Ja kui ma mõtlesin, et elu on ilus ja õnnelik ja tuba soe, ja pole vaja rohkem muretseda, siis... siis otsustas mu madrats, et ei saa lasta elul ilus olla ja otsustas, et tal on hiigel auk ja ükski teip ega madratsiga kaasas olnud spetskleeps auguparandamiseks, ei hoia seda auku kinni.
Ehk ma ärkasin täna hommikul põrandal. Ja päeval.
Ja ma tõesti ei taha ega viitsi mingit uut madratsit kuhugi lantima minna. (ma ei viitsi pessugi minna, rääkimata madratsi jahtimisest..) Jeekim küll..

Jube palju mõtteid tuli tänasel jalutuskäigul mäkki. pool on muidugi juba meelest ära läinud.

Mõned mõtte näited.

*Naljakas kui ruttu harjun külmaga. Eile öösel oli palav magada. Kuigi ärkasin hommikul 11.8 kraadi toas. Nüüd kui kodust lahkusin oli radikas kütnud toa 16-kraadini. Mis ju ideeliselt pole endiselt veel täiesti normaalne, aga mul oli niiii palav, et ma vähendasin järkjärgult oma riidekihte. (ja ega vist väga palju soojemaks ei lähe ka.. Nii võimas see radikas ikkagi pole, ja tundub, et ma tuba on ka nats suurem kui ma ette kujutasin..) (võib-olla on asi sellest, et ta suht tühi ka.)

*Mõtlesin, et kuidas Semu ütles eile, ei üleeile lausa, et "Lihtsalt kirjuta. See on nii lihtne. Kõike võib juhtuda ja sina juhid ja täpselt nii läheb nagu sina tahad. Lihtsalt mõtle välja kõik.." (mitte päris nii, aga pmst) (me rääkisime kirjutamisest, Semu rääkis, sest ta on alati ainult kirjutanud, ja tal pole kunagi suhelnud inimestega, vaid oma "tegelastega" võinoh, umbes nii)
Mis muidugi tõi mind tagasi mu alatisele arutlusele mõtlemisest, ja kuidas ma olen päris kindel, et ma ei tee seda.. (ja mis on enamustele totaalselt arusaamatu mõte). Kui sa küsiksid mult "Millest ma hetkel mõtled?" kaheksal juhul kümnest ma ütleksin "Mitte millestki", ja mitte, et ma ei tahaks jagada sinuga oma mõtteid (seda võibolla ka.. aga üldiselt siiski mitte..), vaid mu pea oli täiesti tühi tol hetkel. Võib-olla toimub mu mõtlemine mingil teisel tasandil ja kui sa mind kõnetad, siis see tasand nullitakse, niiet võibolla ma mõtlesin sekund tagasi, aga millest pole mul siiski õrna aimugi. Ühesõnaga. Ma ei saa iseendastki ise aru, pole mõtet üritada.
Need teised kaks korda, kus sa võid mind tabada mingil mõttel, on ilmselt, kus ma arutan iseendaga, mis võiks juhtuda. Niiet Semu "Kõike võib juhtuda, sina otsustad...." osutub taaskord takistuseks. Sest ma mõtleks kõik võimalikud variandid läbi, ja ei jõuaks mitte kuhugi, sest iga võimalik variant eeldab, et sealt edasi tuleb veel palju muid võimalikke variante. Üks pikk Fibonacci jada tuleb sealt välja. 1 1 2 3 5 8 13 21 33 54 jne.  (ma tegelikult mõtlesin pigem puud ja oksi ja harusid, aga lõppude lõpuks vastab loodus fibonacci numbrile üldiselt, niiet teeb sama välja..). Kuhu ma tahan jõuda on, et lõpuks on hiiglama palju võimalusi. Ja ma ei suudaks ealeski kuhugi välja jõuda. Või ma arutaks end alguspunkti tagasi.
Kaks äärmust - mitte midagi või liiga palju.
Ehk ma võibolla saaks hakkama kui mul on väga täpne kuulajaskond, ja ma tean, mida nad ootavad. Aga üldiselt. Nope. Ma ei oska kirjutada.

