Kolisin. käed surevad.. Aga okei on.. Taksojuht oli jube nunnu :D "Oled sa kindel, et sa rohkem abi ei vaja?" "Jaajaa, ma siin saan nüüd hakkama!" "Kindel, ma olen vanema põlvkonna mees, mulle meeldib neiusid aidata!" hihii =)
Leidsin, et Gwernyddi trepid sakivad. Just täpselt nii kitsad ja nii järsud, et piisavalt ebamugavust tekitada.. Aga saame hakkama!
Ma enda asju veel garaažist ei läinud võtma, leidsin, et nats ikkagi liiga pime on selleks, et seal ringi tuterdada.. Rafali ema ja tädi/vanaema (ma ausõna ei tea, kes see on..) magavad ka juba ja miskõik..
Päeval te ema seletas minuga tükkaega poola keeles. Tal jumala suva, et ma sõnagi ei vasta ja ilmselgelt aru ei saa :D Võinoh, ma ideeliselt sain aru, et ta arutas, et milline tekk ja padi ja lina ja aluslina ja muu sada asi, kuhu käib..
Tegin photoboothiga pilti ka (sest ma olin laisk ja ei viitsinud kaamerat võtta..)
Ukse nurgast.. Siuke suht pisike ongi.
No comments:
Post a Comment