Mulle ilgelt meeldib, et ma pean alles enne 10t kuhugi liikuma hakkama, et oma prooviööle jõuda.
Ja siis ajuvabalt palju postitusi igalpool inimeste 2013 aastast. Ja see ajab mind närvi. Bskfhsdkljös.
omalt poolt ütlen aga, et uuel aastal luban, et
* Ei unusta oma kohvi/tee tasse ära ja tänu sellele joon rohkem kohvi/teed SOOJALT.
* Vaatan rohkem läbi kaamerasilma
* Märkan varem kui WC-paber hakkab otsakorrale jõudma
* Veedan vähem aega ekraani jõllitades
December 31, 2013
December 29, 2013
Jõuluaeg
24.detsembril oli vaja igast asju teha. Näiteks osta 3liitrit kirsimahla ja panna kirjad posti. Õnnestus ainult esimene neist. Sest mingid targad arvasid, et kuna noh.. inglased ju ei pea 24.detsembrit, nagu..üldse.. see on tavaline päev nende jaoks, aga ometi otsustas näiteks postkontor, et noh..võiks kinni olla... -_- (niiet kes te kõik agaralt postkaarte ootate (ärge liialt lootke, neid on vähe) (või võite loota, aga minu poolt ootuseid-lootuseid ei täideta), et mu JÕULUkaardid tulevad umbes jaanuaris.)
Ja palju muidki poode oli täitsa kinni. Nii.. moe pärast ilmselt.
Sain Semuga kokku. Ja läksime tema juurde. Läksime läbi bearpit'i ja noh, see on alati õudne olnud mu jaoks.. Ja üldse, ma olen harjunud oma kaunistatud peremajadega, aga ta elab tudengite ja narkarite linnaosas :D Aga ta tuba oma imenunnu. Ja noh.. ma pole päris mitu kuud ühtki normaalset tuba külastanud, niiet oli tore vaheldus.
Õige pea hakkasime küpsetama. Neil Young mängis taustal ja Edith muudkui kloppis mune :D ("Ei,ei, ma saan hakkama küll!") Tegime sponge cake'i trifle'ite jaoks (jumal, kas ma pean neid nüüd tõlkima hakkama teile seal.. hmm.. sponge cake on pmst keeks või siuke noh..mõttetu tordipõhi-asi, ja trifle on eee, guugl translate ütleb vahukoorekook või puuviljapuding?! (lisaks ütleb, et tühiasi või mänglema))
Siis tegime piparkoogitainast. Siis vahepeal tegelesime korraks juurviljadega. st, ma ausõna ei tea, mis me vahepeal tegime, sest mingi tükkaeg oli piparkoogi tainas külmas? Küllap me midagi tegime. Siis küpsetasime piparkooke palju ja Semu pidas jõuluõhtuvestlust perega skaibis. Ja siis panime juurviljad ahju. Ja kaunistasime piparkooke st Semu kaunistas, sest ma leidsin, et ma endiselt ei oska glasuuriga mitte midagi peale hakata.. nagu ma ei saa seda kotist väljagi normaalselt.. minu ülesandeks jäi sööta Semule ette asju, mida piparkookidele joonistada..(ja munavalgeid eriti kohevaks kloppida beseede jaoks...)
Kogu selle tegutsemisega kaasnes iga 10 minuti tagant pildistamine. (Sest Semul on toidublogi , siis ta on nagu kohustatud veidi.. Ja ma lihtsalt ei oska, aga peab ju õppima kõike..) Sättisime ta tuppa endale siis mõnusa olemise ja sõime. (st kogu aeg sõime.. piparkoogitainast ja beseevahtu ja Laura saadetud Eesti komme ja...noh pmst mõlemad suu pooled olid pidevalt magusat täis) (AH KÕIGE OLULISEM TOIT LÄKS MEELeST ÄRA! Ta oli eelmine päev teinud ise majoneesi. Ja siis me sõime seda röstsaiaga ja ma pole elus midagi nii head söönud kui see isetehtud majonees ja röstsai. Ohsajumal)
Leivakastet tegime ka, mis on.. eee veider? Aga tuleb välja, et väga briti värk?
Siis ma läksin Semuga kirikusse, sest neiu Semu on sügavalt usklik ja ta kodu lähedal on Poola kirik, kes peab kohustuslikku südaöist missat. Eeee.. ma ei oska väga midagi öelda selle kohta, ma ei saanud ju midagi aru poola keelest eksole, aga nad kõik teadsid väga täpselt, mida ja kus ja millal öelda, ja millal püsti seista ja millal istuda ja miskõik. Omamoodi ilus oli, vist. Laulsin "Püha Ööd" eesti keelese kaasa..