Mis toob mind ringiga tagasi, et mulle tegelikult ju meeldib kirjutada. Aga see ei ole üldiselt seotud mõttetööga või midagi. Kui vaja, siis ma lihtsalt kirjutan, aga see ei eelda mult mingit eeltööd, see peab olema alati lihtsalt see, mis näppudest välja tuleb. Ja ma ei tea, kuidas see tegelikult toimib.

Olen paradoks.

* Siis ma arutasin enda ette taas, et kuidas mul on sõbrad JKLMN. Aga et mitte kuidagit pidi ei saa nii, et ükski täht ei korduks. (mulle meeldib, et mitmetel semudel on mitu nime.) (Ja et mõned semud on nõus nimesid juurde võtma.....)

* Siis ma mõtlesin, et kuidas ma kirjutaks Majakaaslaseid. Adan - punapea. Ta teeb kakaod veega, tahtsin nutta. Rita - omab kolme tuba mu vastas, ja vaatab õhtu ja öö läbi telekat.
Ja siis, et kuidas mu viimase aja semu on Tüüp, kelle ukse peal on kirjas Kofi, aga ma olen päris kindel, et kui ta end mulle tutvustas ütles, et ta nimi on Victor või midagi sarnast.. Aga mul on kohutavalt kehv nime mälu, niiet jamh..

*Ja siis ma mõtlesin, et eesti keel on väga vahva. Aga ilmselt ainult sellepärast, et see on emakeel. Aga, et me saame tekitada lihtsalt uusi sõnu liites kaks nimisõna. Ja kõik saavad aru, sest enamus sõnu on ühetähenduslikud. Ja pole selliseid veidraid sõnu nagu inglise või saksa keeles, kus ühe lõpuga on üks sõna, aga teise lõpuga on absoluutselt täiesti seostumatult teine sõna. (võibolla on eesti keeles ka, ilmselgelt, aga ilus oli mõelda, et meid on säästetud sellest jamast..) Või, et kuidas meil on samas selliseid sõnu nagu palk ja palk (hihiihihiii!) ja sa saad lõputult teha sõnamängu.
Sõnad on ilusad. (Siin on hetkel Stephen Fry käsi mängus. Tema ja Tema sõnad.)

eemh. jah. sedapsi siis.

Imeilus on olla!
Radikas jõudis. 2 nädalat varem kui pidi! :D Päev pärast dispatchimist. 3 päeva pärast tellimist. Selline teenindus noh :D
Vaikselt ronib temperatuur üles. Viimase 10 minutiga olen juba 11.8'lt 12.7'le jõudnud! Hurraaaa! (Ja juba tunnen, et on soe, vara veel, Edith, vara veel).

Kaunis on lihtsalt natukene.

Termomeeter vaatab mind rõõmsalt 12,8 ees.
Mina nii rõõmus pole.
Mu radika arvatatav saabumis kuupäev on 10.detsember - 2 nädalat???
Olin loll, et tellisin. Oleks pidanud poest ostma ja siis mingit imeviisi siukese juraka ise koju tassima.

Lisaks. Mul pole absoluutselt häält.
Isegi laulda ei saa, ja me kõik ju teame, et hääl on ametlikult ainult siis ära, kui laulda ei saa.
Sosistada võin.. 8 oktavit mu normaalsest häälest madalamalt.

Vähemalt on nett ?!  (kui nüüd aus olla, siis.. ma vist üritaks siin ruumis hetkel võimalikult vähe aega veeta.. Nad kindlasti igatsevad mind juba mcdonaldsis)

Tahaks öelda, et DoctorWho on väga nakkav. See isegi ei meeldi mulle nii väga.. Aga ma hüppasin ja naersin ja oigasin siin Mcdonaldsis ja mind vaadati kui imelikku, aga OHSAPOISS.

Hästi palju vigu oli. Aga nii palju kaunist! Ja Kümme! JAAAAAA "Oh God, it's all 12 of them.." ja siis "Wrong. All 13!" ja masurin. AAAAAHHHHHH.

Ja siiiis lõpus. #Sherlocklives , ja mu ülielevus kolmekordistus!

AAAAAAHHHHdsjkhjdhlk.



