. red juices!" Igatahes. Leidsin, et soomlased isegi Inglismaal näevad välja täpselt nagu soomlased. ja tema sai kohe aru, et Silver on eestlane kui too talle "Tervä!" ütles. Ütles, et sellist asja ütlevad ainult eestlased..või väga vanamoelised soomlased. Ja siis seal oli üks äge prantsuse poiss, kes reaalselt suitsetas piipu. Sai mitu komplimenti kohe selle pihta.

Ja siis me tšillisime veel Pieris Werontsi, Rafal ja Valeriaga ja sõime. Liiga palju toitu oli. Ja ma nägin jälle Gemmat (me oleme umbes igapäev näinud üksteist ja kuskil ringi tšillinud :D)..

Ja siis tulin Weronika juurde, kus ma ka öö veetsin, sest me olime mõlemad päris laibad ja Weronts oli just endale kaamera ostnud - Lumix FZ45. Päris asjalik tundus, ägedaid programme on seal (näiteks pinhole).. jah. Ja siis me vajusime diivanile magama lihtsalt.

Täna hommikul olin jälle tööl, sest keegi puudus ja mulle pakuti võimalust ja noh muidugi ma siis läksin tööle, selle asemel, et Odin Theatri Workshopi minna, kuigi süda tilkus natuke verd. Njamh. ja nüüd ma olen tagasi Weronika juures, sest Old College otsustas laupäeva puhul kinni olla ja nojah. Netti on vaja, ja siin ma olen. Ja kuulan ilutulestikke ja ootan, et Weronts koju tagasi tuleks (sest täpselt selline sissetungija olengi, et Werontsi ennast pole koduski mitte.) ja et siis lähme teeme pilti ilutulestikust, mille põhjuseks on mingi asi, millest ma endiselt aru ei saa.

3.november

Kui kell on 7.29 ja ma olen olnud umbes 10 tundi Rosser Lounge'is ja tegelikult on essee juba päris tükkaega valmis, aga printer ei tööta ja pea on kuidagi väikseks kahanenud.

Tunni pärast saab ära anda essee ja siis on selle aasta esimene kirjalik ülesanne ametlikult ja ilusasti tehtud.

1.11, '11

Täna siis esimene nendest "maagilistest" kuupäevadest. Põnev, onju.

Sest Halloween on endiselt päevakorras.

Eile, esmaspäeval oli loeng härraga, kes nägi välja nagu Steve Jobs, ainult, et natuke VÄGA palju ägedam. Võib-olla väga palju asjalikku ei saanudki öeldud, lihtsalt taaskord rõhutati asju, mida me niikuinii teama, aga võibolla ei teadvusta nii väga. Aga tema vaatamine oligi nagu performance'i vaatamine ja see tegi asja nii väga palju nauditavamaks. Geniaalne!

Eh, teisipäev on nagu ikka väsitav. Lausa kaks loengut ju...oh, mind. igatahes. seminaril rääkisime palju Woyzeckist, mida me käisime reedel-laupäeval vaatamas ja millest me peame 1500-sõnalise analüüse kirjutama. Päris asjalik. Siis rääkisime veel loengust ja loetust, nagu ikka, ja sealtki ei tulnud midagi väga asjalikku välja, tähendab, kõik on sama, kordame, kordame, äkki jääb meelde ka lõpuks (nii hull ka tegelt pole, et meelde ei jääks üldse..)

Seminari lõppedes oli nii ilus ilm! Nägin arts centre'i ees Silverit ja Rudolfit, kes sõid lõunat ja siis ma natuke tšillisin nendega, aga nemad, tublide Eesti meestena, läksid varsti vaba aega kasulikult raamatukoguga täitma. Mina nihkusin Arts Centre'i taha ja lugesin Woolfi "To the Lighthouse'i" (sest milleks lugeda neid asju, mida tegelikult peaks lugema..)