Ja siis ülepika aja magasin pehmes voodis ja see oli kohutavalt veider (septembrist saadik elan täispuhutaval madratsil..) ja pehme.
Järgmine päev me suht lebotasime niisama ja siis õhtul läksime Semu sõbranna poole, kus oli igasugust rahvusvahelist rahvast, kõik omade toitudega (ja jookidega, eksole..). Kanadalased panid lauale krõpsu ja pizzat (ma endiselt naeran selle üle nats), Hispaanlased ja portugaallased tegid mingeid omi toite, ja mina ja Semu oli magusaga varustajad. Ja oli veider.. (aga Hispaania toidud olid põnevad?!)
Üritasime luua jõulumeeleolu, aga nooo.. tuleb välja, et need lõunamaalased on peoloomad ja neile kõlbab ainult klubimuusika. Ja siis me oigasime seal ja piinlesime ja kuulasime Rihannat ja DaftPunk'i ja miskõike..(st.. mul on üldiselt suhteliselt suva, ma võin neid kuulata, aga kuidagi..vale hetk selle jaoks ma leian..). Kui põhjamaalasi arvuti juurde lasti, siis me üritasime tagasi jõululaulude poolde pöörduda, aga see ei jäänud kunagi väga kauaks nõnda.. Väga veider õhtu oli..
Järgmisel päeval me tegie lõpuks oma trifle'id.. Ja siis oli aeg koju tagasi minna..Linn oli rahvast pungil, sest juba varahommikust algasid boxing day allahindlused. Ostsin 20penni eest mustikaid endale, näiteks. Tuba aga oli jahe, sest targa ja vastutundliku inimesena olin ma oma radika välja lülitanud.. Aga noh see mure sai õnneks ruttu lahendatud.
Vot selline jõul see kord..
Ja palju muidki poode oli täitsa kinni. Nii.. moe pärast ilmselt.
Sain Semuga kokku. Ja läksime tema juurde. Läksime läbi bearpit'i ja noh, see on alati õudne olnud mu jaoks.. Ja üldse, ma olen harjunud oma kaunistatud peremajadega, aga ta elab tudengite ja narkarite linnaosas :D Aga ta tuba oma imenunnu. Ja noh.. ma pole päris mitu kuud ühtki normaalset tuba külastanud, niiet oli tore vaheldus.
Õige pea hakkasime küpsetama. Neil Young mängis taustal ja Edith muudkui kloppis mune :D ("Ei,ei, ma saan hakkama küll!") Tegime sponge cake'i trifle'ite jaoks (jumal, kas ma pean neid nüüd tõlkima hakkama teile seal.. hmm.. sponge cake on pmst keeks või siuke noh..mõttetu tordipõhi-asi, ja trifle on eee, guugl translate ütleb vahukoorekook või puuviljapuding?! (lisaks ütleb, et tühiasi või mänglema))
Siis tegime piparkoogitainast. Siis vahepeal tegelesime korraks juurviljadega. st, ma ausõna ei tea, mis me vahepeal tegime, sest mingi tükkaeg oli piparkoogi tainas külmas? Küllap me midagi tegime. Siis küpsetasime piparkooke palju ja Semu pidas jõuluõhtuvestlust perega skaibis. Ja siis panime juurviljad ahju. Ja kaunistasime piparkooke st Semu kaunistas, sest ma leidsin, et ma endiselt ei oska glasuuriga mitte midagi peale hakata.. nagu ma ei saa seda kotist väljagi normaalselt.. minu ülesandeks jäi sööta Semule ette asju, mida piparkookidele joonistada..(ja munavalgeid eriti kohevaks kloppida beseede jaoks...)
Kogu selle tegutsemisega kaasnes iga 10 minuti tagant pildistamine. (Sest Semul on toidublogi , siis ta on nagu kohustatud veidi.. Ja ma lihtsalt ei oska, aga peab ju õppima kõike..) Sättisime ta tuppa endale siis mõnusa olemise ja sõime. (st kogu aeg sõime.. piparkoogitainast ja beseevahtu ja Laura saadetud Eesti komme ja...noh pmst mõlemad suu pooled olid pidevalt magusat täis) (AH KÕIGE OLULISEM TOIT LÄKS MEELeST ÄRA! Ta oli eelmine päev teinud ise majoneesi. Ja siis me sõime seda röstsaiaga ja ma pole elus midagi nii head söönud kui see isetehtud majonees ja röstsai. Ohsajumal)
Leivakastet tegime ka, mis on.. eee veider? Aga tuleb välja, et väga briti värk?