(muidu, muidugi lülitati meil nüüd gaas välja, nad pidid seda oktoobris tegema. kui nad oleksid seda oktoobris teinud, oleks soojem.. ja mul oleks praeguseks radikas. nüüd ma lihtsalt külmetan.)


MA OLEN NII EXCITED. KÕIGEPIHTA: Weewoooowooooo.




Lisa: MUL ON JÄLLE NETT. Hõissaaa järgmisele kümnele gigabaidile! Ja pöidlad pihus loodame, et seekord peame natuke kauem vastu!

Tellisin just radika endale, jee.

Ei saanud KrispyKreme'i tööle. Lähen homme Preti ja saan teada, et kas mind endiselt tahetakse sinna tööle. Kui ei, siis noh.. Siis algab kõik algusest peale :(

Mu viimase aja söök koosneb McDonaldsi šokolaadimuffinist ja Tesco kirisikoogist. Oh kirsikook, sa oled niiiii hea.

Käisin eile kinos uuesti, NtLive Frankensteini vaatamas, uuesti, teistpidi osadega. Imekaunis on teater. Teater on kauniskaunis.
Ja seiklus oli ka, sest see kino oli kuskil pärapõrgus. Ja siis ma sain sinna kuidagi. Ja siis ma tulin ära, istusin suvalisele bussile ja lootsin, et toob mu linna. Tõi. Aga mu viimane buss oli läinud, siis ma istusin järgmise suvalise bussi peale, lootes, et see toob mind kodule lähemale. Tõi. (Ja siis ma käisin kell 12:30 öösel Tescos ja ostsin kirsikooki)

Õues on jääkülm. Selle tagajärjel on tekkinud mulle mingi loll nohumoodielukas, aga mitte korralik nohu, millega midagi teha saaks.

Ja pidev peavalu on, aga see vist kaelast ja valuvaigistitest. (Kuidas saab valuvaigistite kõrvaltoimeks olla peavalu, see peaks ju just ära minema? Mida ma võtan kui valuvaigisti tekitab peavalu? Jumaljumal..)

Ja siis homme on Doktor Who 50 juubeli osa, ja ma sügavalt kaalutlen, et kas ma tahan seda äkkki kinos näha. (ilmselt siiski tsillin ja vaatan seda Mcdonaldsis..)

Ja esmaspäeval on uus osa The Choirist ja uus osa Light&Dark'i. (ehk Edith on telekasõltlane)

Motivatsioonipuudus.




Lisaks: Ada saatis mulle kaardi ja elu oli ilus! Aitäh!

Päästame arktika nunnu poisi heaks, kes minuga tänaval rääkima tuli. (ja imenunnu virtuaalse jääkaru heaks, kelle eest te saate hoolitseda kui allkirjastate).

Piltide aeg. 

Endiselt pole tulnud KripsyKreme'ist vastust.. Aga mulle tundub, et ma siiski tahan seal palju rohkem töötada.. Tulin linna mõttega, et lähen Preti ja ütlen, et tulen tööle.. aga ma nagu ei suuda endiselt minna sinna..

Ükspäev vudis siil me maja ees ja oli jube armas!

Pikkade mcdonaldsis istutud tundide peale ja inimeste jälgmise peale ütleks, et üllatavalt palju vanemaid tulevad oma lastega Mäkki ja SUNNIVAID neid sööma. ?????? 

Täna olen rikas ja olen Starbucksis, muidu. sulandun siin teiste Apple'i kasutajatega ühtseks massiks, mitte nagu Mcdonaldsis, kus üks jabur Edith istub läpakaga tunde..

Nad teevad kakaod Baileysega.. Ma peaaegu vist tahaks proovida seda.. 

Külmkapi peal klaaskuuli sees....

Kui ma Catsi käisin vaatamas. Ma ei saa ju ilma särgita, ometi.

Noo, ei ole jõulu moodi see veel päris..

Semuga jagatud minipannkoogid kirsiplöga ja kaneeliga. Päris kaunis!

Krispykreme ajab närvi, miks mad ei vöiks ometi teatada mulle midagi?? Öeh, mul on karvane kahtlus, et pean oma töö otsinguid täitsa uuesti alustama, ja ma üldse ei taha...

