Palutakse siin, et ma teid oma eluga kursis hoiaks.
Üllatus, üllatus. Mitte miskit põnevat pole juhtunud väga, on keeruline nõnda kirjutada (isegi minu võimetel, mitte millestki midagit saada, on piirid)

Mõned punktid siis:

* Paar nädalat tagasi käisin skämm vestlusel. Ehk selline pool-püramiid-skeemil töötav firma. Vahetab iga paari kuu tagant nimesid, sest inimesed saavad neile jälile. Reklaamivad igalpool, aga ei ühtki sõna, mida töö tegelikult kujutab. Õnneks ma olen loll ja ei saa telefonis rääkimisega hakkama, st nad helistasid mulle 8 tundi pärast neile oma CV saatmist (muidugi oli see juba veidi veider..), ja kuna ma ei saanud telefonis muust aru, et ole järgmisel päeval intervjuul (veel imelikum), siis ma otsisin telefoni numbrit guuglist ja sain osaks mitmele tunnile põnevale-hirmutavale lugemisele. Nad kuulutavad, et on retail sales ja marketing (pmst riidepoed jms), aga tglt sa käid ukselt uksele ja üritad inimestele kaupa pähe määrida. 12 tundi päevas, 5-6 päeva nädalas. HURRRAA! Kõige toredam osa selle juures on see, et palka makstakse ainult commissioni pealt (st kui sa midagi ei müü, siis sa töötad 12 tundi päevas tasuta). Õnneks, et ma lugesin enne, ei tulnud eriti tahtmist sinna intevrjuulegi minna, aga ma tahtsin näha, mis moodi nad tegelikult toimivad.. Tundus, et nad olid arukamaks saanud. Ja vähemalt mulle öeldi kohe, et mis aegadel ma töötaks (10-22 iga tööpäev), aga täpselt endiselt ei öeldud, et mis sa teed - öeldi, et "näost näkku müük" - aga see pmst võib tähendada ükskõik mida.. Ütlesin, et ajad ei sobi, ja onu ütles, et no sorts, siis meil pole sulle midagi pakkuda. Noogutasin ja läksin minema. Tund hiljem helistati uuesti, et "ilgelt edukas intervjuu oli, tule homme proovipäevale". Naersin neile näkku..

* Reedel täitsin ära töötu toetuse saamise paberi. 2 minutit pärast selle ära saatmist helistati mulle ja sain intervjuu pühapäevaks. Nõnda siis.

* Laupäev möödus unepuudusega võideldes meeletus Londonis. Hoidsin Janely'l kätt ja punusin patsi. Oigasin ilust National Theatre'is (kas ma võin terve nende raamatupoe tühjaks osta, palun?). Olen Londonit igatsenud. Aga elada seal siiski vist ei tahaks veel. Aasta-paari pärast ehk.  (Hiljem tuleb pilte ka , kui hästi läheb)

* Muidu joon palju kohvi ja loen Wodehouse'i raamatuid ja itsitan iga neljanda lause pihta (ei, tegelikult, ta kirjutamis-stiil on nii kaunis, et sureära). Vaatan The Choir'i ja endiselt unistan dirigendiks olemisest. Vaatan House'i ja Elementary't ja imetlen kõike Holmes'i põhist. Ja mõtlen, et peaks ikka kelleltki tolmuimejat laenama.

Vot. Mitte miskit põnevat.  Aaa. Saapa tallas on ka auk, see pole tore.