Siis ma läksin Semuga kirikusse, sest neiu Semu on sügavalt usklik ja ta kodu lähedal on Poola kirik, kes peab kohustuslikku südaöist missat. Eeee.. ma ei oska väga midagi öelda selle kohta, ma ei saanud ju midagi aru poola keelest eksole, aga nad kõik teadsid väga täpselt, mida ja kus ja millal öelda, ja millal püsti seista ja millal istuda ja miskõik. Omamoodi ilus oli, vist. Laulsin "Püha Ööd" eesti keelese kaasa..
Ja siis ülepika aja magasin pehmes voodis ja see oli kohutavalt veider (septembrist saadik elan täispuhutaval madratsil..) ja pehme.
Järgmine päev me suht lebotasime niisama ja siis õhtul läksime Semu sõbranna poole, kus oli igasugust rahvusvahelist rahvast, kõik omade toitudega (ja jookidega, eksole..). Kanadalased panid lauale krõpsu ja pizzat (ma endiselt naeran selle üle nats), Hispaanlased ja portugaallased tegid mingeid omi toite, ja mina ja Semu oli magusaga varustajad. Ja oli veider.. (aga Hispaania toidud olid põnevad?!)
Üritasime luua jõulumeeleolu, aga nooo.. tuleb välja, et need lõunamaalased on peoloomad ja neile kõlbab ainult klubimuusika. Ja siis me oigasime seal ja piinlesime ja kuulasime Rihannat ja DaftPunk'i ja miskõike..(st.. mul on üldiselt suhteliselt suva, ma võin neid kuulata, aga kuidagi..vale hetk selle jaoks ma leian..). Kui põhjamaalasi arvuti juurde lasti, siis me üritasime tagasi jõululaulude poolde pöörduda, aga see ei jäänud kunagi väga kauaks nõnda.. Väga veider õhtu oli..
Järgmisel päeval me tegie lõpuks oma trifle'id.. Ja siis oli aeg koju tagasi minna..Linn oli rahvast pungil, sest juba varahommikust algasid boxing day allahindlused. Ostsin 20penni eest mustikaid endale, näiteks. Tuba aga oli jahe, sest targa ja vastutundliku inimesena olin ma oma radika välja lülitanud.. Aga noh see mure sai õnneks ruttu lahendatud.
Vot selline jõul see kord..
Tuunisin oma ust. Lumehelbeke tasa-tasa? (22.12)
No sa vaata, jõuluvana leidis minu küll see aasta üles! (22.12)
Stiilinäide.
Vaatasin Love Actually't ja meisterdasin kaarte - peaaegu päris jõulutunne tuli!(22.12)
Pead pidi ahjus, kui ainult saaks selle õige pildi! (24.12)
Meie suurepärased piparkoogid! Tähelepanelik vaataja märkab vihjeid Sherlock'ile, Harry Potter'ile, Muumidele ja Sõrmuste Isandale.. (lisaks beat ajastule, jõuludele ja fanfiction'ile..) (24.12)
Lõpuks läks tantsulkaks ära ja me Semuga leidsime, et on aeg lahkuda. (25.12)
Trifle - keeks ja kodutehtud custardi(aaah, seda tegime ka ÕIGE..)(custard=vanilli-munakaste?) ja aprikoos. (26.12)
Meie jõulubeseed! Purustatud candy cane'id (piparmündi jalutuskepike) peal (24.12)
Meie jõululauake (24.12)
Meie jõuluroog. (Semu traditsioon (ja usk?) ei luba jõululaupäeval liha süüa, ja mina ju ei söö kala. Niiet olid ainult juurviljad..)
December 23, 2013
December 21, 2013
Lndn
Nädal tagasi sattusin taas Londonisse. Viimati olin Londonis jaanuaris. Nii et oli juba aeg kah. (Aga alati sattun sinna siis kui suured massid on Londonis..Peaks kunagi ette võtma ja minema mingil lambikal ajal.. Näiteks.. Emm.. Aprillis?)
