Tegin täna siis Pretis proovi. Eile öösel ma veel kaalutlesin, et mis ma teen, kui ma saan mõlemasse kohta ja kuidas ma tahan vägaväga mõlemas kohas töötada.. Praegu.. ma enam ei tea.

Jube palju peab tegema väga väikeses ajavahemikus.
Ma alustasin köögist - võikud, baguette'id, wräpid, toaste'id jm. NOJUMAL. Neil on mingid x-ained sees. Tähendab, ei ole, kõik on väga kaunis ja värske, aga siukesed põnevad kooslused, et ma ei saaks elu sees üksi hakkama vist..
Põnev oli, kui palju erinevatest riikidest inimesi. Ma ei saanud poolest tekstist aru, mis nad rääkisid, sest inglise keel polnud neil just hiilgav. Ja mõtlesin, et kuidas nad üksteisest aru saavad.. Ilmselt harjud ära, kuidas keegi räägib..

Ja siis olin kassas tükkaega. JEEBUS. Niiii palju rahvast. Õnneks kui sa oled kassas, siis sa reaalselt teedki ainult seda, mitte ei korista laudu ja ei tee kohvi ja muud ka samal ajal.. Aga siiski! Esiteks kuna võikudel ja asjadel pole silti peal, et mis asjad nad on - sa pead lihtsalt välimuse järgi teadma, et mis see täpselt on, ja see oli minu jaoks jube keeruline - kust ma pean aru saama, kas see seal wräpi sees on kana või part?? Õnneks tüüp mu kõrval, kes mind juhendas oli tore ja üldiselt dirigeeris mulle neid nimesid ette. Lisaks on nad kassaaparaadis mingis ajuvabas järjekorras, millest ma hetkel aru ei saanud.. Aga üldiselt oli vist okei, muidugi vabandasin mitme kliendi ees, et Sorri, olen uus, üks hetk, ma ei tea, kuidas see käib või mis asi see on või kust ma selle leian. Aga pmst olime 5kesi kassas ja järjekord oli pidevalt. Päris hullumeelne.. Ja mõelda siis, et see pood, kuhu ma tööle läheks kui see avatakse, on täiesti-täiesti kesklinnas.. See saab olema veel hullumeelsem :/ ja ma ei tea, kas ma jaksaks..

Eks ma mõtlen sellele veel kolmapäevani, et kas ja mis. Manager põhimõtteliselt ütles, et ma võin ükskõik millal tööd alustada, aga ma ütlesin, et mul on kolmapäeval ka proovipäev, et ma pärast seda ütlen. Ja nii jäi. Oeh, ma ei teagi, väga keeruline.. Samas ilmselt kui asi saab käppa, siis oleks päris mõnus ja lihtne, aga hetkel oli küll puhas paanika pidevalt peas..

Ja jalad on nii maruväsinud. Ja üldse olen maruväsinud. See kella 9ks bussi peale minemine pole küll mu lemmik.. Ja isegi 4 tundi jalgadel püsimist on kuukesega saanud uudseks ja raskeks tegevuseks.

Päeva parim osa oli aga, et kuna treeningpood on üleval Cliftonis, siis ma sain sujuvalt BostonTeaParty'st läbi käia ja täis templitalongi eest tasuta kohvi lunida! Ja see klienditeenindaja oli maailma ägedaim. Ja kuna oli tasuta, siis ta ütles, et paneme siirupit ka sisse ja teeme sulle suure, onju! Ma muidugi olin agaralt nõus. Ja leidsin, et nende latte, mandlisiirupiga, on ilmselt maailma parim kohvijook!

Lisaks. Teksapüksid sakivad.