Kael on parem, vist, üleelatavam. Vahepeal on endiselt räme valus, aga noh.. Suht suva on praeguseks juba.. 

Järgmine kord kui ma arvutiga kuskil olen, siis lisan vast paar pilti ka, kui hästi läheb..

Mcdonaldsist on saanud teine kodu, sest siin on odav kohv ja nett. Kuigi ma täna avastasin, et pubis, mis on 100m mu kodust, on ka nett, aga ma polnud nii julge, et öhtusel ajal sinna purjus meestega tsillima minna... Vöibolla mönikord päeval (ei tea küll, kas see üldse on päeval lahti..) 

Muidu pole midagi pönevat.. 

Tere, köigeks on esimene kord - see postitus tuleb mobiililt - esmakordselt!

Tahan lihtsalt öelda, et arstid oleks asjalikud. Ma olen söltuv valuvaigistitest ja soojavee pudelist.. Ja walk-in arsti juurest öeldi, et nad ei saa rohkem miskit teha minu jaoks ja ikkagi pean niiöelda perearstile minema.. Aga nagu me teame siis perearstid pole köige asjalikumad elukad.. Oehjah.. Eks ma siis üritan kuidagi hakkama saada..

Ja siis, tehime Semuga Christmas Marketi tuuri täna.. Söime miniatuurseid pannkooke ja ajasime niisama juttu. Pöhi teemaks oli, et kuidas pagana pärast peaksin tegema jöuluturust pilti kui pole lund ja iga teise jöulumajakese körval on täiesti rohelistes lehtedes puu..? 

Jah, muidugi pole mulle proovipäevadelt veel vastatud, niiet on endiselt pönev ootamismäng..

Ma olen teile kõigile valetanud. Kaasa arvatud iseendale. Räägin teile kui hea quinoa on ja kuidas ma seda kogu aeg söön. täna poes avastasin, et see, mis ma ostnud olen polegi quinoa, vaid hoopis couscous. Täpselt nii tähelepanelik ma olengi. 3 nädalat on mul pidevalt pakk seda olnud kapis. Ja ma alles nüüd märkasin, et see pole see, mis ma arvan. 

Lisaks. Kael tapab. Pisarad on kogu aeg silmas. Valus on. Natuke parem on kui hommikul küll.. (aga võibolla ma pole lihtsalt viimase 2 tunni jooksul eriti liigutanud). Hommikul tegin paar liigutust liiga järsku, kogemata, ja valuhoog oli nii suur, et mõtlesin, et nüüd minestan, ja kukun, ja juhtub veel midagi ja keegi ei leia mind, ja siis ärkan kunagi hiljem rohkem vigastatult ja on jube, sest kuhugi helistada ka ei saa, sest krediiti  pole... Õnneks veel funkan. Ja mõtlen, et ilmselt peaks kiiremas korras telefonile raha laadima.. 

Kodus pole netti nüüd. Data sai lõplikult otsa. Järgmised 10 päeva veedan Doktor House'i vaadates ja hakkan ise meditsiiniliseks geeniuseks.

Veel. olin eile nii laisk, et ei viitisnud makarone kaussi kallata ja sõin otse potist. (natuke valetan, tegelikult sai nats palju neid makasid, ja nad ei mahtunud kaussi ära  lihtsalt).

ja siis ma leidsin, et see oli kohutavalt kehv möks, mis ma tegin ja viskasin pool potti ära.. kellel ikka sooja toitu vaja on, kui ma saan kiirnuudleid krõbistada otse pakist? 

Tegin täna siis Pretis proovi. Eile öösel ma veel kaalutlesin, et mis ma teen, kui ma saan mõlemasse kohta ja kuidas ma tahan vägaväga mõlemas kohas töötada.. Praegu.. ma enam ei tea.

Jube palju peab tegema väga väikeses ajavahemikus.
Ma alustasin köögist - võikud, baguette'id, wräpid, toaste'id jm. NOJUMAL. Neil on mingid x-ained sees. Tähendab, ei ole, kõik on väga kaunis ja värske, aga siukesed põnevad kooslused, et ma ei saaks elu sees üksi hakkama vist..
Põnev oli, kui palju erinevatest riikidest inimesi. Ma ei saanud poolest tekstist aru, mis nad rääkisid, sest inglise keel polnud neil just hiilgav. Ja mõtlesin, et kuidas nad üksteisest aru saavad.. Ilmselt harjud ära, kuidas keegi räägib..

