March 31, 2013

31.märts

3 kuud hiljem sain nüüd just ja praegu (sest millal on parem asju teha kui pärast 12 öösel..) oma pildi aasta lõpuks valmis.
Natukese sohi tegemisega (Londoni pildid on jaanuari algusest..), aga kõik 366 pilti said üles, lõpuks.
Ja nüüd ma juba tunnen puudust sellest. (mitte, et ma kunagi eriti postitanud oleks neid pilte seal, ikka kaks kuud hiljem ja suure vaevaga..).
Ja siis mõtlesin, et ma vast ikka vahel käin ja postitan seal pilte edasi.

(link on seal paremal pool ääres. Või siin - 366e.tumblr.com )

Natukese uurimise järgi selgus, et mõned pildid jaanuarikuisest Londonist ikka kõlbavad ka :D Lihtsalt üldse, üldse ei viitsinud nendega tegeleda..

Jaaaa siis, et...
Nädala pärast algab teekond Prantsumaale. Jehuu?!

(lisaks: Ma olin tükkaega ilgelt segaduses, et kuidas kell juba 2.30 sai.. Ja siis tuli meelde, et AHHHAAA SUVE AEG!)

March 30, 2013

29.märts

Veider on viimastel päevadel tööl. Jõle palju rahvast käib. Aga samas.. pole siiski pidevat ringi jooksmist???
Jah, rohkem pole midagi öelda.

On.
Seis on see, et vetsu uks on täiesti eest ära. Iga vetsus käik on kätelihaste treening. Uks ette. Uks eest ära. Kes oleks arvanud, et uks nii raske on?

Naljakad on need vaheajad. Käid nagu tööl ja muud ei tee, kuigi triljon asja ootab tegemist. Väga ebaproduktiivsed on need vaheajad mul. Vist on vaja pidevaid tähtaegu, et Edith saaks miskit tehtud. Jama.
Ei viitsi ka üldse midagi. No ma ei tea. Ei viitsi lihtsalt.
Külm on ka.

Aga nartsissid juba närtsivad.


Ja kniks. ja head püha!

March 24, 2013

24.märts

Täna öösel on oluline öelda, et OneActs sai läbi. ja tegime elu kiireima get out'i. 10-15 minutiga kõik pakitud ja korras ja majast lahkutud. We rule!

Ja ma lausa käisin ja istusin nendega pubis. Ja sain palju kiitust oma vuntsile! (sest üks näidend kasutab valevuntse, ja siis kõik backstage'is olid üleliigsete vuntsidega ja siis Gemmale joonistati vuntsid ette, ja siis ma tahtsin ka. Ja siis sain kaa. Ja ei suutnud loobuda.. oh, vunts.)
Muidugi nüüd tuleb umbes paar päeva jälle maailmast eemalduda ja taastada energiat, sest.. NII PALJU INIMESI. brrrrr.. :/

Ma tegelt tahtsin öelda, et Lacey ja Gemma tutvustasid mind (ja kõiki teisi muidugi..) nende HDMi techide laulule.
Ja see on  pagana kaasahaarav: (lihtsalt tantsige kaasa, I know you want to!)




(Kui aega ja viitsimisest, vaadake selle tüübi teisi videosid ka - igasuguseid põnevaid remix'e on teinud helidest. ÜLIGENIAALNE!)

March 23, 2013

23.märts

Täna öösel on oluline öelda, et 12 tunni pärast on viimase OneActsi call. Ja 15 tunni pärast alagab viimane etendus. Ja 18 tunni pärast peavad kõik asjad koos olema ja kogu Broad-Waysi trupp Arad Gochist väljas olema.

