1.11, '11

Täna siis esimene nendest "maagilistest" kuupäevadest. Põnev, onju.

Sest Halloween on endiselt päevakorras.

Eile, esmaspäeval oli loeng härraga, kes nägi välja nagu Steve Jobs, ainult, et natuke VÄGA palju ägedam. Võib-olla väga palju asjalikku ei saanudki öeldud, lihtsalt taaskord rõhutati asju, mida me niikuinii teama, aga võibolla ei teadvusta nii väga. Aga tema vaatamine oligi nagu performance'i vaatamine ja see tegi asja nii väga palju nauditavamaks. Geniaalne!

Eh, teisipäev on nagu ikka väsitav. Lausa kaks loengut ju...oh, mind. igatahes. seminaril rääkisime palju Woyzeckist, mida me käisime reedel-laupäeval vaatamas ja millest me peame 1500-sõnalise analüüse kirjutama. Päris asjalik. Siis rääkisime veel loengust ja loetust, nagu ikka, ja sealtki ei tulnud midagi väga asjalikku välja, tähendab, kõik on sama, kordame, kordame, äkki jääb meelde ka lõpuks (nii hull ka tegelt pole, et meelde ei jääks üldse..)

Seminari lõppedes oli nii ilus ilm! Nägin arts centre'i ees Silverit ja Rudolfit, kes sõid lõunat ja siis ma natuke tšillisin nendega, aga nemad, tublide Eesti meestena, läksid varsti vaba aega kasulikult raamatukoguga täitma. Mina nihkusin Arts Centre'i taha ja lugesin Woolfi "To the Lighthouse'i" (sest milleks lugeda neid asju, mida tegelikult peaks lugema..)

Tund sai loetud, 45 minutit veel järgmise loenguni aega ja siis hakkas vihma sadama, ohjah. haarasin Arts centre'ist latte ja ronisin Parry-Williamsisse, et võtta essee äraandmispabereid. Ja siis algas tee lammastemaale. Paduvihmas. Ma ikka suudan alati õigesti ajastada.. Ma olin päris märg, vahepeal ootasin tükkaega mingi puu all, et suurem sadu üle läheks.. Ja kui algas allamäge osa enne Llanbadarnit saigi vihm peaaegu üle ja andis teed SUUREPÄRASELE valgusele.

Tumehallimast hallim.

Päike mägede tagant minu ees, paremal vihmamärjad erksad sinised-rohelised toonid lammastega, selja taga tumetumetumehallid vihmapilved. Ma lihtsalt oigasin ja kirusin, et mul asjalikku kaamerat kaasas polnud. Seisin suu lahti lihtsalt tükkaega ja keerutasin end üht ja teistpidi, et kõike endasse haarata, mis sellest ilust endasse haarata oli. Jeebus, jeebus, ILUS oli! Ja siis lõpuks tuli veel vikerkaar ka välja ja ma siin viimase 1,5 nädala jooksul olen 3 korda nüüd vikerkaart näinud ja see on IGAKORD olnud täis kaar. Nagu reaalne! Selgepiiriline! perfektne! nagu mõne väikese (või natuke suurema) lapse joonistuselt, kus kõik värvid on täpselt näha ja ongi perfektne kaar. Ja nii ilusust endasse ahmides jõudsin lõpuks Teifi ruumi.

Stsenot andis täna miskine tädi, kelle nime ma ei mäleta, aga kes oli ka äge. Andis meile pisikesed nunnud filmikaamerakesed kätte (halb valik, ma tahan ka nüüd endale sellist..) ja käskis meil minna tunniks valgust avastama! Perfektne! ma just ju olin seda sama teinud! Ja Gemma, me grupist, on ka valgusefriik ja Abi on operaator ja otsib alati valgust, niiet me olime väga paras kamp valgusfriike. Käisime ja filmisime. Kahjuks pole ühtki klippi näidata, sest Teifi ruumi iMacid olid nõmedad ja ei tahtnud neid klippe arvutisse tõmmata.. Päh.. Ilusamast ilus oli igatahes! Lombid ja sillerdused ja piisad lehtedel ja lilledel ja Päike pilvede vahel ja ohniiiilus!

Hei, Gemma!

Pärast rääkisime veel tädiga valgusest (ma tõesti ei tea, mida teised grupid tegid, sest minu arust me lihtsalt okupeerisime Gemmaga koos tädi ja ajasime juttu temaga... Abi ja Amy olid ka kuskil..) Vaatasime ka eelmiste aastate portfooliosid, osad olid ikka lõpp ilusad. Tähendab Tädi rääkis, et ta ju muidugi valis parimad näited ka, näiteks olid seal kaks ühe tüdriku märkmikku, ja need olid nii ilusad ja põhjalikud (ma ei saanud poolest arugi mitte, mingid tehnilised valgus asjad ja miskõik), aga Tädi ütles, et see tüdruk oli andnud ära 13 märkmiku note'idega ja et juba esimesest lehest teadis Tädi, et kui hea hinde see tüdruk saab (julgeks väita, et üks väheseid 100 punkti töid..aga ega ei tea ka kindlalt). Ja siis me saime natuke mängida ühe maketi peal valgusega (miniatuursed prožed ja puha!) ja oli ilus olla :D

Amy ja organza-kunst!

Ja siis mul tuli meelde, et ma võtsin ju tüki organzat kaasa (ma olen üldse geenius, et ma oma "Müllersonide" Emma rohelist organzat nats kaasa võtsin..) ja siis me mängisime sellega ja tegime pilte ja leotasime seda vees. "Hamleti" projektiga läheb hästi ühesõnaga :D

ja pärast tunni lõppu olime veel grupiga arvutis ja rääkisime veel kostüümist. Ja Edith oli tark ja rääkis keskaegsetest riietest (sest ega ma ju Saladiniga pole juba ühekorra neid asju läbi vaadanud ja uurinud), kuigi meil on natuke hilisem aeg kui Saladin, pigem 13.-14.saj, aga peaaegu.. igatahes - Läheb korralikuks joonistamiseks!

Ja märg organza on ka äge