Tund sai loetud, 45 minutit veel järgmise loenguni aega ja siis hakkas vihma sadama, ohjah. haarasin Arts centre'ist latte ja ronisin Parry-Williamsisse, et võtta essee äraandmispabereid. Ja siis algas tee lammastemaale. Paduvihmas. Ma ikka suudan alati õigesti ajastada.. Ma olin päris märg, vahepeal ootasin tükkaega mingi puu all, et suurem sadu üle läheks.. Ja kui algas allamäge osa enne Llanbadarnit saigi vihm peaaegu üle ja andis teed SUUREPÄRASELE valgusele.

Tumehallimast hallim.

Päike mägede tagant minu ees, paremal vihmamärjad erksad sinised-rohelised toonid lammastega, selja taga tumetumetumehallid vihmapilved. Ma lihtsalt oigasin ja kirusin, et mul asjalikku kaamerat kaasas polnud. Seisin suu lahti lihtsalt tükkaega ja keerutasin end üht ja teistpidi, et kõike endasse haarata, mis sellest ilust endasse haarata oli. Jeebus, jeebus, ILUS oli! Ja siis lõpuks tuli veel vikerkaar ka välja ja ma siin viimase 1,5 nädala jooksul olen 3 korda nüüd vikerkaart näinud ja see on IGAKORD olnud täis kaar. Nagu reaalne! Selgepiiriline! perfektne! nagu mõne väikese (või natuke suurema) lapse joonistuselt, kus kõik värvid on täpselt näha ja ongi perfektne kaar. Ja nii ilusust endasse ahmides jõudsin lõpuks Teifi ruumi.

Stsenot andis täna miskine tädi, kelle nime ma ei mäleta, aga kes oli ka äge. Andis meile pisikesed nunnud filmikaamerakesed kätte (halb valik, ma tahan ka nüüd endale sellist..) ja käskis meil minna tunniks valgust avastama! Perfektne! ma just ju olin seda sama teinud! Ja Gemma, me grupist, on ka valgusefriik ja Abi on operaator ja otsib alati valgust, niiet me olime väga paras kamp valgusfriike. Käisime ja filmisime. Kahjuks pole ühtki klippi näidata, sest Teifi ruumi iMacid olid nõmedad ja ei tahtnud neid klippe arvutisse tõmmata.. Päh.. Ilusamast ilus oli igatahes! Lombid ja sillerdused ja piisad lehtedel ja lilledel ja Päike pilvede vahel ja ohniiiilus!

Hei, Gemma!

Pärast rääkisime veel tädiga valgusest (ma tõesti ei tea, mida teised grupid tegid, sest minu arust me lihtsalt okupeerisime Gemmaga koos tädi ja ajasime juttu temaga... Abi ja Amy olid ka kuskil..) Vaatasime ka eelmiste aastate portfooliosid, osad olid ikka lõpp ilusad. Tähendab Tädi rääkis, et ta ju muidugi valis parimad näited ka, näiteks olid seal kaks ühe tüdriku märkmikku, ja need olid nii ilusad ja põhjalikud (ma ei saanud poolest arugi mitte, mingid tehnilised valgus asjad ja miskõik), aga Tädi ütles, et see tüdruk oli andnud ära 13 märkmiku note'idega ja et juba esimesest lehest teadis Tädi, et kui hea hinde see tüdruk saab (julgeks väita, et üks väheseid 100 punkti töid..aga ega ei tea ka kindlalt). Ja siis me saime natuke mängida ühe maketi peal valgusega (miniatuursed prožed ja puha!) ja oli ilus olla :D

Amy ja organza-kunst!

Ja siis mul tuli meelde, et ma võtsin ju tüki organzat kaasa (ma olen üldse geenius, et ma oma "Müllersonide" Emma rohelist organzat nats kaasa võtsin..) ja siis me mängisime sellega ja tegime pilte ja leotasime seda vees. "Hamleti" projektiga läheb hästi ühesõnaga :D

ja pärast tunni lõppu olime veel grupiga arvutis ja rääkisime veel kostüümist. Ja Edith oli tark ja rääkis keskaegsetest riietest (sest ega ma ju Saladiniga pole juba ühekorra neid asju läbi vaadanud ja uurinud), kuigi meil on natuke hilisem aeg kui Saladin, pigem 13.-14.saj, aga peaaegu.. igatahes - Läheb korralikuks joonistamiseks!

Ja märg organza on ka äge