Ja siis ma hüppasin rõõmust, sest Veiko Tubin'il on instagrammis pilt Qlabist Hamleti proovis.
palju head korraga.

(Ilgelt tahaks Linnateatri Hamletit näha)

(Ja Tubin teeb ikka nii ilusaid pilte, et ei oska olla kohe..)

(Targad inimesed õigel pool vett, kes on Tubin'i neiu? Ja tal on laps?! Milline infoedastusvahend see instagram ikka on o.O)

Ja veel kilde, Tubin'i kaudu (teate kui palju mõtlemist läheb sellele, et välja mõelda, kuidas nimesid käänata ja väänata?) :

olen hakanud igatsema neid õhtusi jutuajamisi,
ma mäletan täpselt,
kuidas mina istun diivanil, aken on lahti selja taga,
soe on, kuigi kell on kümme, mängivad lapsed veel hoovis palli,
juunikuu, poisid hõiguvad, viskavad nalja,
ja siis me räägime,
tema omal vaiksel häälel, mis ometi kõlab terves toas.

Kuidas ta ükskord ütles unenägude kohta:

õhtu on käes, varsti on öö,
ja uuesti algab minevik.

*

Kaur Riismaa  16.01.2011