Ärkasin 4.45 Janely smsi peale. Kiirärkamine (ma olen täitsa ära unustanud, kuidas see toimib. 10 minutit, enne lahkumisaega ülesärkamine ei toimi enam). Olin natuke paanikas, sest astusin kodust välja 5.10 ja rong läks kell 6, ja ma üldiselt kõnnin seda vahemaad 55minutit. Mul oli vaja veel piletid välja printida. Tegin imet ja kõndisin 40 minutiga tee ära.
Hoidsin Janely kätt kui ta kooli katsetas. Ja punusin patsi. Ma pole ammu kellelegi patsi pununud.
Lugesin peaaegu terve raamatu läbi. Kolasin natukene Ealingus ringi (väga armas linnaosa, muide). Ja sundisin teda tagasi sisse minema kui neil paus oli.
Järgmine sihtpunkt oli Vapiano (Janely tungival soovil, ma küll hoiatasin teda, et see on ilmselt paksult rahvast täis..). (Seiklus oli sinna saamisega ka. Ma olen üpris kiire orienteeruja Londonis ja reageerin kiiresti olukorra muutustele. Nii juhtus, et kuna ühelt platvormilt ei tulnud metrood, aga teiselt just tuli, siis ma tirisin Janely ruttu enda järgi, et läksime! niikuinii peame ronge vahetama.. Ma jõudsin ilusasti rongile ja pöörasin ümber, et vaadata, kas Janely on ikka mul sabas... Metroo uksed läksid kinni ja Janely oli teisel pool ust. HA. Veetsin ühe rongivahe siis ühes täiesti tühjas metroopeatuses.)
Siis oli kiire - vaja jõuada Disney Pood. 50 minutit Janely bussini aega. Ja Oxford Street on oma õhtusestipptunnis. Sikasaka läbi massi. Imetlesime Disney poodi ja ma oma ette mõtlesin, et tulen õhtu poole tagasi, et äkki on vähe rahulikum. (lõpuks ma siiski ei viitsinud).
Siis panin Janely bussile ja kobisin tagasi kesklinna. Oli vaja ju pildistada ka natuke Londonit. (see ei õnnestu mul kunagi eriti hästi..) Oxford streedil olid uued jõulukaunistused!! 3 aastat on seal alati samad kaunistused olnud ja nüüd siis olid uued!
Siis meenus mulle, et National Theatris on ju taas Aasta fotograafide näitus. Lõpuks teadsin, mida oma ülejäänud 4 tunniga teha!
Kõigepealt nutsin natuke NationalTheatri raamatupoes - oleks tahtnud kõike kohe ära osta. Siis nutsin kui vaatasin pilte, nii kaunis! Osad võitjad olid natuke...igavad, ja ma isklikult oleks eelistanud 'äramainitud' pilte. Linnapildid olid eelmine aasta kindlasti vägevamad. Aga üldiselt oli väga kaunis.
Siis ma ei viitsinud tükkaega kuhugi minna ja istusin fuajees ja lugesin raamatut edasi. Ja siis kõndis Danny Boyle must mööda ja siis ma nutsin natuke veel. (Frankensteini ja olümpia avashow lavastaja).
Kodurong oli PUUPÜSTI täis. Nagu, inimesed istusid koridoris maas - täis. Õnneks oli mul reserveering ja keegi ei istunud mu kohal. Oli palju võõrastega suhtlust. Oli põnev. Võõrastega on tore rääkida. (kui nad pole telefonis). Ja nii ma jõudsin 1.20 Bristolisse, et siis teha mõnus tunnine jalutuskäik koju.
Ma olin nii väsinud. Kergelt öeldes.
Ma üldse ei plaaninud nii põhjalikult kirjutada sellest. Plaanisin lihtsalt pilte lisada ja midagi asjalikku nende kohta öelda, aga noh.. Läks nagu ta läks jälle.
SIIN on link Landscape Photographer of The Year 2013 võitjate lehele.
Ärkasin 4.45 Janely smsi peale. Kiirärkamine (ma olen täitsa ära unustanud, kuidas see toimib. 10 minutit, enne lahkumisaega ülesärkamine ei toimi enam). Olin natuke paanikas, sest astusin kodust välja 5.10 ja rong läks kell 6, ja ma üldiselt kõnnin seda vahemaad 55minutit. Mul oli vaja veel piletid välja printida. Tegin imet ja kõndisin 40 minutiga tee ära.
Hoidsin Janely kätt kui ta kooli katsetas. Ja punusin patsi. Ma pole ammu kellelegi patsi pununud.