Ja siis olin kassas tükkaega. JEEBUS. Niiii palju rahvast. Õnneks kui sa oled kassas, siis sa reaalselt teedki ainult seda, mitte ei korista laudu ja ei tee kohvi ja muud ka samal ajal.. Aga siiski! Esiteks kuna võikudel ja asjadel pole silti peal, et mis asjad nad on - sa pead lihtsalt välimuse järgi teadma, et mis see täpselt on, ja see oli minu jaoks jube keeruline - kust ma pean aru saama, kas see seal wräpi sees on kana või part?? Õnneks tüüp mu kõrval, kes mind juhendas oli tore ja üldiselt dirigeeris mulle neid nimesid ette. Lisaks on nad kassaaparaadis mingis ajuvabas järjekorras, millest ma hetkel aru ei saanud.. Aga üldiselt oli vist okei, muidugi vabandasin mitme kliendi ees, et Sorri, olen uus, üks hetk, ma ei tea, kuidas see käib või mis asi see on või kust ma selle leian. Aga pmst olime 5kesi kassas ja järjekord oli pidevalt. Päris hullumeelne.. Ja mõelda siis, et see pood, kuhu ma tööle läheks kui see avatakse, on täiesti-täiesti kesklinnas.. See saab olema veel hullumeelsem :/ ja ma ei tea, kas ma jaksaks..

Eks ma mõtlen sellele veel kolmapäevani, et kas ja mis. Manager põhimõtteliselt ütles, et ma võin ükskõik millal tööd alustada, aga ma ütlesin, et mul on kolmapäeval ka proovipäev, et ma pärast seda ütlen. Ja nii jäi. Oeh, ma ei teagi, väga keeruline.. Samas ilmselt kui asi saab käppa, siis oleks päris mõnus ja lihtne, aga hetkel oli küll puhas paanika pidevalt peas..

Ja jalad on nii maruväsinud. Ja üldse olen maruväsinud. See kella 9ks bussi peale minemine pole küll mu lemmik.. Ja isegi 4 tundi jalgadel püsimist on kuukesega saanud uudseks ja raskeks tegevuseks.

Päeva parim osa oli aga, et kuna treeningpood on üleval Cliftonis, siis ma sain sujuvalt BostonTeaParty'st läbi käia ja täis templitalongi eest tasuta kohvi lunida! Ja see klienditeenindaja oli maailma ägedaim. Ja kuna oli tasuta, siis ta ütles, et paneme siirupit ka sisse ja teeme sulle suure, onju! Ma muidugi olin agaralt nõus. Ja leidsin, et nende latte, mandlisiirupiga, on ilmselt maailma parim kohvijook!

Lisaks. Teksapüksid sakivad.

Ja nagu palutud, kahelt tööintervjuult tulid vastused. Mõlemad positiivsed ehk järgmine nädal kaks päeva ma teen nägu, et ma tean, kuidas asjad käivad (ehk kaks proovipäeva).
Ärkasin Preti kõne peale, ja olin ilgelt vaimustuses kui neiu teiselpool toru ütles, et tahame sind proovipäevale. OHSAPOISS.

Ja siis kui kõne lõppes oli paanika, et äkki mujalt on ka vastuseid tulnud. Ja oligi meilil kiri Krispyst. Tule proovipäevale! Kirja lugedes oli väike paanika, et mis siis saab kui need kattuvad vm, aga läks õnneks seekord veel! Esmaspäev ja kolmapäev! JESS! Asjad näivad täitsa toredad hetkel!

Tulin linna, sest muidugi ei oska ma normaalselt netti kasutada, ja no vahel tuleb ju tuju natuke mõnda juutuubi videot vaadata, mille tagajärjeks on, et mul on 1GB kasutada järgneva 16 päeva jaoks. Deeem.  (ehk 10GB netti pole piisav mu jaoks :/ aga rohkem ei taha ka maksta..)
JA LINNAS ON JÕULUD.