Ja pean ütlema, et ma armastan ja vihkan neid 11 tunniseid päevi, mis on põhiliselt tehnilisele- ja kostüümiproovile mõeldud, ja mis on alati hullumajad. ja inimesed näitavad end kõige kehvemast küljest. Ja leiad, et pole mingit loogilist mõtlemist inimestel (alates sellest, et lava taga olen kuss ja ei pauguta uksega, lõpetades sellega, et panen rekvisiidi sinna, kust võtsin..).
Rääkimata lavastajatest, kes ei ilmu tehnilisse proovi kohale - oleks siis, et tiim oleks informeeritud, aga pole ta toonud ei rekvisiite, ega andnud heli, ega piisavat valgusinfot.. Pole üldse pingeline nii ju esimesel õhtul peale minna, teades UMBES, kus mingi valgus vahetus peaks toimuma.. ("Tahan rohelist ja valget valgust..) (Andsime neiu lavastajel siiski, mis ta tahtis "metsa" ja see näeb kohutav välja. Pagana vale roheline on. Aga Arad Gochist pole normaalseid filtreid. Ja siis me kasutame LEDe (ilgeltägeon, ma pole kunagi enne LEDe kasutanud, need vahetavad värvi!!) , aga see on siuke ilge kole erk roheline.. pluss gobo.. Jaaaa...nooo.. gobosid peaks kasutama nii, et sa teed mingit trikki sellega, sest muidu on väga.. gobo..)(Aga lavastajal on suva..)

Või siis teine näidend, kus lavastajal on no niii suva valgusest.. See võiks olla palju atmosfäärilikum ja põnevam (ja keerulisem mulle jälgida ja vahetada, aga midaiganes) ja ilusam.. Aga milleks. Ja ma olen laisk ka ja ei viitsi ise ilu teha. (sest ma ei tea tükki nii hästi..)

Aga siis on näiteks Gemma tükk. Ja Barrie tükk. Ja need on pagana ilusad. nii palju backlighti! Oh, backlight.
Ja mulle hästi meeldib Mari-Liisi tüki valgus ka.. Kuigi see on täpselt valgus peale, valgus maha, ja vahepeal 25 minti passimist.. Aga kõike me 201 filtrid on kasutusel, ja 201 on ilus! (Daylight to tungsten ehk..noh.. sinine, või mitte päris.. mida võiks kutsuda "valgeks" (sest tavaline lamp annab ju kollast/oranži..))

Aga eks eismene õhtu oli paras paanika.. Pooled valgused läksid, kus seda ja teine, olin unutanud mingeid leveeleid sisestada ja/või liiga kõrgeks/madalaks sättinud, mingi nalja pärast..., ükski stseeni vahetus ei sujunud... Kõik oli väga kole. VÄGA kole.
Aga täna, st eile nüüd, teine õhtu, reede õhtu, oli ilus. Peaaegu väga ilus! natuke paanikat.. ("BARRRIEE, kas ta mängib veel muusikat, mul on que, et tumedamaks teha, sest ta pidi viiuldama, aga mis siis saab kui ta ei viiulda???" B mõtleb ja mõtleb E:"Vahet pole, ma enam ei jõua, jätan vahele.")

Ühesõnaga, ma armastan (ja muidugi vihkan ka natuke) seda paanikat ja pidevat närvitsemist, et kas kõik ikka sai ja kõik muutuste pikkused on ikka õiged ja õiged laternad sees...sest siis kui on kõik juba käpas ja pole vaja midagi uuta, siis on see aegajalt lihtsalt GO nupu vajutamine. Ja ei midagi põnevat.

Neljapäeval enne esimest etendust, umbes 1,5 tundi, saime teada, et tüübid polnud Risk Assesmenti teinud. Lacey siis tegi seda, minu abiga (Edith, kes on elus ühte risk assestmenti lugenud ja mitte ühtki isegi üritanud teha..). Loetlesin talle asju, mis on riskiga (Jaaaaaa, paljajalu! jaaaaa liigutavad poolpimedas asju! jaaaa... blindfolded?!). Ja siis tuletasin Laceyle meelde, et mis märgistus, mida tähendab. A1-C3. (kasu ka sellest, et ma olen uudishimulik ja loen suht IGAT paberit, mida ma kuskil üleval näen... St, et olin lugenud seda risk assestmenti, mis Stephen Falling Silentiks tegi...)

Üldiselt ma siiski tahatsin öelda, et teater on hea, isegi kui ta pole hea hea, on ta siiski hea ja ilus ja õige.

Ma tegelt tahtsin öelda, et täna oli ilus hetk, kus sõin musta leiba taluvõi ja Eesti juustuga. (sest Kikul on sünnipäev kohe-kohe ja ta mamiito (tsiteerides teda) saatis talle paki). Ohnomnom.