Lugesin peaaegu terve raamatu läbi. Kolasin natukene Ealingus ringi (väga armas linnaosa, muide). Ja sundisin teda tagasi sisse minema kui neil paus oli.
Järgmine sihtpunkt oli Vapiano (Janely tungival soovil, ma küll hoiatasin teda, et see on ilmselt paksult rahvast täis..). (Seiklus oli sinna saamisega ka. Ma olen üpris kiire orienteeruja Londonis ja reageerin kiiresti olukorra muutustele. Nii juhtus, et kuna ühelt platvormilt ei tulnud metrood, aga teiselt just tuli, siis ma tirisin Janely ruttu enda järgi, et läksime! niikuinii peame ronge vahetama.. Ma jõudsin ilusasti rongile ja pöörasin ümber, et vaadata, kas Janely on ikka mul sabas... Metroo uksed läksid kinni ja Janely oli teisel pool ust. HA. Veetsin ühe rongivahe siis ühes täiesti tühjas metroopeatuses.)
Siis oli kiire - vaja jõuada Disney Pood. 50 minutit Janely bussini aega. Ja Oxford Street on oma õhtusestipptunnis. Sikasaka läbi massi. Imetlesime Disney poodi ja ma oma ette mõtlesin, et tulen õhtu poole tagasi, et äkki on vähe rahulikum. (lõpuks ma siiski ei viitsinud).
Siis panin Janely bussile ja kobisin tagasi kesklinna. Oli vaja ju pildistada ka natuke Londonit. (see ei õnnestu mul kunagi eriti hästi..) Oxford streedil olid uued jõulukaunistused!! 3 aastat on seal alati samad kaunistused olnud ja nüüd siis olid uued!
Siis meenus mulle, et National Theatris on ju taas Aasta fotograafide näitus. Lõpuks teadsin, mida oma ülejäänud 4 tunniga teha!
Kõigepealt nutsin natuke NationalTheatri raamatupoes - oleks tahtnud kõike kohe ära osta. Siis nutsin kui vaatasin pilte, nii kaunis! Osad võitjad olid natuke...igavad, ja ma isklikult oleks eelistanud 'äramainitud' pilte. Linnapildid olid eelmine aasta kindlasti vägevamad. Aga üldiselt oli väga kaunis.
Siis ma ei viitsinud tükkaega kuhugi minna ja istusin fuajees ja lugesin raamatut edasi. Ja siis kõndis Danny Boyle must mööda ja siis ma nutsin natuke veel. (Frankensteini ja olümpia avashow lavastaja).
Kodurong oli PUUPÜSTI täis. Nagu, inimesed istusid koridoris maas - täis. Õnneks oli mul reserveering ja keegi ei istunud mu kohal. Oli palju võõrastega suhtlust. Oli põnev. Võõrastega on tore rääkida. (kui nad pole telefonis). Ja nii ma jõudsin 1.20 Bristolisse, et siis teha mõnus tunnine jalutuskäik koju.
Ma olin nii väsinud. Kergelt öeldes.
Ma üldse ei plaaninud nii põhjalikult kirjutada sellest. Plaanisin lihtsalt pilte lisada ja midagi asjalikku nende kohta öelda, aga noh.. Läks nagu ta läks jälle.
SIIN on link Landscape Photographer of The Year 2013 võitjate lehele.
Ealing. Natuke idülli. Võiks ju olla ka mõni Eesti rongijaam, kes teab.
Avastasin, et ma pole uue objektiiviga Londonisse sattunud.
LÕPUKS sai tehtud kaua oodatud-plaanitud pilt.
LÕPUKS sai tehtud kaua oodatud-plaanitud pilt.
Sümmeetria ja ilu. Ilu ja sümmeetria.
Itsitasin oma ette ja mõtlesin, et selle pildi saadan järgmise aasta fotograafide auhindade jagamisele.
Seegi ammune ainult mõtteis olnud fotoseeria: Inimesed kunsti nautimas.
Seegi ammune ainult mõtteis olnud fotoseeria: Inimesed kunsti nautimas.
Katsetasin pikka säri.
Ja nautisin sinist-oranzi (valguskujunduja ju siiski?)
Ja nautisin sinist-oranzi (valguskujunduja ju siiski?)
Suurlinna tunne. Kliiniline, aga natuke värvi ka.
Särasid ja helkisid.