Suur German Christmas Market on kõik püsti. Ja jõululaulud üürgavad igast majakesest ja päkapikumütsides inimesed käivad ringi ja miskõik.
Tulin ikka Starbucksi ja siin on ju ka jõulumaitsed ja jõulutopsid juba täies hoos. Ja imekaunid jõululaulud mängivad ja puha..
Ja siin ma istun, rüüpan Eggnogg lattet ja ümisen kaasa Carol of the Bellsile ja mul on suva.. Ma ei tunne seda vastikust, mis seostub tavaliselt jõuludega, eriti jõuludega novembri alguses. Ma peaaegu naudin seda.
Endal hakkab ka veider enda pihta.

Ma sain sõbra! Hurraa! Nagu. Päris - elus ja lihane ja kontide ja luudega inimeseloom. Kui äge?!
Ei, päriselt ka on äge.
Preili on Poolast, lõpetanud Itaalia filoloogia, jumaldab kirjutamist ja kokkamist, ja on VÄGA ÄGE.
Me kogemata istusime Costas 5 tundi ja ajasime juttu.
Minu oma päris esimene Bristoli semu.

Ma ju võin väita, et mulle ei meeldi inimesed, aga vahel on ikka tore ka, kui saab kellegagi juttu ajada. Hea vaheldus mitte millegi tegemisele ja üksi nukrutsemisele.

Näete, saan hakkama küll suures linnas. Kui nüüd töö intervjuudelt ka mõni vastus tuleks...

Vaatan õudusega, kuidas mu toa temperatuur langeb umbes 0.2 kraadi 15 minutiga.

Ma arvan, et november on käes.

Tesco "intervjuu" oli veider.. Ja väga...kehv.. Ei jätnud head muljet. Teised kandidaadid olid toredad, naljatlesime ja arutasime, et "wtf?"
Esiteks meile ei räägitud midagi tööst endast.. Null.. Enamus ütlesid, et nad polnud isegi sellele tööle applyinud, et siis nad nagu ei teadnud üldse midagi.. (mina enam ei mäletanud, mis asjale ma täpselt applysin.. võis olla see.. kuigi minu arust ma ka applysin lihtsalt shop floor assistandiks või midagi, aga see intervjuu oli personal shopperitele..misiganes..)... Meile ei öeldud kaua see intervjuu-asi kestab..isegi ei vihjatud mitte.. St, mina arvestasin, et noh.. tund max.. Ma olin seal üle kolme tunni...
Peaaegu tund aega sellest korrastasime me kolmekesi ühte vahet.. Nagu?! Ja siis pidime kliendtidega suhtlema ja küsima, et kas nad vajavad abi? Ja kui nad vajavadki - me keegi ei tea seda Tescot eriti hästi..kui nad otsivad midagi, siis suure tõenäosusega ei osanud me midagi öelda neile.. Nagu..what?
Ei tähendab, mu poolekohaga OCD töötab sellises kohas hästi - et kõik purgid oleksid ühel joonel ja täpselt ühepalju silti oleks näha ja miskõik.. Peaaegu võimatu töö küll.. Nii kui oled mingid asjad ilusasti pannud, tuleb ostleja ja keerab ja vaatab neid purke ja värki.. Oehjah..Ei tea.. Ei ole väga excited.
Pret oli toredam.

Muidugi hakkab nüüd vist järjest tulema intervjuusid. Parem oleks, see online applicationite täitmine võiks ju midagigi tuua.

Täna käisin Preti intervjuul. Ja esmaspäeval on KrispyKreme'i intervjuu. Toit. See on vist see häda, et kuidas saada ära sellest ettekandja tööst.. Kuidas saada näiteks riidepoodi, kui ainus eelnev kogemus on ettekandjana. Tähendab, elame näeme. Esialgu vist vahet pole, aga ühel hetkel saab inimestest siiber, ja siis oleks tore näiteks riideid sorteerida.


Update: Tescost helistati ka. Homme lähen intervjuule. Isversusver. Ja kui ma pean hakkama valima, kuhu ma tegelt tööle tahan minna? Jeebusjeebus.

(Ja see oli kõige camp'im tüüp ever, kes mulle helistas. Ja ta rääkis nagu ma oleks pidanud kõike teadma juba... )