March 18, 2013

Ja siis ma hüppasin rõõmust, sest Veiko Tubin'il on instagrammis pilt Qlabist Hamleti proovis.
palju head korraga.

(Ilgelt tahaks Linnateatri Hamletit näha)

(Ja Tubin teeb ikka nii ilusaid pilte, et ei oska olla kohe..)

(Targad inimesed õigel pool vett, kes on Tubin'i neiu? Ja tal on laps?! Milline infoedastusvahend see instagram ikka on o.O)

Ja veel kilde, Tubin'i kaudu (teate kui palju mõtlemist läheb sellele, et välja mõelda, kuidas nimesid käänata ja väänata?) :


olen hakanud igatsema neid õhtusi jutuajamisi,
ma mäletan täpselt,
kuidas mina istun diivanil, aken on lahti selja taga,
soe on, kuigi kell on kümme, mängivad lapsed veel hoovis palli,
juunikuu, poisid hõiguvad, viskavad nalja,
ja siis me räägime,
tema omal vaiksel häälel, mis ometi kõlab terves toas.

Kuidas ta ükskord ütles unenägude kohta:

õhtu on käes, varsti on öö,
ja uuesti algab minevik.

*
Kaur Riismaa  16.01.2011

March 16, 2013

Comic Relief

Sattusin kogemata Comic Reliefi vaatama..
Ja siia ma jään istuma ja vaatama. naerma ja nutma.

Muidugi, näidake mulle haigeid Aafrika lapsi, taustaks Arvo Pärdi Spiegel im Spiegelit mängides..
Ei, ei.. Ma ei nuta... Mul on lihtsalt midagi silmas..

Täitsa arusaadav, miks see on Comic Relief, sest ilma selle komöödiat oleks kõik lihtsalt ühed hulpivad kehad keset pisarate merd.


Ja siis mul on just krediit otsas ja ma ei saa annetada :(

Ja siis ma nutan veel rohkem kui Rob Brydon ja see OneDirectioni tüüp räägivad nendes haiglates ja ei suuda olla.

Ja siis, tahan öelda, et Alan Carr on jura.

Aga Blackadder ja David Tennant ja Matt Smith ja...

aga need pisikesed lapsed..


ja siis ma tahtsin sedagi teha, et ma ostan t-särgi ja läheb nats annetuseks sellest.. Aga enamus on välja müüdud ja beebi kaelkirjakuga särki tehti ainult lastele ja beebidele jaa... see on ka välja müüdud :/


March 14, 2013

13.märts

Muidu on nii, et kiire on - jeee!
Terve semester peaaegu tühja panna ja igavleda ja lõputult DSi või Neopetsi või midagi kolmandat mängida viskab üle.
Ja nüüd on äkki nii, et kõik tahavad ja on teha!
Dissocia proovid ja OneActs järgmine nädal ja Shakespeare'i grupi miitingud.
Hurraaa tegevusele!

OneActsi plakati pilte mul teha ei lastud, st küsiti lihtsalt kelleltki teiselt (aka Barrie, kes on põhi tehniline manageri girlfriend onju, eksole..), et Edith, kes on niiöelda Broadwaysi ametlik fotograaf, et milleks talt küsida, et võiks pilte teha eksoleonju? Aga mingil põneval põhjusel nad leidsid, et ma võiks teha proovidest pilte.. Nüüd ma jooksengi mööda proove ja ajan lavastajad taga, et "Kas ma võin täna tulla kuhugi, pliiis.."
Avastan WhiteBalance'i ja RAW failide võlusid ja valusid ja muidu on ka äge ja objektiiv ja mina ei oska koos fokusseerida..

(Ja ma saingi oma grupist kõige kõrgema hinde. Just sayin').

Ma tegelt tahtsin teile näidata, et Aberis on ägedad linnud! (Nats kleebitud video, sest ma kuidagi suutsin filmides midagi vusserdada ja tumedamaks muuta ja siis ma üritasin seda nüüd uuesti ühtlaseks muuta ja ühesõnaga, linnud nats hüppavad..) (Muusika on A.Pärt - Fratres.) (Kvaliteediga tehti muidugi üks-null jälle) (But you get the idea, hopefully)


March 5, 2013

5.märts

Kõige parem tee Carmolisega on sidruni tee ehk algab jälle aeg, kus me kolmekesi korda mööda ja järjest oleme nohus-köhas-kurguvalus. Elis->Kristina->Edith.
Kuigi, mu lemmik on ikka ja alati kurguvalu, alati ründab mind esimesena.