December 20, 2013
eile õhtul tegin meeldiva avastuse.
ma oskan peaaegu arvestatavalt otse noodist laulda. (ses suhtes, et otseselt 'laulmise' oskus on kaheldav...)
mis lõppes muidugi sellega, et ma leidsin igast noote arvutist ja laulsin neid. kõige ägedam on see, et aegajalt saan hakkama ilma algus noodita. (enamus ajast laulsin laulu alustades ja esimest nooti kuulmata ainult pool nooti mööda.. Mis on päris success arvestades, et ma selle alles eile avastasin).
ja nagu palutult oli testiks mul mingi 5-häälne noot laulust, mida ma pole elu sees kuulnud (kust ma siukese sain - kessedateab??). Ja sellegi laulmine läks üpris edukalt (ses suhtes, et bassi ma ei viitsinud lugeda ja mõelda..ja 1.sopran oli nats kõrge..muidu oli kõik suht 5 (aga mitte päris+, pigem-)
(mul on ilgelt põnev ja seiklusitäis elu, ma tean)
ma oskan peaaegu arvestatavalt otse noodist laulda. (ses suhtes, et otseselt 'laulmise' oskus on kaheldav...)
mis lõppes muidugi sellega, et ma leidsin igast noote arvutist ja laulsin neid. kõige ägedam on see, et aegajalt saan hakkama ilma algus noodita. (enamus ajast laulsin laulu alustades ja esimest nooti kuulmata ainult pool nooti mööda.. Mis on päris success arvestades, et ma selle alles eile avastasin).
ja nagu palutult oli testiks mul mingi 5-häälne noot laulust, mida ma pole elu sees kuulnud (kust ma siukese sain - kessedateab??). Ja sellegi laulmine läks üpris edukalt (ses suhtes, et bassi ma ei viitsinud lugeda ja mõelda..ja 1.sopran oli nats kõrge..muidu oli kõik suht 5 (aga mitte päris+, pigem-)
(mul on ilgelt põnev ja seiklusitäis elu, ma tean)
December 17, 2013
Lisaks. Kaks raamatut, millele ma tahaks lähitulevikus käpa peale panna.
Stephen Fry's Incomplete and Utter History of Classical Music
ja
Stephen Fry's Incomplete and Utter History of Classical Music
ja
Gareth Malone's Guide to Classical Music: The Perfect Introduction to Classical Music
Palju rohkem kui klassikaline muusika huvitab mind, mis neil kahel mehel selle kohta öelda on. Üks, kes teenib elatist sellega, ja teine, kes ütleb, et ta pole võimeline muusikat tegema. ÜLIPÕNEV.
Palutakse siin, et ma teid oma eluga kursis hoiaks.
Üllatus, üllatus. Mitte miskit põnevat pole juhtunud väga, on keeruline nõnda kirjutada (isegi minu võimetel, mitte millestki midagit saada, on piirid)
Mõned punktid siis:
* Paar nädalat tagasi käisin skämm vestlusel. Ehk selline pool-püramiid-skeemil töötav firma. Vahetab iga paari kuu tagant nimesid, sest inimesed saavad neile jälile. Reklaamivad igalpool, aga ei ühtki sõna, mida töö tegelikult kujutab. Õnneks ma olen loll ja ei saa telefonis rääkimisega hakkama, st nad helistasid mulle 8 tundi pärast neile oma CV saatmist (muidugi oli see juba veidi veider..), ja kuna ma ei saanud telefonis muust aru, et ole järgmisel päeval intervjuul (veel imelikum), siis ma otsisin telefoni numbrit guuglist ja sain osaks mitmele tunnile põnevale-hirmutavale lugemisele. Nad kuulutavad, et on retail sales ja marketing (pmst riidepoed jms), aga tglt sa käid ukselt uksele ja üritad inimestele kaupa pähe määrida. 12 tundi päevas, 5-6 päeva nädalas. HURRRAA! Kõige toredam osa selle juures on see, et palka makstakse ainult commissioni pealt (st kui sa midagi ei müü, siis sa töötad 12 tundi päevas tasuta). Õnneks, et ma lugesin enne, ei tulnud eriti tahtmist sinna intevrjuulegi minna, aga ma tahtsin näha, mis moodi nad tegelikult toimivad.. Tundus, et nad olid arukamaks saanud. Ja vähemalt mulle öeldi kohe, et mis aegadel ma töötaks (10-22 iga tööpäev), aga täpselt endiselt ei öeldud, et mis sa teed - öeldi, et "näost näkku müük" - aga see pmst võib tähendada ükskõik mida.. Ütlesin, et ajad ei sobi, ja onu ütles, et no sorts, siis meil pole sulle midagi pakkuda. Noogutasin ja läksin minema. Tund hiljem helistati uuesti, et "ilgelt edukas intervjuu oli, tule homme proovipäevale". Naersin neile näkku..
