oh, ilus teater.
Ma tahtsin kreepsu saada kui esimesed tegelinskid tulid lavale ja oli briti uniformis ja nende metall kaussidega peas, et "oh I maailmasõda???? NOWAY". Ei olnud, II Sõda oli. Aga ega see seda vähem ilusamaks teinud.
Edith, teeb nägu, et teab palju valgusest, ja et OHMUJUMAL SEE OLI KAUNIS. Lihtsad asjad tegelikult. Näiteks mets, st puud oli mitmetel kilekardinatel (nagu teate, kuskil laohoonetes külmkambrite ees, paksust plastikust kile ribad), mis tegi võimalikuks aksist valgustamise, ja valguse peegeldumise "puude vahel".
Üldiselt oli suht hämar laval, ja vahel see häiris mind, aga siis ma mõtlesin, et müstiline mets ju.. ei saagi väga valge olla..
Neil oli suur kangasekraan sügavuses, mis oli animeeritud - päev muutus läbi loojangu tähiseks ööks kuni kuu tõusis. Liblikad lendlemas metsa vahel. Imeline. Ja valgus oli koguaeg vastavuses. Kõige ilusam oli päikese tõus ekraanil ja valgustugevuses.. See oli nii ilusasti lahendatud, et tunduski, et see keskpunkt ekraanil, kus Päike paistis puudevahelt, oleks helendanud ja aina eredamaks muutunud.. Tegelikult muutus ekraanil olen ainult õige vähe.. roosakast läbi oranzika kollakaks päevavalguseks.. ja seda oli tehtud muidugi ilmselt lihtsalt valgustugevuse ja võibolla valgusallikate lisamisega, aga kogu see ajastus oli nii perfektne, et see oli lihtsalt maagiline!
Ja siis imeilus lahendus oli haldjad. Minihaldjad. Need maagilised näpuotsa lambikesed, mida alati hamleyses demonstreeritakse. et õrna puudutusega süttivad ja kustuvad. IMEILUS. ja maagiline.. pisike jaaniussike on peos ja järgmine hetk on ta "Õhku puhutud". Tõeliselt lihtsalt geniaalne.
Ja siis ma pean ütlema, et Puck on vast üks mu lemmikuid tegelaskujusid, üldse. Ta on vist täpselt selline tegelaskuju, keda on mõnus mängida, keda on lihtne (!) mängida, aga keda ei tohi jätta lihtsa mängu tasandile. Ja siis kõik korrad (st KÕIK need terved 2 korda..) on Puck olnud imeline. Tänane Puck - ohsapoiss! Lihtsalt imetlesin seda mängulisust.
Pean ütlema, et kõik näitlejad olid väga.. tantsulised.. Liikumisi oli hea jälgida, ei jäänud mingeid kohmakaid liigutusi silma ega miskit. Nad postshow talk'il rääkisid ka, et nad algul tahtsid tangotada haldjatega, et noh.. neil haldjatel sellised vastatikulised põnevad suhted.. Aga et see läks proovide käigus palju vabamaks..
Ah, hea on jälgida hästi mängitud Shakespeari. Keelgi ei tundu äkki enam nii keeruline. Rütmist saab liikumine ja liikumisest saab mõte ja mõttest saab aru. Ilus on see Shakespeari keel ja rütm ikka küll. Nüüd tahaks jälle lugeda palju. Lugeda Shakespeare'i ja teada ja tunda.
Ja siis meie etendusest, kapten Elliot ütleb shellshocki ja Shakespeare'iga seoses, et "Theatre is therapy."
Aamen.
No comments:
Post a Comment