March 1, 2013

1.märts

Vahepeal sai asi märtsiks.

Toru sai üllatavalt ruttu parandatud ja kahtlustan, et toruparandajaonu ütles midagi a la stiilis, et "liiga vähe kütate, liiga suured temeperatuuri erinevused, toru läheb katki." igatahes on meil mitu päeva olnud küte pidevalt sees.

Kiku toas on juba Vahemeri (niiskus ju siiski ka..) ja minu toas on ka lausa 17 kraadi. Ei tea kohe, mis selle suure soojaga peale hakata. Täna magan lühikeste pükstega, tere. (villased sokid jätsin siiski jalga, mine tea, mis hommikul jälle toimub..)

Üks päev oli Kryztophil sünnipäev ja lärm oli suur. Kell 3 ja 4 ja 5 ööselgi käis muusika nii, et voodi rappus. Oli tõestus, et mu magamine üldse ei sõltu mingist ümbritsevast keskkonnast (vähemalt häältest mitte..). Siis kui mina otsustasin kell 3, et aitab, une aeg, siis ma ka jäin suht kohe magama. Teine kord aga on kell 3 ja täielik vaikkus ja siis ma vaatan tunde veel lage..
Igatahes. Köök ikka veel kleebub  nats ja aegaajalt on tunda alkoholi lõhna. Vannitoa ukse suutsid purjus lapsed eest ära saada kuidagi. See küll paigaldati tagasi kohe järgmisel hommikul (olin hirmus üllatunud), aga see ei toimi eriti hästi. Pesus ühesõnaga ei maksa käia, muidu jäädki sinna.

Vahepeal saime 1.semestri hinded ka kätte. Productioni sain 79 ehk 1. ja newmedia sain 69 ehk 2.1. Ühesõnaga on nii, et ma vist sain oma grupist kõige kõrgema productioni hinde. Tähendab. See hinne on üleüldse natuke ülemõistuse kõrge, ma jõllitasin tükkaega hinnetelehte ja ei suutnud uskuda.. (100 on võimatu hinne.. Kõige kõrgem, mis ma olen kuulnud on 83, ja see on umbes max 2 inimest 4 aasta jooksul või midagi..tase).. Ühesõnaga, what? Ehk.. Kuna ma arvasin, et mu essee oli jõle kehv, et ma saan mingi 71 (sest ma teadsin, et mu praktiline productioni hinne on hästi kõrge..), siis on kaks võimalust, et kas 1. praktilise hinne oli kõvasti veel kõrgem kui ma arvasin.. või 2. sodipudi essee kirjutisest sai ikkagi mingit asja ja sobis.
Ja ühesõnaga on mul nüüd pinge peal, sest kui ma nüüd hästi hästi tubli olen see semester, siis ma saan üldse 1. kokku ja see on.. kõva. (pinge ja kõva. haahaaa. saan teemandiks). Ja see kõik on nagu mingi ühe punkti mäng.. Mis on kokkuvõtvas hindes 0.2 punkti mäng. (kui keskmine on 69,4 siis on 2.1 kui 69,6, siis on 1.)... Ühesõnaga, ma tegelt ei arva, et ma saan kõrgeid hindeid, sest ma pole kunagi puhta stsenograafia eest mingit kõrget hinnet saanud. ja Shakespeare. Olen seal fanattide vahel ja ei tea midagi, et...vaevalt.

Siisveel, et olen viimased ajad Zeldat mänginud Elis'e DS'il (mängukonsool-asi). Ja leian, et see on suurepärane näide, kuidas ma tahan teada, aga mitte õppida :P Ma tahan ilgelt mängida ja ilgelt põnev on, aga kui ma pean kõik salakäigud ja asjad ise välja nuputama, naaaaah.. Ei, ma olen üllatavalt vähe abi kasutanud, aga vahel mõtlen küll, et ma ise ei tuleks elusees selle peale, et mingeid kohti näiteks uuesti läbi käia või midagi, et asju leida.. Ühesõnaga.. ma jään väga kergesti mängudest sõltuvusse.

Muidu ei ole põnev elu.