* Reedel täitsin ära töötu toetuse saamise paberi. 2 minutit pärast selle ära saatmist helistati mulle ja sain intervjuu pühapäevaks. Nõnda siis.
* Laupäev möödus unepuudusega võideldes meeletus Londonis. Hoidsin Janely'l kätt ja punusin patsi. Oigasin ilust National Theatre'is (kas ma võin terve nende raamatupoe tühjaks osta, palun?). Olen Londonit igatsenud. Aga elada seal siiski vist ei tahaks veel. Aasta-paari pärast ehk. (Hiljem tuleb pilte ka , kui hästi läheb)
* Muidu joon palju kohvi ja loen Wodehouse'i raamatuid ja itsitan iga neljanda lause pihta (ei, tegelikult, ta kirjutamis-stiil on nii kaunis, et sureära). Vaatan The Choir'i ja endiselt unistan dirigendiks olemisest. Vaatan House'i ja Elementary't ja imetlen kõike Holmes'i põhist. Ja mõtlen, et peaks ikka kelleltki tolmuimejat laenama.
Vot. Mitte miskit põnevat. Aaa. Saapa tallas on ka auk, see pole tore.
Üllatus, üllatus. Mitte miskit põnevat pole juhtunud väga, on keeruline nõnda kirjutada (isegi minu võimetel, mitte millestki midagit saada, on piirid)
Mõned punktid siis:
* Paar nädalat tagasi käisin skämm vestlusel. Ehk selline pool-püramiid-skeemil töötav firma. Vahetab iga paari kuu tagant nimesid, sest inimesed saavad neile jälile. Reklaamivad igalpool, aga ei ühtki sõna, mida töö tegelikult kujutab. Õnneks ma olen loll ja ei saa telefonis rääkimisega hakkama, st nad helistasid mulle 8 tundi pärast neile oma CV saatmist (muidugi oli see juba veidi veider..), ja kuna ma ei saanud telefonis muust aru, et ole järgmisel päeval intervjuul (veel imelikum), siis ma otsisin telefoni numbrit guuglist ja sain osaks mitmele tunnile põnevale-hirmutavale lugemisele. Nad kuulutavad, et on retail sales ja marketing (pmst riidepoed jms), aga tglt sa käid ukselt uksele ja üritad inimestele kaupa pähe määrida. 12 tundi päevas, 5-6 päeva nädalas. HURRRAA! Kõige toredam osa selle juures on see, et palka makstakse ainult commissioni pealt (st kui sa midagi ei müü, siis sa töötad 12 tundi päevas tasuta). Õnneks, et ma lugesin enne, ei tulnud eriti tahtmist sinna intevrjuulegi minna, aga ma tahtsin näha, mis moodi nad tegelikult toimivad.. Tundus, et nad olid arukamaks saanud. Ja vähemalt mulle öeldi kohe, et mis aegadel ma töötaks (10-22 iga tööpäev), aga täpselt endiselt ei öeldud, et mis sa teed - öeldi, et "näost näkku müük" - aga see pmst võib tähendada ükskõik mida.. Ütlesin, et ajad ei sobi, ja onu ütles, et no sorts, siis meil pole sulle midagi pakkuda. Noogutasin ja läksin minema. Tund hiljem helistati uuesti, et "ilgelt edukas intervjuu oli, tule homme proovipäevale". Naersin neile näkku..
* Reedel täitsin ära töötu toetuse saamise paberi. 2 minutit pärast selle ära saatmist helistati mulle ja sain intervjuu pühapäevaks. Nõnda siis.
* Laupäev möödus unepuudusega võideldes meeletus Londonis. Hoidsin Janely'l kätt ja punusin patsi. Oigasin ilust National Theatre'is (kas ma võin terve nende raamatupoe tühjaks osta, palun?). Olen Londonit igatsenud. Aga elada seal siiski vist ei tahaks veel. Aasta-paari pärast ehk. (Hiljem tuleb pilte ka , kui hästi läheb)
* Muidu joon palju kohvi ja loen Wodehouse'i raamatuid ja itsitan iga neljanda lause pihta (ei, tegelikult, ta kirjutamis-stiil on nii kaunis, et sureära). Vaatan The Choir'i ja endiselt unistan dirigendiks olemisest. Vaatan House'i ja Elementary't ja imetlen kõike Holmes'i põhist. Ja mõtlen, et peaks ikka kelleltki tolmuimejat laenama.
Vot. Mitte miskit põnevat. Aaa. Saapa tallas on ka auk, see pole tore.
December 10, 2013
| Tesla Prime |
| #ScienceFiction Writer, #Astronomy Professor, #futurist, Systems Engineer for #JPL/NASA and dad. Working on my first novel, Tesla Prime and the Regulus Event.
ASTRONOMY PROFESSOR. WORKS FOR NASA. KASMAVÕINKUSKILNURGASNUTTA?
Minestab.
Mismoodi te inimesed mõtelete, et te Edithit twitteris jälgima hakkate? Ma isegi ei postita midagi.
|
December 9, 2013
December 8, 2013
Õrn
Esmaspäeva öösel vaatas Edith ilmateadet ja avastas, et hommikuks lubatakse udu. Siis tuli Edith hullumeelsele mõttele: Milleks magada kui saab hommikul päikese tõusu ja udu läbi kaamera jahtima minna? Mõeldud tehtud.
Udu muidugi ei olnud. (Hommikul ütles ilmateade ka seda..) Aga kuna ma olin juba üleval (või noh.. endiselt), siis ma läksin hommikut jahtima siiski.
Läksin ammu juba uudistamist vajava jõe äärde. Nii palju sügiseid värve! Hullumeelne mitu erinevat tooni kollast ja punast ja oranži võib leida metsast. Ometi aga ei rahuldanud see mu silma, mis vaatas läbi kaamera.. Nii ma siis proovisin midagi muud. Kõigepealt "igapäeva elu igavat" ja hiljem "õrna". Natuke "abstrakti ka". Jooned ja grupid ja süsteemid olid üldse teemas.
Nautige siis või midagi..
Udu muidugi ei olnud. (Hommikul ütles ilmateade ka seda..) Aga kuna ma olin juba üleval (või noh.. endiselt), siis ma läksin hommikut jahtima siiski.
Läksin ammu juba uudistamist vajava jõe äärde. Nii palju sügiseid värve! Hullumeelne mitu erinevat tooni kollast ja punast ja oranži võib leida metsast. Ometi aga ei rahuldanud see mu silma, mis vaatas läbi kaamera.. Nii ma siis proovisin midagi muud. Kõigepealt "igapäeva elu igavat" ja hiljem "õrna". Natuke "abstrakti ka". Jooned ja grupid ja süsteemid olid üldse teemas.
Nautige siis või midagi..
See on looduspark, mis meie maja taga asub. Eemal all on jõgi.
Edasi tulevad "õrnad" (ma tegelikult ei suuda sobivat 'nime' neile välja mõelda hetkel.
Edasi tulevad "õrnad" (ma tegelikult ei suuda sobivat 'nime' neile välja mõelda hetkel.
Mõned pildid ootavad veel ka photoshopist läbi käimist, et äkki saab midagi põnevat veel.
Üldiselt ma olen alati arvanud, et mulle meeldib loodust jäädvustada, aga ma tegelikult ei tea. Alati tahaks tabada neid imeilusaid suuri panoraami-laadseid maastike, selliseid mis alati igasuguseid auhindu võidavad. Aga ometi see pole veel minu puhul toiminud (laiade maastike tabamine siis...) ja üldiselt ma annan alla, aga seekord kuna kell oli 7 hommikul ja ma olin soojast mugavast toast juba välja roninud, siis ma leidsin, et tuleb leida teine vaatenurk, ja ma olin tükk aega väga vaimustuses ja endiseltki peaaegu rahul mõne pildiga. Je?
Üldiselt ma olen alati arvanud, et mulle meeldib loodust jäädvustada, aga ma tegelikult ei tea. Alati tahaks tabada neid imeilusaid suuri panoraami-laadseid maastike, selliseid mis alati igasuguseid auhindu võidavad. Aga ometi see pole veel minu puhul toiminud (laiade maastike tabamine siis...) ja üldiselt ma annan alla, aga seekord kuna kell oli 7 hommikul ja ma olin soojast mugavast toast juba välja roninud, siis ma leidsin, et tuleb leida teine vaatenurk, ja ma olin tükk aega väga vaimustuses ja endiseltki peaaegu rahul mõne pildiga. Je?
December 3, 2013
Subscribe to:
Comments (Atom)